| Kehtivus | Korraldus |
|---|---|
| 24.05.2024 - | |
| 10.08.2023 – 23.05.2024 | |
| 04.10.2022 - 09.08.2023 | |
| 25.01.2022 - 03.10.2022 | |
| 16.04.2019 - 24.01.2022 | |
| 15.04.2019 - 15.04.2019 | |
| 13.02.2019 - 14.04.2019 | |
| 31.10.2018 - 12.02.2019 | |
| 04.06.2007 - 30.10.2018 |
|
| Loa registrinumber | KKL/317497 | |
| Loa omaja andmed | Ärinimi / Nimi | aktsiaselts Epler & Lorenz |
| Registrikood / Isikukood | 10136864 | |
| Tegevuskoha andmed | Nimetus | Lõuna-Eesti ohtlike jäätmete käitluskeskus |
| Aadress | Ravila tn 75a, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond | |
| Katastritunnus(ed) | 79502:001:0012 | |
| Territoriaalkood EHAK | 8151 | |
| Käitise territoorium | Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Ravila tn 75a (79502:001:0012), Ravila tn 77 (79502:001:0006). Puudutatud veekogud: Kitse kraav (VEE1023622).Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Ravila tn 75a (79502:001:0012), Ravila tn 77 (79502:001:0006). Puudutatud veekogud: Kitse kraav (VEE1023622). | |
| Tegevusvaldkond | Loaga reguleeritavad tegevused |
Tööstusheide ehk kompleksluba;
Vee erikasutus; Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku; Jäätmete käitlemine; |
| Loa andja andmed | Asutuse nimi | Keskkonnaamet |
| Registrikood | 70008658 | |
| Aadress | Roheline 64, 80010 Pärnu | |
| Loa kehtivuse periood | Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev | 10.08.2023 |
| Lõppemise kuupäev | ||
| Käitise kood | KNR0000035 | ||||
|---|---|---|---|---|---|
| Käitise nimetus | Lõuna-Eesti ohtlike jäätmete käitluskeskus | ||||
| Käitise asukoha kirjeldus | Ettevõtte ohtlike jäätme käitluskoht (edaspidi käitis) asub aadressil Ravila tn 75a ja 77, Tartu (katastritunnused 79502:001:0012, pindala 6859 m² ja 79502:001:0006, pindala 19459 m²). Käitluskoha territooriumi sihtotstarve on 100 % tootmismaa. Ravila 75a ja Ravila 77 kinnistu omanik on aktsiaselts Epler & Lorenz. Kinnistu on aiaga piiratud ning valve all.
Käitis asub Tartu linna põhjapoolses osas linna ja Tähtvere valla piiril. Piirkonna maakasutuse võib tinglikult jagada kaheks: käitisest kuni 300 meetri kaugusel on valdavalt tegemist tööstus- ja tootmispiirkonnaga (käitisest kagu-lõuna suunas) ning kaugemal kui 300 meetrit asuvad elamumaad. Käitisega piirnevatest aladest on pindalaliselt rohkem kui 70% tegemist loodusliku rohumaa ning metsamaaga. |
||||
| Aadress | Ravila tn 75a, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond | ||||
| Territoriaalkood EHAK | 8151 | ||||
| Katastritunnus(ed) | 79502:001:0012 | ||||
| Käitise territoorium |
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Ravila tn 75a (79502:001:0012), Ravila tn 77 (79502:001:0006). Puudutatud veekogud: Kitse kraav (VEE1023622). kuva kaardil
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Ravila tn 75a (79502:001:0012), Ravila tn 77 (79502:001:0006). Puudutatud veekogud: Kitse kraav (VEE1023622).
|
||||
| Seotud käitised |
|
| Tegevus- ja alltegevusvaldkond | Ohtlike jäätmete käitlemine - Ümberpakkimine enne mõne muu toimingu rakendamist, mis on nimetatud VV 06.06.2013 määruse nr 89 § 6 lg-s 1 ja lg-s 3 |
|---|---|
| Tööaeg tundides ööpäevas | 8 |
| Tööaeg tundides aastas | 2 200 |
| Ülesseatud tootmisvõimsus | Käitisesse vastuvõetavate jäätmete summaarne kogus on kuni 70 000 t/a. |
| Aastane tootmismaht | 70 000 tonni |
| Põhitegevusala | Jah |
| Tegevus- ja alltegevusvaldkond | Tavajäätmete käitlemine - Kõrvaldamistoimingud, jäätmete töötlemine enne põletamist või koospõletamist |
| Tööaeg tundides ööpäevas | 24 |
| Tööaeg tundides aastas | 2 200 |
| Ülesseatud tootmisvõimsus | Ettevalmistatavad jäätmekütused kuni 15 000 t/a
|
| Aastane tootmismaht | 15 000 tonni |
| Põhitegevusala | Jah |
| Tegevus- ja alltegevusvaldkond | Ohtlike jäätmete käitlemine - Bioloogiline töötlus |
| Tööaeg tundides ööpäevas | 24 |
| Tööaeg tundides aastas | 2 200 |
| Ülesseatud tootmisvõimsus | kompostitavad jäätmed kuni 3000 t/a |
| Aastane tootmismaht | 3000 tonni |
| Põhitegevusala | Jah |
| Tegevus- ja alltegevusvaldkond | Ohtlike jäätmete käitlemine - Lahustite taasväärtustamine või regenereerimine |
| Tööaeg tundides ööpäevas | 8 |
| Tööaeg tundides aastas | 2 200 |
| Ülesseatud tootmisvõimsus | taasväärtustatavad lahustid kuni 400 t/a |
| Aastane tootmismaht | 400 tonni |
| Põhitegevusala | Jah |
| Tegevus- ja alltegevusvaldkond | Tavajäätmete käitlemine - Taaskasutamistoimingud või taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kombinatsioonid, bioloogiline töötlus |
| Tööaeg tundides ööpäevas | 8 |
| Tööaeg tundides aastas | 2 200 |
| Ülesseatud tootmisvõimsus | pakendijäätmete käitlemine sh puhta puitpakendi kasutamine;
elektroonikajäätmete käitlemine; pinnase tervendamise abimaterjalina kokku 15 000 tonni. |
| Aastane tootmismaht | 15 000 tonni |
| Põhitegevusala | Jah |
| Tegevus- ja alltegevusvaldkond | Ohtlike jäätmete käitlemine - Füüsikalis-keemiline töötlus |
| Tööaeg tundides ööpäevas | 24 |
| Tööaeg tundides aastas | 8 000 |
| Ülesseatud tootmisvõimsus | 15000 |
| Aastane tootmismaht | Sõltub jäätmete kütteväärtusest ja niiskusesisaldusest. Norm tingimustel 15000 tonni |
| Põhitegevusala | Jah |
| Jrk nr | Lühend | Allika nimetus | Viide (URL) | Avaldamise kuupäev | Jõustumise kuupäev |
|---|---|---|---|---|---|
| 1. | WT | PVT-alased järeldused jäätmekäitluse jaoks | https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32018D1147 |
17.08.2018
|
17.08.2022
|
| 2. | WI | PVT-alased järeldused jäätmete põletamise kohta | https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32019D2010 |
03.12.2019
|
03.12.2023
|
| 3. | EFS | Reference Document on Best Available Techniques on Emissions from Storage | https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/esb_bref_0706.pdf |
01.07.2006
|
01.07.2010
|
| 4. | ENE | Reference Document on Best Available Techniques for Energy Efficiency | https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/ENE_Adopted_02-2009.pdf |
01.04.2009
|
01.04.2013
|
| Jrk nr | Tootmisetapid | Käitise KKJS-i ja tehnoloogia nimetused | Käitise KKJS-i ja tehnoloogia kirjeldused | PVT viide, KKJS-i ja tehnoloogia kirjeldused | PVT lühend ja viide | |
|---|---|---|---|---|---|---|
| PVT lühend | PVT number | |||||
| 1. | Üldine keskkonnatoime - keskkonnajuhtimissüsteem | Ettevõte on välja töötanud ja juurutanud integreeritud kvaliteedi-, keskkonna- ja töötervishoiu ja -ohutuse juhtimissüsteemi. | ISO 9001:2015, ISO 14001:2015, OHSAS 18001:2007.
Alates 19.01.2021 Eco - Management and Audit Scheme (EMAS) registreering nr EE-000010. |
Üldise keskkonnatoime parandamiseks tuleb rakendada ja kasutada keskkonnajuhtimissüsteemi, mis vastab kõikidele järgmistele omadustele I-XV:
I. kogu juhtkonna pühendumus; II. juhtkonna keskkonnapoliitika määratlemine, mis mh hõlmab käitise keskkonnatoime pidevat parandamist; III. eesmärkide ja sihttasemete planeerimine ja kehtestamine koos finantsplaneerimise ja investeeringutega ettevõtte ettenähtud korras; IV. korra rakendamine, pöörates erilist tähelepanu järgmistele aspektidele: a) struktuur ja vastutus; b) värbamine, väljaõpe, teadlikkus ja pädevus; c) suhtlemine; d) töötajate kaasamine; e) dokumentatsioon; f) tõhus protsessijuhtimine; g) hoolduskavad; h) valmisolek hädaolukorraks ning hädaolukorras tegutsemine; i) vastavus keskkonnaalastele õigusaktidele; V. tulemuslikkuse kontrollimine ja parandusmeetmete võtmine, pöörates erilist tähelepanu järgmistele aspektidele: a) seire ja mõõtmine; b) parandus- ja ennetusmeetmed; c) dokumenteerimine; d) sõltumatu (võimaluse korral) sise- või väliskontroll, et teha kindlaks, kas keskkonnajuhtimissüsteem toimib kavatsuste kohaselt ning kas seda rakendatakse ja järgitakse nõuetekohaselt; VI. keskkonnajuhtimissüsteemi ja selle jätkuva sobivuse, piisavuse ja tõhususe hindamine juhtkonna poolt; VII. puhtama tehnoloogia arengu jälgimine; VIII. uue käitise projekteerimisel käitise tulevase sulgemise keskkonnamõjuga ning kogu selle kasutusaja jooksul avalduva keskkonnamõjuga arvestamine; IX. korrapäraste sektorisiseste võrdlusanalüüside tegemine; X. jäätmevoogude haldamine; XI. reovee- ja heitgaasivoogude inventuur; XII. töötlemise jääkide haldamise kava; XIII. õnnetusjuhtumitega tegelemise kava; XIV. lõhnaaine esinemise vähendamise kava (vajadusel); XV. müra ja vibratsiooni tekke piiramise kava (vajadusel). Keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteem (EMAS) on WI PVT-ga kooskõlas olev keskkonnajuhtimissüsteem. |
WT | BAT 1 |
| WI | PVT 1 | |||||
| 2. | Seire - Käitise üldise keskkonnatoime parandamine - ohtlike jäätmete vastuvõtmine ja põhinäitajate kontrollimine (sh tekkivate jäätmete) | Vastuvõetavate ja äraantavate jäätmete osas peetakse arvestust (kogused, jäätmekoodid, päritolu fikseerimine). Jäätmete väljastamisel koostatakse ohtlike jäätmete saatekirjad. Dokumendid sisaldavad infot jäätmete sihtkoha, koguse, jäätmekoodi, toimingukoodi kohta.
Tööprotsessi läbiviimine vastavalt juhenditele ja jälgimine kaameratega. Tegevus käitises on sisekorra eeskirjaga määratud. Ettevõte on ametisse määranud isikud, kes on läbinud jäätmete alase koolituse ning vastutavad ettevõtte territooriumil toimuvate tegevuste eest. Kõik töötajad on informeeritud võimalike riskide ja ohtude eest. Jäätmete käitlemine toimub vastavalt juhendile nr 32401ˇ-P "Ohtlike jäätmete ja probleemtoodete käitlus" Jäätmeid kontrollitakse enne käitlusesse suunamist. Jäätmete sisse ja välja liikumiste, vee ja energia tarbe üle peetakse arvestust. |
Jäätmete vastuvõtmisel hinnatakse jäätmete koostise täiendava kontrolli vajadust lähtuvalt üleandjast ja ka jäätmete edasise töötlemise protsessist.
Jäätmevoogude üle peetakse arvestust ning kogu sissetulev ja töödeldav jäätmehulk registreeritakse tooraine ja lõpp-produkti voogude tabelis (nt ladustamise päevik). Jäätmeid hoitakse eraldi omaduste järgi, et võimaldada neid kergemini ja keskkonnale ohutumalt ladustada ja käidelda. Jäätmete kogumisel, enne mahutisse suunamist, arvestatakse jäätmete ohtlike omadustega ning tulenevate riskidega (ohutus, tööohutus, keskkonnamõju). Võimalikult palju metalli eraldatakse jäätmetest enne jäätmekütuste valmistamist, enne jäätmete põletamist ja koldetuhast Personal on instrueeritud ja pädeva väljaõppega. Jäätmekäitluse eest vastutavad isikud omavad vajalikke tunnistusi ning kõik töötajad on juhendatud ja juhenditega tutvunud. Jäätmete sisse ja välja liikumiste, vee ja energia tarbe üle peetakse arvestust. |
BAT 2. Üldise keskkonnatoime parandamiseks, tuleb kasutada kõiki a) - f) meetodeid:
a) Jäätmete iseloomustamise kord ja eelnev vastavushindamine; b) Jäätmete vastuvõtmise kord; c) Jäätmete jälgimise süsteem ja inventuuride tegemine; d) Väljundi kvaliteedi juhtimise süsteemi rakendamine; e) Jäätmete eraldatuse tagamine; f) Jäätmete kokkusobivuse tagamine enne segamist. BAT 5. Jäätmete käitlemise ja teisaldamisega seotud keskkonnariskide vähendamiseks tuleb ettevõttes rakendada jäätmete käitlemise ja teisaldamise korda, mille eesmärk on tagada, et jäätmeid käideldakse ja viiakse asjaomastesse ladustamis- või käitluskohtadesse ohutult. See hõlmab: — jäätmeid käitlevad ja teisaldavad pädevad töötajad; — jäätmete käitlemine ja teisaldamine on nõuetekohaselt dokumenteeritud, need toimingud kinnitatakse enne nende elluviimist ning neid kontrollitakse pärast nende elluviimist; — meetmeid võetakse lekete vältimiseks, tuvastamiseks ja vähendamiseks; — jäätmete segamisel ja jäätmesegude koostamisel (nt tolmjate/pulbriliste jäätmete imemisel) rakendatakse toimingu ja kavandamisega seotud ettevaatusabinõusid. PVT 10. Selleks et parandada koldetuha töötlemisseadmete üldist keskkonnatoimet, tuleb lisada keskkonnajuhtimissüsteemi koldetuha töötlemise väljundi kvaliteedi juhtimise elemendid, et tagada koldetuha töötlemise tulemuse ootuspärasus, kasutades olemasolevaid EN-standardeid, kui need on olemas. See võimaldab ka koldetuha töötlemise tulemuslikkust jälgida ja optimeerida. PVT 11. Jäätmepõletustehase üldise keskkonnatoime parandamiseks tuleb jälgida jäätmesaadetisi osana jäätmete vastuvõtmise korrast (vt PVT 9 punkt c), (sõltuvalt sissetulevatest jäätmetest põhjustatud ohust) ohtlikud jäätmed, välja arvatud kliinilised jäätmete puhul hõlmates allpool esitatud elemente: — Radioaktiivsuse tuvastamine — Jäätmesaadetiste kaalumine — Kui see on tehniliselt võimalik, kontrollimine vaatluse teel — Üksikute jäätmesaadetiste kontrollimine ja võrdlemine jäätmetekitaja deklaratsiooniga — Proovide võtmine — kõikidest paakautodest ja haagistest — pakitud jäätmetest (nt tünnidest, mahtlastipakenditest või väiksematest pakenditest) ning järgmiste analüüside tegemine: — põlemisnäitajate kohta (sh kütteväärtus ja leektäpp) — jäätmete kokkusobivuse kohta, et teha kindlaks võimalikud ohtlikud reaktsioonid jäätmete segamisel või kokkusegamisel enne ladustamist (PVT 9 f) — peamistest koostisainetest, sealhulgas püsivad orgaanilised saasteained, halogeenid ja väävel, metallid/metalloidid |
WT | BAT 2. a-f ja 5 |
| WI | PVT 10., 11. | |||||
| 3. | Seire - Välisõhku suunatavad heited (sh kontroll) | Käitlus toimub vastavalt ettevõttes välja töötatud juhendile nr 32401-P "Ohtlike jäätmete ja probleemtoodete käitlus". | Käitises on peamiselt kasutusel kinnised mahutid. Käitise toorme, toote laadimisel, käitlemisel ja ladustamine välisõhku eralduvad saasteainete kogus hoitakse minimaalsena. Peamised heiteallikad käitises on vana ja uus pöördahi, platsil pinnase parendamine, lahustite taasväärtustamine.
Käitises kasutusel on vastav dokumentatsioon, milles on kajastatud teave jäätmekäitlusprotsessi kohta (sh heite päritolu), heitgaaside puhastamist mainiv info, puhastamise tulemuslikkus, heitgaasivoogude omadused (mahtkiirud, temperatuur, asjakohaste ainete heitkogused). |
Õhku paisatava heite vähendamiseks tuleb kasutada heitgaasivoogude inventuuri pidevalt ajakohastatavat süsteemi: WT BAT 3. i, ii, iii ning EfS ptk 3.2.4.2, pt 4.4.1.
WT BAT 3. i) käideldavate jäätmete omaduste ja jäätmekäitlusprotsesside kohta on ettevõttel teave: a) protsesside lihtsustatud vooskeemid, milles on näidatud heite päritolu; b) protsessi integreeritud meetodite ning tekkivate heitgaaside puhastamise kirjeldus ja tulemuslikkus. ii) teave reoveevoogude omaduste kohta, sh: a) voolukiiruse, pH, temperatuuri ja elektrijuhtivuse keskmised väärtused ning nende muutlikkus; b) asjakohaste ainete (nt KHT ja orgaanilise süsiniku kogusisaldus, lämmastikuühendid, fosfor, metallid, prioriteetsed ained/mikrosaasteained) keskmine kontsentratsioon ja heitkogus ning nende muutlikkus; c) andmed biokõrvaldatavuse kohta (nt BHT, BHT ja KHT suhe, Zahni-Wellensi test, bioloogilise inhibeerimise (nt aktiivmuda inhibeerimise) võime); iii) heitgaasivoogude omaduste kohta on teave: a) voolukiiruse ja temperatuuri keskmised väärtused ja nende muutlikkus; b) asjakohaste ainete (nt orgaanilised ühendid, POSid, nt PCBd) keskmine kontsentratsioon ja heitkogus ning nende muutlikkus; c) süttivus, alumine ja ülemine plahvatuspiir, reaktsioonivõime; d) muude selliste ainete sisaldus, mis võivad mõjutada heitgaasi puhastamise süsteemi või käitise ohutust (näiteks hapnik, lämmastik, veeaur, tolm). |
WT | BAT 3. i, ii, iii |
| 4. | Seire - Jäätmepõletus | Kogu kontroll ja optimeerimine arvutiga. Mitmeastmeline sutisugaasidepuhastus- tsüklon reaktor+kottfilter+katalüsaator.
Temperatuuri jt tingimuste mittevastamise korral blokeeritakse jäätmete pealeanne. Õhupealeannet reguleerib arvuti. Pidevseireandmed |
Ohtlike jäätmete põletamisel kasutatakse pöördahju. Põletuskambri temperatuur kuni 1100 ⁰C Energia põletusprotsessi läbiviimiseks saadakse suures osas jäätmete taaskasutamisest. Kasutatakse suletud tigusöötjad ehk siseuste süsteemiga portsude kaupa etteandmine. Eraldi vedelate ja pastalaadsete jäätmete otse põletusse sisestamise süsteem. Suletud tigu ehk tükkdosaator topelt ukse süsteem (ülevalt luuk, edasi lükkab kolb ja siis avaneb teine uks).
Kasutusel on pidevseire seade. Käitlusprotsess on seadistatud vastavalt saabuvate jäätmete kogustele. Põletusprotsessi kriteeriumide optimeerimine ja kontroll: hapniku juurdepääsu, jaotumise ja temperatuuri kontroll; põlemisprotsessi temperatuuri ja selle jaotuvuse kontroll. Temperatuuri määramine, CO ja O2 mõõtmised eripositsioonidel (koostisosadest tulenevad emissioonide andmed). Emissiooni mõõtmiste süsteem koosneb: a) näidiste võtmise seadmed, nende töötlus; b) heitgaaside kulu mõõtmise seadmed, nende registreerimise; c) andmete edastamise ja säilitamise seadmed. Emissiooniarvuti teostab iga 30 min mõõtmisperioodi järel automaatselt saasteainete emissiooni kaaluliste kontsentratsioonide, tööparameetrite ning töötingimuste keskmise suuruse arvestuse. Mõõtmiste käigus jälgitakse pidevalt O2, CO, NO2, SO2, TOC, HCl, HF, tahkete osakeste kontsentratsiooni suitsukäigus ning fikseeritakse töötemperatuur. |
PVT 3. Õhku- ja vetteheite seisukohalt tuleb olulisi protsessinäitajaid, sealhulgas järgmisi näitajaid pidevalt jälgida (st pidevalt mõõta):
3.1 Jäätmete põletamisel tekkiv suitsugaasi voos näitajaid: vooluhulk, hapnikusisaldus, temperatuur, rõhk, veeauru sisaldus; 3.2 Põlemiskambris temperatuuri; 3.3 Suitsugaasi märgpuhastuse reovees näitajaid: vooluhulk, pH, temperatuur; 3.4 Koldetuha töötlemisseadmete reovees näitajaid: vooluhulk, pH, juhtivus. PVT 4. Tuleb jälgia suunatud õhkuheite puhul vähemalt allpool esitatud sagedusega ja vastavalt EN-standarditele. EN-standardite puudumise korral seisneb PVT selliste ISO, riiklike või muude rahvusvaheliste standardite kohaldamises, millega tagatakse samaväärse teadusliku tasemega andmete saamine. Jäätmete põletamisel aineid ja näitajaid järgmise minimaalse jälgimissagedusega: NOx-id, NH3, CO, SO2, HCl, HF, Tolm (ka koldetuha töötlemisel, kuid üks kord aastas), Hg, TVOC - Pidevalt; N2O, Benso(a)püreen - Üks kord aastas; Metallid ja metalloidid, välja arvatud elavhõbe (As, Cd, Co, Cr, Cu, Mn, Ni, Pb, Sb, Tl, V), PBDD/F-id - Iga kuue kuu tagant; PCDD/F-id - Kord kuue kuu jooksul lühiajalise proovivõtu korral või piisavalt stabiilse heite juhul kord kuus pikaajalise proovivõtu korral; Dioksiinitaolised PCBd - Kord kuue kuu jooksul lühiajalise proovivõtu korra, kui dioksiinitaoliste PCBde heide on tõendatult väiksem kui 0,01 ng WHO-TEQ/Nm3 või piisavalt stabiilse heite juhul kord kuus pikaajalise proovivõtu korral; |
WI | PVT 3., 4. |
| 5. | Üldine keskkonnatoime ja põletamise tõhusus | Jäätmete käitisest sisse ja välja liikumise üle peetakse arvestust. Jäätmete vastuvõtu kontrollitakse nende vastavust. Jäätmed märgistatakse. Jäätmeid ladustatakse kindlaks määratud ladustamisaladel.
|
Käitises toimub jäätmete vastuvõtmine ja seire vastavalt juhendile nr 31302-P "Ohtlike jäätmete vastuvõtmine". Juhend hõlmab PVTs nr 11 määratletud punktid: radioaktiivsuse tuvastamine, jäätmesaadetiste kaalumine, kontrollimine vaatluse teel, jäätmesaadetiste kontrollimine ja võrdlemine jäätmetekitaja deklaratsiooniga, riskipõhine proovide võtmine ning analüüside tegemine põlemisnäitajate kohta ning peamistest koostisainetest, samuti kokkusobivuse hindamine.
Ettevalmistus toimub vastavalt juhendile nr 32401ˇ-P "Ohtlike jäätmete ja probleemtoodete käitlus." Vastavalt juhendile nr 32402-J "Ohtlike jäätmete ladustamisnõuded. |
PVT 9. Jäätmepõletustehase üldise keskkonnatoime parandamiseks tuleb hallata jäätmevooge (a.-c.):
a. Jäätmeliikide kindlaks määramine, mida võib põletada (füüsikalis-keemilised ja ohtlikkuse omadused, kütteväärtus, niiskus, tuha sisaldus, lubatud suurus). b. Jäätmete iseloomustamise ja jäätmete eelneva heakskiitmise korra kehtestamine ja rakendamine (tehniline sobivus enne käitisesse jõudmist). c. Jäätmete vastuvõtul heakskiitmise korra kehtestamine ja rakendamine (jäätmete omaduste kinnitamine, mida jäätmete vastuvõtmisel kontrollitakse, tagasilükkamise kriteeriumid). Vajaduse korral tuleb täiendavalt: d. kasutusele võtta jäätmete jälgimise süsteem ja teha inventuuri (ladustamisel), e. hoida jäätmeid eraldi, vastavalt nende omadustele (ladustamisel), f. jäätmete kokkusobivuse kontrollimine enne kokkusegamist (ohtlike omaduste korral). PVT 10. Selleks et parandada koldetuha töötlemisseadmete üldist keskkonnatoimet, tuleb lisada keskkonnajuhtimissüsteemi koldetuha töötlemise väljundi kvaliteedi juhtimise elemendid, et tagada koldetuha töötlemise tulemuse ootuspärasus, kasutades olemasolevaid EN-standardeid, kui need on olemas. See võimaldab ka koldetuha töötlemise tulemuslikkust jälgida ja optimeerida. PVT 11. Jäätmepõletustehase üldise keskkonnatoime parandamiseks tuleb jälgida jäätmesaadetisi osana jäätmete vastuvõtmise korrast (vt PVT 9 punkt c), (sõltuvalt sissetulevatest jäätmetest põhjustatud ohust) ohtlikud jäätmed, välja arvatud kliinilised jäätmete puhul hõlmates allpool esitatud elemente: — Radioaktiivsuse tuvastamine; — Jäätmesaadetiste kaalumine; — Kui see on tehniliselt võimalik, kontrollimine vaatluse teel; — Üksikute jäätmesaadetiste kontrollimine ja võrdlemine jäätmetekitaja deklaratsiooniga; — Proovide võtmine — kõikidest paakautodest ja haagistest; — pakitud jäätmetest (nt tünnidest, mahtlastipakenditest või väiksematest pakenditest); ning järgmiste analüüside tegemine: — põlemisnäitajate kohta (sh kütteväärtus ja leektäpp); — jäätmete kokkusobivuse kohta, et teha kindlaks võimalikud ohtlikud reaktsioonid jäätmete segamisel või kokkusegamisel enne ladustamist (PVT 9 f); — peamistest koostisainetest, sealhulgas püsivad orgaanilised saasteained, halogeenid ja väävel, metallid/metalloidid. Reoveesetete käitlemisel elemente: — Jäätmesaadetiste kaalumine (või vooluhulga mõõtmine, kui reoveesetted saabuvad torujuhtme kaudu); — Kui see on tehniliselt võimalik, kontrollimine vaatluse teel; — Perioodiline proovivõtt jäätmesaadetistest ja peamiste omaduste/ainete analüüsid (nt kütteväärtus, vee, tuha ja elavhõbeda sisaldus). |
WI | PVT 9., 10., 11. |
| 6. | Ohtlike jäätmete ladustamine sh jäätmete vastuvõtmise, käitlemise ja ladustamisega seotud keskkonnaohtude vähendamine | Mahutid asuvad eemal veekogudest ja tundlikest piirialadest (nt elamuala käitise territooriumiga ei piirne). Mahutid asuvad vettpidaval pinnakattel (varustatud sadevee kanalisatsiooniga) ja on varustatud tulekustutusseadmetega.
Vastavalt juhendile nr 31302-P "Ohtlike jäätmete vastuvõtmine" Vastavalt juhend nr 32402-J "Ohtlike jäätmete ladustamisnõuded". Kliinilisi jäätmeid manuaalselt ei käidelda. |
Kõigil mahutitel (või ladustamisel grupeerituna) peab olema selge märgistus nende mahu ja sisu kohta, samuti identifitseerimistunnistus. Mahutite dokumentatsioon peab sisaldama nende identifitseerimistunnust, mahtu, konstruktsiooni kirjeldust (sh materjale), hooldusgraafikut ja inspekteerimise tulemusi, kasutatud liitmike kirjeldust, säilitatavate vedelike koostist.
Maksimaalselt ladustatakse kõrvaldatavaid jäätmeid käitises kuni 1 aasta välja arvatud ravimid ja nakkusohtlikud, mida ladustatakse kuni 1 kuu. Jäätmeid kontrollitakse enne ladustamisele suunamist. Jäätmeid ladustatakse eraldi vastavalt nende omadustele ning edasisele käitlusele. Kõik alad, mida kasutatakse jäätmete käitlemiseks (transport, ladustamine, pakkimine) on kaetud vettpidava kattega. Käitise vedelikukindlat katendit, drenaažisüsteemi ja muid kommunikatsioone kontrollitakse ja hooldatakse regulaarselt. Absorbendi või poomide kasutus lekete korral. Ohtlike jäätmete ladustusala on sademevee kogumissüsteemiga. Jäätmete ladustamise maht on piiratud. Ladustamisalad on määratud ladustusplaaniga. Alad on varustatud kaameratega tööprotsesside jälgimiseks. Ladustamisel lähtutakse põlevamaterjalide ladustamise plaanist. |
BAT 4. Jäätmete ladustamisega seotud keskkonnariske tuleb vähendada kõikide a) - d) meetoditega: a) Ladustamiskohtade optimeerimine; b) Piisav ladustamismaht;
c) Ladustamistoimingute ohutus; d) Eraldi koht pakendatud ohtlike jäätmete ladustamiseks ja käitlemiseks. PVT 12. Jäätmete vastuvõtmise, käitlemise ja ladustamisega seotud keskkonnaohtude vähendamiseks tuleb kasutada mõlemat tehnikat: a. Veekindel pind, millel on sobiv äravoolutaristu (alad o vedelikke mitteläbilaskvad ja on rajatud sobiv äravoolutaristu. Pinna terviklikkust kontrollitakse perioodiliselt); b. Piisav jäätmete ladustamise maht (välditakse jäätmete kuhjumist, määratakse selgelt kindlaks suurim jäätmete ladustamismaht). PVT 13.Jäätmete vastuvõtmise, käitlemise ja ladustamisega seotud keskkonnaohtude vähendamiseks tuleb kasutada koos a - c tehnikaid: a. Automaatne või poolautomaatne jäätmekäitlus (kliinilised jäätmed juhitakse ahju automatiseeritud etteandesüsteemiga); b. Suletud ühekordselt kasutatavate mahutite põletamine, kui mahuteid on juba kasutatud (kliinilised jäätmed tarnitakse vastupidavates (ka teravate esemete suhtes) suletud põletatavates mahutites); c. Korduskasutatavate ja juba kasutatud mahutite puhastamine ja desinfitseerimine (puhastustoimingute jäägid põletatakse). Korrasolevate vertikaalsete ja horisontaalsete mahutite kasutamine: EfS pt 3.1.3; pt 3.1.4; pt 3.1.10; 3.1.11; Mahutid õuealal: EfS pt 3.1.13.3. - Kohustuslik on sadevee kogumissüsteem. Mahutite pindade katmine ja värvus: EfS pt 4.1.3.6. Mahuti värvusest sõltub kuivõrd toimub soojus- või valguskiirgus neeldumine mahutis, millest sõltub mahutis oleva vedeliku temperatuur ja võimaliku auru teke. Vajadusel kasutada alumiiniumi, halli, punast või valget värvi. EfS pt 4.1.7.3 Eraldamise nõuded välitingimustes Rohkem kui 1 tonni ohtlike- ja kemikaali jäätmete ladustamine välitingimustes peab olema kinnistu piiridest minimaalselt 5 meetri ja hoonest 10 meetri kaugusel (EfS tabel 4.11), juhul kui ei rakendata tulemüüri. EfS ptk 4.2.4.1 suletud torustiku/voolikusüsteemid Suletud süsteeme kasutatakse tavaliselt lenduvate vedelike ja veeldatud gaasid, sest need võivad tekitada gaasilisi heiteid. Avatud süsteemid sobivad vaid mitteohtlike madala lenduvusega toodete ja jäätmete puhul. Üldine heidete vältimine pt 5.1.1.1. - Arvesse tuleb võtta õige mahuti disain vastava jäätmeliigi jaoks. - Tuleb rakendada ennetuspõhiseid riski- ja hooldusmeetodeid. - Eelistada mahuteid, mis on maapealsed ja atmosfäärirõhul. - Tuleb kasutada paagi värvi, mille soojus- või valguskiirguse peegeldusvõime on vähemalt 70% või päikesekaitsega maapealsed mahutid, mis sisaldavad lenduvaid aineid. - Tuleb vähendada paakides ladustamisel, teisaldamisel ja käitlemisel tekkivaid heitkoguseid, millel on märkimisväärne negatiivne keskkonnamõju. EfS pt 5.2.2.1. Torustik - Tuleb kasutada maapealseid suletud torustikke uute ehitamisel. Olemasoleva maa-aluse torustiku puhul tuleb rakendada riski- ja töökindlusel põhinevat hooldusviisi. - Tuleb minimeerida äärikute arvu, asendades need keevisühendustega, kui seda võimaldavad seadmete hoolduse või ülekandesüsteemi töönõuded. - Korrosiooni vältimiseks tuleb: käideldavatele jäätmetele vastupidav ehitusmaterjal valida; õigeid ehitusmeetodeid rakendada; ennetavat hooldustehnikat rakendada; kus asjakohane, sisemise katte pealekandmine või korrosiooniinhibiitorite lisamine. EfS pt 5.2.2.3 Ventiilid - kui tegemist on mürgiste, kantserogeensete või muude ohtlike ainetega, tuleb kasutada diafragma, lõõtsa või kahekordse seinaga ventiile. |
WT | BAT 4. a-d |
| EFS | pt 3.1.3; 3.1.4; 3.1.10; 3.1.11; 3.1.13.3; 4.1.3.6; 4.1.7.3; 4.2.4.1; 5.1.1.1; 5.2.2.1; 5.2.2.3 | |||||
| WI | PVT 12.,13. | |||||
| 7. | Üldine seire, sh vee, energia ja tooraine aastane tarbimine ning jääkide ja reovee aastane teke | Jäätmepõletusseadmel on pidevseireseade. Sademevee proovid võetakse vastavalt seiresagedusele.
Destilleerimisse (ühe protsessi/partii mõistes) suunatud jäätmed pärinevad ühe tekitaja käest. Destilleerimisse suunatud miinimum kogus on 1m3. Destilleerimise kulud hoitakse samad või väiksemad kui põletamisel. Protsess annab vähemalt 60% destillaati. Tööprotsessi jälgimine ekraanilt. Destillatsiooniprotsessi jääkide suunamine käitlusesse. Destillaator on kinnine süsteem. |
Veeheite seire andmed on toodud .... Õhu saasteainete teket ja seiret käsitlevad andmed on toodud .... LHK projekt on koostatud.
Destillaator. Lahustijäätmete vastuvõtmisel ja ladustamisel arvestatakse, et oleks ladustatud jäätmetekitaja põhiselt. Uue tekitaja lisandumisel tehakse kõige pealt erikaalu määramine, vajadusel ka ühe destilleerimisprotsessi katsetus veendumaks destilleerimise efektiivsuses. Süsteem toimib automaatselt. Kui on näitajates ületamisi, seadmes esineb rikkeid, siis seade seiskub, andmed kajastuvad ekraanil. Destillatsiooniprotsessis jäätmete kasutamine kuivatatud ja kuivatamata kujul. Destillaatorisse sisendi andmine ja väljundi võtmine on kinnine süsteem, kus heitmeid õhku ei eraldu. Destillatsiooniprotsessis jäätmete kasutamine kuivatatud ja kuivatamata kujul. |
BAT 7. Tuleb jälgida vetteheidet vähemalt allpool esitatud sagedusega ja kooskõlas EN-standarditega. EN-standardite puudumise korral seisneb PVT selliste ISO, riiklike või muude rahvusvaheliste standardite kohaldamises, millega tagab samaväärse teadusliku tasemega andmete saamine. Järgmiste ainete/näitajate puhul:
Vetteheidet tuleb jälgida üks kord kuus: Keemiline hapnikutarve (KHT); Nafta süsivesinike indeks; Arseen (As), kaadmium (Cd), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), plii (Pb), tsink (Zn); Elavhõbe (Hg); Fenooliindeks; Vetteheidet tuleb jälgida iga kuue kuu tagant; Üldlämmastik; Orgaanilise süsiniku kogusisaldus; Üldfosfor; Hõljuvaine kogusisaldus; va Perfluorooktaanhape, Perfluorooktaansulfonaat; Vesipõhiste vedeljäätmete käitlemisel kõiki eelnevaid aineid/näitajaid tuleb jälgida vetteheites - üks kord ööpäevas ja ka: Absorbeeritavad halogeenorgaanilised ühendid (AOX); Vaba tsüaniid; Mangaan (Mn); - üks kord kuus: Benseen, tolueen, etüülbenseen, ksüleen ja Kuuevalentne kroom (Cr(VI)); BAT 8. Suunatud õhkuheidet tuleb seirata vähemalt allpool esitatud sagedusega ja kooskõlas EN-standarditega. EN-standardite puudumise korral seisneb PVT selliste ISO, riiklike või muude rahvusvaheliste standardite kohaldamises, millega tagatakse samaväärse teadusliku tasemega andmete saamine. Järgmiste ainete/näitajate puhul: Broomitud leegiaeglustid - üks kord aastas; Klorofluorosüsivesinikud - Iga kuue kuu tagant; Dioksiinitaolised PCBd - Iga kolme kuu tagant; Tolm - Iga kuue kuu tagant; HCl, HF - Iga kuue kuu tagant; H2S (jäätmete bioloogilisel töötlemisel) - Iga kuue kuu tagant; Hg (sisaldavate elektroonikaromude käitlemisel) - Iga kolme kuu tagant; Metallid ja poolmetallid, v.a elavhõbe (nt As, Cd, Co, Cr, Cu, Mn, Ni, Pb, Sb, Se, Tl, V) - üks kord aastas; NH3 (jäätmete bioloogilisel töötlemisel) - Iga kuue kuu tagant; Lõhnaaine kontsentratsioon (jäätmete bioloogilisel töötlemisel) - Iga kuue kuu tagant; PCDD/F - üks kord aastas; TVOC - Iga kuue kuu tagant, kuid PCBsid sisaldavate seadmete puhastamisel lahusti kasutamisel iga kolme kuu tagant; BAT 9. Vähemalt kord aastas tuleb jälgida kasutatud lahustite regenereerimisest tulenevat orgaaniliste ühendite hajusheidet õhku, vabastada lahustite abil POSe sisaldavad seadmed saastest ning töödelda lahusteid füüsikalis- keemiliselt nende kütteväärtuse kasutamiseks, rakendades üht või mitut a) - c) meetoditest: a) Mõõtmine - Haistmismeetodid, optiline gaasikuvamismeetod, valgusvoo-varjutuse meetod või selektiivse neeldumise meetod. b) Heitekoefitsiendid - Heitearvutused, mis põhinevad perioodiliste mõõtmistega (nt iga kahe aasta tagant) valideeritavatel heitekoefitsientidel. c) Massibilanss - Hajusheite arvutamine massibilansi alusel, võttes arvesse lahusti sisendkogust, suunatud õhkuheidet, vetteheidet, lahustit protsessi tulemuses ja protsessi (nt destilleerimise) jääke. BAT 10. Korrapäraselt tuleb jälgida lõhnaaine heidet, kasutades EN-standardeid (nt lõhnaaine kontsentratsiooni määramine dünaamilise olfaktomeetriaga standardi EN 13725 kohaselt või lõhnaainega kokkupuute määramine standardi EN 16841-1 või -2 kohaselt). Alternatiivseid meetodeid saab kasutada siis, kui on tagatud samaväärse teadusliku tasemega andmete saamine ja see on eelnevalt loa andjaga kooskõlastatud. BAT 11. Vähemalt 1 kord aastas tuleb ettevõttel teha ülevaade vee, energia ja tooraine aastasest tarbimist ning jääkide ja reovee aastast teket. Seire hõlmab otseseid mõõtmisi, arvutusi või registreerimist, nt sobivate mõõturite või arvete abil. Seiret kohaldatakse kõige asjakohasemal tasandil (nt protsessi või käitise/seadme tasandil) ning arvesse võetakse mistahes märkimisväärseid muutusi käitises. |
WT | BAT 7, 8, 9, 10, 11 |
| 8. | Üldine lõhnaine heide | Hajusheite allikad on minimeeritud. Suletud mahutid ja konteinerid. Käitlus ja ladustusalasid puhastatakse. | Lõhnahäiringuga jäätmeid hoitakse väikestes mahutites/konteinerites. Käitlusprotsessidest tekkivate saasteainete kohta on saasteainete heitkoguste projekt koostatud. | BAT 12. Lõhnaaine heite vältimiseks, või kui see ei ole võimalik, siis selle vähendamiseks tuleb lõhnaaine esinemise vältimise kava kehtestada ja rakendada ning teha selle korrapärane ülevaatamine keskkonnajuhtimissüsteemi osana (kui see nõue on põhjendatud nt korduvad kaebused).
BAT 13. Lõhnaaine heite vältimiseks, või kui see ei ole võimalik, siis selle vähendamiseks tuleb kasutada üht või mitut a, b, c meetodit: a) Viibeaja minimeerimine (avatud süsteemidele). b) Keemiline töötlemine (väljundi kvaliteeti halvendamata). c) Aeroobse töötlemise optimeerimine (üldkohaldatav). BAT 14. Õhku jõudva hajusheite – eelkõige tolmu, orgaaniliste ühendite ja lõhnaaine – vältimiseks, või kui see ei ole võimalik, siis selle vähendamiseks tuleb kasutada a, b, c, d, e, f, g, h meetodite asjakohast kombinatsiooni: a) Võimalike hajusheite allikate arvu minimeerimine (üldkohaldatav). b) Eriti pihkumiskindlate seadmete valimine ja kasutamine. c) Korrosioonitõrje (üldkohaldatav). d) Hajusheite piiramine, kogumine ja puhastamine. e) Niisutamine (üldkohaldatav). f) Hooldus (üldkohaldatav). g) Käitlus- ja ladustamiskohtade puhastamine (üldkohaldatav). h) Pihkumise avastamise ja kõrvaldamise (LDAR) programm (üldkohaldatav). |
WT | BAT 12, 13, 14 |
| 9. | Üldine müra ja vibratsioon | Seadmed on paigutatud selliselt, et tekkiv müra oleks minimaalne. Seiratakse tööruumide müra ja vibratsiooni.
Vajadusel tehakse müraseiret käitisega piirnevatel aladel. |
Kõrge müratasemega tegevused toimuvad suletud hoones. Välisõhus leviva müra allikad on ... | BAT 17. Müra ja vibratsiooni vältimiseks, või kui see ei ole võimalik, siis nende vähendamiseks tuleb müra ja vibratsiooni tekke piiramise kava kehtestada ja rakendada ning korrapäraselt üle vaadata keskkonnajuhtimissüsteemi osana. Kava hõlmab kõiki järgmisi elemente: I. sobivaid meetmeid ja tähtaegu hõlmav protokoll;
II. müra ja vibratsiooni seire protokoll; III. kindlakstehtud müra ja vibratsiooni tekke juhtumitele, nt kaebustele reageerimise protokoll; IV. müra ja vibratsiooni vältimise ja vähendamise programm, mille eesmärk on tuvastada müra ja vibratsiooni allikad, mõõta/hinnata kokkupuudet müra ja vibratsiooniga, iseloomustada eri allikate osatähtsust ning võtta vältimis- või vähendamismeetmeid. BAT 18. Müra ja vibratsiooni vältimiseks, või kui see ei ole võimalik, siis nende vähendamiseks tuleb kasutada üht või mitut a) - e) meetoditest: a) Seadmete ja hoonete sobiv paigutus. b) Töökorralduslikud meetmed (üldkohaldatav). c) Vähest müra tekitavad seadmed (üldkohaldatav). d) Müra ja vibratsiooni leviku tõkestamise vahendid. e) Müra leviku tõkestamine. PVT 37. Müra vältimiseks või sellise võimaluse puudumisel mürataseme vähendamiseks tuleb üht või mitut a - e tehnikat kasutada: a. Seadmete ja hoonete sobiv paigutus; b. Töökorralduslikud meetmed (üldkohaldatav); c. Vähest müra tekitavad seadmed (üldkohaldatav); d. Müra leviku tõkestamine; e. Müratõrjeseadmed/ -taristu. |
WT | BAT 17, 18 |
| WI | PVT 37 | |||||
| 10. | Vetteheide, sh veetarbimine ja ka jäätmete põletamisel | Käitlus ja ladustamisalad on vettpidava pinnakattega, sademevesi kogutakse pinnalt kokku. Veekasutust reguleeritakse vastavalt vajadusele.
Põlemisprotsessi käigus heitvett ei teki. Muudes protsessides tekkinud saastunud vett on võimalik lisada põletamisprotsessi. |
Suublasse juhitakse nõuetele vastavat sadevett.
Sadeveed läbivad enne suublasse juhtimist õli- ja liivapüüduri ning kogutakse kahte plastist kogumismahutisse. Enne suublasse juhtimist võetakse mahutitest veeproovid ning kui saasteainete sisaldused ületavad norme, suunatakse vesi põletamisprotsessi. Sadevete kogumiseks on asfaltplatsi alla rajatud drenaažisüsteem. Jäätmekäitlustehase laienduse valmides juhitakse sadeveed kogumismahutitesse (5 tk) ning pärast analüüside tegemist ja tulemuste laekumist lastakse vajadusel sadeveed suublasse. |
BAT 19. Veetarbimise optimeerimiseks, tekkiva reovee koguse vähendamiseks ning pinnasesse- ja vetteheite vältimiseks, või kui see ei ole võimalik, siis selle vähendamiseks tuleb kasutada järgnevate meetodite asjakohast kombinatsiooni:
a) Veemajandus: säästmine, pesuvee optimeerimine, vee ringluspumpamine (üldkohaldatav); b) Vee ringlusse võtmine (üldkohaldatav); c) Läbilaskmatud pinnad (üldkohaldatav); d) Paakide ja anumate ülevoolu ja lekete tõenäosuse ning mõju vähendamise meetodid (üldkohaldatav); e) Kaetud kohad jäätmete ladustamisel ja töötlemisel (pinnase ja/ või vee saastumise ärahoidmiseks); f) Reovee eraldamine (üldkohaldatav); g) Sobiv äravoolutaristu (üldkohaldatav); h) Projekteerimine ja hooldus, mis võimaldab lekkeid tuvastada ja kõrvaldada (üldkohaldatav maapealsete komponentide kasutamisel); i) Sobiv puhkversäilitusmaht (üldkohaldatav). BAT 20. Vetteheite vähendamiseks tuleb käidelda reovett, kasutades üldkohaldatavate meetodite asjakohast kombinatsiooni: a) tasakaalustamine (kõik saasteained); b) Neutraliseerimine (happed, leelised); c) Füüsiline eraldamine, nt mitmesugused sõelad, liiva- ja rasvapüüdurid, õli ja vee eraldamise või eelsetitamise mahutid (suuremad tahked lisandid, hõljuvaine, õli/rasv). d) Adsorbeerimine; e) Destilleerimine/retifitseerimine; f) Sadestamine; g) Keemiline oksüdeerimine; h) Keemiline redutseerimine; i) Aurutamine (lahustuvad saasteained); j) Ioonvahetus; k) Läbipuhumine; l) aktiivmudaprotsess (biolagunevad orgaanilised ühendid); m) Membraanbioreaktor n) Nitrifikatsioon/denitrifikatsioon, kui töötlemine hõlmab bioloogilist töötlemist (Nüld, ammoniaak); PVT 6. Suitsugaasi puhastamisel ja/või koldetuha töötlemisel tuleb tekkiva vetteheidet seirata vähemalt allpool esitatud sagedusega ja vastavalt EN-standtarditele. EN-standardite puudumise korral seisneb PVT selliste ISO, riiklike või muude rahvusvaheliste standardite kohaldamises, millega tagatakse võrdväärse teadusliku tasemega andmete saamine. - FGC protsessis üks kord kuus: Orgaanilise süsiniku kogusisaldus (TOC); Hõljuvaine kogusisaldus (TSS; Igapäevased vooluhulgaga võrdelised 24 tunni jooksul kogutud koondproovid võib asendada igapäevaste pisteliste proovidega); As, Cd, Cr, Cu, Mo, Ni, Pb, Sb, Tl, Zn, Hg, PCDD/F-id. - Koldetuha töötlemisel üks kord kuus: Orgaanilise süsiniku kogusisaldus (TOC), Hõljuvaine kogusisaldus (TSS), Pb, Ammoniaaklämmastik (NH4-N), Kloriid (Cl-), Sulfaat (SO4 2-) Koldetuha töötlemisel iga kuue kuu tagant: PCDD/F-id. *Seiresagedus võib olla vähemalt kord iga kuue kuu tagant, kui heide on tõendatult piisavalt stabiilne. PVT 32.Puhta vee saastumise vältimiseks, vetteheite vähendamiseks ja ressursitõhususe suurendamiseks tuleb eraldada reoveevood ja käidelda neid eraldi, olenevalt nende näitajatest (üldkohaldatav). Reoveevood (nt pindmine äravooluvesi, jahutusvesi, suitsugaasi puhastamise reovesi, koldetuha töötlemise reovesi ning jäätmete vastuvõtmise, käitlemise ja ladustamise aladelt kogutud äravooluvesi (vt PVT 12 a) eraldatakse, et neid eraldi töödelda vastavalt nende näitajatele ja ettenähtud töötlustehnikate kombinatsioonile. Saastamata vesi eraldatakse reoveest, mida on vaja puhastada. Skraberi heitveest soolhappe ja kipsi eraldamiseks töödeldakse märgpuhastussüsteemi eri faasidest (happelisest ja leeliselisest) pärit reovett eraldi. PVT 33. Selleks et vähendada veekulu ning vältida või vähendada jäätmepõletustehases reovee teket, tuleb kasutada ühte a - d tehnikatest või nende kombinatsiooni: a. FGC tehnikad, mis ei tekita reovett; b. FGC käigus tekkinud reovee sissepritsimine (tahkete olmejäätmete põletamisel); c. Vee korduskasutamine/ringlussevõtt (üldkohaldatav); d. Kuiva koldetuha käitlemine (restiga ahjudel). PVT 34. FGC käigus ja/või räbu ja koldetuha ladustamisel ja töötlemisel tekkiva vetteheite vähendamiseks tuleb kasutada a - n tehnikate asjakohast kombinatsiooni ning lahjendamise vältimiseks sekundaartehnikaid allikale võimalikult lähedal. Tehnikad on: a. Põletamisprotsessi optimeerimine (vt PVT 14) ja/või FGC süsteemi optimeerimine (nt SNCR/SCR, vt PVT 29 f; Orgaanilised ühendid, sealhulgas PCDD/F-id, ammoniaak/ ammoonium); Sekundaartehnikad - Eel- ja esmane puhastamine: b. Ühtlustamine (Kõik saasteained); c. Neutraliseerimine (Happed, leelised); d. Füüsilised eraldajad, näiteks restid, sõelad, liivapüüdurid ja eelsetitid (Suured tahked tükid, hõljuvaine); Sekundaartehnikad - Füüsikalis-keemiline töötlus: e. Adsorbeerimine aktiivsöele (Orgaanilised ühendid, sealhulgas PCDD/F-id, elavhõbe); f. Sadestamine (Lahustunud metallid/metalloidid, sulfaat); g. Oksüdeerimine (Sulfiid, sulfit, orgaanilised ühendid); h. Ioonvahetus (Lahustunud metallid/metalloidid); i. Läbipuhumine (Väljapuhutavad saasteained (nt ammoniaak/ammoonium)); j. Pöördosmoos (Ammoniaak/ammoonium, metallid/metalloidid, sulfaat, kloriid, orgaanilised ühendid). Sekundaartehnikad - Tahkete ainete (Hõljuvaine, peenosakestega seotud metallid/metalloidid) kõrvaldamine lõppetapis: k. Koagulatsioon ja flokulatsioon; l. setitamine; m. Filtrimine; n. Flotatsioon. |
WT | BAT 19, 20 |
| EFS | 3.1, 13.2 | |||||
| WI | PVT 6., 32., 33, 34. | |||||
| 11. | Jäätmepõletustehases tekkivate jäätmete ja teiste väljundvoogude seiramine | Enne, jäätmekäitlustegevuse tulemusel tekkinud räbu, kolde- ja lendtuha üleandmist vastava keskkonnakaitseloa omajale, seiratakse TOC. | PVT 7. Tuleb seirata jäätmepõletustehases räbus ja koldetuhas leiduvate põlemata ainete sisaldust vähemalt allpool esitatud sagedusega ja vastavalt EN-standarditele:
- Iga kolme kuu tagant massikadu kuumutamisel. Seiratakse kas massikadu kuumutamisel või orgaanilise süsiniku kogusisaldust. - Iga kolme kuu tagant orgaanilise süsiniku kogusisaldus. Seiratakse kas massikadu kuumutamisel või orgaanilise süsiniku kogusisaldust. Elementaarse süsiniku sisalduse (nt määratud DIN 19539 järgi) võib lahutada mõõtetulemusest. PVT 8. Püsivaid orgaanilisi saasteaineid (POSe) sisaldavate ohtlike jäätmete põletamise puhul tuleb määrata väljundvoogudes (nt räbu ja koldetuhk, suitsugaas, heitvesi) püsivate orgaaniliste saasteainete sisaldus pärast jäätmepõletustehase käikulaskmist ja iga muudatuse järel, mis võib oluliselt mõjutada POSide sisaldust väljundvoogudes. Püsivate orgaaniliste saasteainete sisaldus määratakse väljundvoogudes otsese mõõtmise või kaudsete meetoditega (nt POSide kogusisalduse lendtuhas, FGC kuivades jääkides, FGC käigus tekkinud reovees ja selle puhastamisel tekkivas püdelikus võib määrata POSide sisalduse mõõtmisega suitsugaasis enne ja pärast FGC süsteemi) või tuginedes esindava käitise kohta tehtud uuringule. |
WI | PVT 7., 8. | |
| 12. | Heide õnnetus ja vahejuhtumitest | Õnnetus ja vahejuhtumite haldamine on riskipõhine | Kõrvalised isikud ei pääse käitise territooriumile. Kasutusel on tulekahjude ennetamise, tuvastamise ja kustutusmeetmed. Ohutusnõudeid on töötajatele tutvustatud. Õnnetuse ja vahejuhtumite üle peetakse arvestust. | BAT 21. Et ära hoida või piirata õnnetus- ja vahejuhtumite keskkonnamõju, tuleb kasutada kõiki nimetatud meetodeid osana õnnetusjuhtumitega tegelemise kavast:
a) Kaitsemeetmed. b) Juhusliku/tahtmatu heite haldamine (kehtestatakse kord ja tehnilised nõuded). c) Õnnetus- ja vahejuhtumite registreerimise ja hindamise süsteem (logi/päevik). PVT 5. Nõuetekohaselt tuleb seirata tavapärastest erinevates käitamistingimustes jäätmepõletustehasest õhku suunatud heidet. Seire võib toimuda heite otsese mõõtmise teel (nt pidevalt jälgitavate saasteainete puhul) või asendusnäitajate seire teel, kui sellega saavutatakse võrdväärne või parem teaduslik tase kui heite otsesel mõõtmisel. Käivitamisel ja seiskamisel (kui põletamist ei toimu) tekkivaid heiteid, kaasa arvatud PCDD/F-ide heide, määratakse kampaaniamõõtmisena, näiteks iga kolme aasta järel, mida tehakse plaaniliste käivitamiste/seiskamiste ajal. |
WT | BAT 21 |
| WI | PVT 5. | |||||
| 13. | Jäätmekäitluse materjalitõhusus ja energiatõhusus. Pakendite korduskasutamine. | Pakendeid kasutatakse korduvalt, kui see ei ole võimalik, siis pakendid suunatakse käitlusesse. Keskkonnale ohtlike materjale ei kasutata asendusmaterjalidena.
Toodetava ja kasutatava energia üle peetakse arvestust. |
Uute jäätmete-materjalide vastuvõtul ning kasutusele võtul võetakse vajadusel nendest analüüsid. | BAT 22. Et kasutada materjale tõhusalt, tuleb asendada materjalid jäätmetega. Jäätmete töötlemiseks kasutatakse muude materjalide asemel jäätmeid (nt leelise- või happejääke kasutatakse pH reguleerimiseks, lendtuhka kasutatakse sideainena). Mõned kohaldatavuspiirangud tulenevad saasteohust, mis kaasneb lisanditega (nt raskmetallid, POSid, soolad, patogeenid) jäätmetes, millega muid materjale asendatakse. Veel üks piirang seisneb materjale asendavate jäätmete kokkusobivuses sisendjäätmetega.
BAT 23. Energia tõhusaks kasutamiseks tuleb kasutada mõlemat meetodeid: a) Energiatõhususkava (tegevuste energiatarbimise määratlemine ja arvutamine igal aastal; olukorra parandamise meetmete kavandamine ja rakendamine); b) Energiabilansi andmed (energiatarbimise ja -tootmise jaotus allikate kaupa; energiavoogude teave). BAT 24. Et vähendada kõrvaldatavate jäätmete kogust, tuleb maksimeerida pakendite korduskasutamist osana jääkide haldamise kavast. Pakendeid (vaadid, konteinerid, mahtlastikonteinerid, kaubaalused) korduskasutatakse jäätmete hoiustamiseks, kui need on heas seisus ja piisavalt puhtad, olenevalt (järjestikku kasutatavate) ainete kokkusobivuse kontrollist. Vajaduse korral läbivad pakendid enne korduskasutamist asjakohase töötluse (nt uuendamine, puhastamine). Mõned kohaldatavuspiirangud tulenevad jäätmete saastumise ohust, mis kaasneb pakendite korduskasutamisega. PVT 2. Tuleb määrata jäätmepõletustehase kui terviku või kõigi selle asjakohaste osade elektriline kogukasutegur, koguenergiatõhusus või katla kasutegur. Täiskoormusel töötamisel leitakse toimivuskatsega katseliselt elektriline kogukasutegur, koguenergiatõhusus või katla kasutegur. |
WT | BAT 22, 23, 24 |
| WI | PVT 2. | |||||
| 14. | Jäätmete mehaaniline töötlemine | Uuel seadmel on kasutusel PVT 25 a. käisfilter, c. kuivsorbendi sissepritsimine (aktiivsüsi) ja e. adsorptsioon liikumatu kihiga (nn katalüütiline dioksiinifilter on konstrueeritud viisil, mis võimaldab kinni püüda ka tahkeid osakesi). | BAT 25. Et vähendada tolmu, peenosakestega seotud metallide, PCDD/Fi ja dioksiinitaoliste PCBde õhkuheidet, tuleb rakendada PVT 14 d. (Hajusheite piiramine, kogumine ja puhastamine) ning kasutada üht või mitut meetoditest: a) tsüklon (üldkohaldatav); b) tekstiilfilter; c) märgpuhastus (üldkohaldatav); d) vee pritsimine purustisse.
BAT 29. Orgaaniliste ühendite õhkuheite vältimiseks, või kui see ei ole võimalik, siis selle vähendamiseks tuleb rakendada PVT 14 d. (Hajusheite piiramine, kogumine ja puhastamine) ja h. (Pihkumise avastamise ja kõrvaldamise (LDAR) programm) ning kasutada meetodit a või ühte või mõlemat meetoditest c ja b: a) Külmaainete ja õlide optimeeritud eemaldamine ja kogumine (elektroonikaromudest eemaldatakse kõik külmained ja õlid; õlid degaseeritakse; Kompressorisse jääva õli hulka vähendatakse miinimumini); b) Krüokondensatsioon (heitgaas veeldatakse ja säilitatakse surveanumates); c) Adsorbeerimine (heitgaas juhitakse adsorptsioonisüteemi, hiljem surutakse kokku ja jahutatakse, et veeldada ja säilitada surveanumates; jääkide tagasisuunamisega). BAT 31. Et vähendada orgaaniliste ühendite õhkuheidet, tuleb rakendada PVT 14 d. (Hajusheite piiramine, kogumine ja puhastamine) ja kasutada üht või mitut meetoditest: a. Adsorbeerimine; b. Biofilter; c. Termiline oksüdatsioon; d. Märgpuhastus. BAT 32. Et vähendada elavhõbeda õhkuheidet, tuleb koguda elavhõbeda heidet selle tekkekohas, suunata heide vähendamisele ja korraldada asjakohast seiret. Nt elektroonikaromude käitlemisel. |
WT | BAT 25, 29, 31, 32 | |
| 15. | Jäätmete mehaaniline töötlemine, üldine tuleohutus (sh süttimine) | Tööprotsessi läbiviimine vastavalt juhenditele ja jälgimine kaameratega. Tegevus käitises on sisekorra eeskirjaga määratud. Ettevõte on ametisse määranud isikud, kes on läbinud jäätmete alase koolituse ning vastutavad ettevõtte territooriumil toimuvate tegevuste eest.
Kõik töötajad on informeeritud võimalike riskide ja ohtude eest. Jäätmete käitlemine toimub vastavalt juhendile nr 32401ˇ-P "Ohtlike jäätmete ja probleemtoodete käitlus" Jäätmeid kontrollitakse enne käitlusesse suunamist. Juhend nr 23104-OJ-2 "Tuleohutuse juhend". |
Personal on instrueeritud ja pädeva väljaõppega. Jäätmekäitluse eest vastutavad isikud omavad vajalikke tunnistusi ning kõik töötajad on juhendatud ja juhenditega tutvunud.
Käitis vastab tuleohutusnõuetele. Päästeametiga on kooskõlastatud põlevmaterjalide ladustamise plaan. |
BAT 26. Selleks et parandada üldist keskkonnatoimet ning vältida õnnetus- ja vahejuhtumitest tulenevat heidet, tuleb rakendada PVT 14 g-d ning kõiki järgmisi meetodeid:
a) jäätmepallide üksikasjalik kontrollimine enne purustamist; b) ohtlike esemete eemaldamine sisendjäätmete voost ja nende ohutu kõrvaldamine (nt gaasiballoonid, elektroonikaromud, mille reostusohtu pole kõrvaldatud, esemed, mis on saastunud PCBdega, radioaktiivsed esemed); c) konteinerite töötlemine üksnes juhul, kui nendega on kaasas puhtusetõend. BAT 27. Et süttimist ära hoida ja süttimise korral heidet vähendada, tuleb kasutada üldkohaldatavat meetodit a ning ühte või mõlemat üldkohaldatavatest meetoditest b ja c. a) Süttimiste haldamise kava (tuvastada allikad ja kehtestada meetmed, juhtumi reageerimise protokoll). b) Kaitseklapid (kaasnevate võimalike rõhulainete leevendamine). c) Eelpurustamine (väikese kiirusega purusti kasutamine enne põhipurustit). BAT 28. Energia tõhusaks kasutamiseks, tuleb hoida purustatava materjali hulk stabiilne. Purustatava materjali hulk ühtlustatakse, vältides voo katkemist või seadmete ülekoormust, mis tooks kaasa purusti soovimatu seiskamise ja käivitamise BAT 30. Et hoida ära heidet plahvatustest lenduvaid fluorosüsivesinikke ja/või lenduvaid süsivesinikke sisalduvate elektroonikaromude käitlemisel, tuleb kasutada üht esitatud meetoditest: a) inertgaasi keskkond (kinnistes seadmetes hapniku kontsentratsiooni vähendamine), b) sundventilatsioon (süsivesiniku kontsentratsiooni vähendamine kinnistes seadmetes). |
WT | BAT 26, 27, 28, 30 |
| 16. | Jäätmete bioloogiline töötlemine | Jäätmed võetakse vastu vaid lepingulistelt partneritelt. Jäätmeid kontrollitakse vastuvõtul. Vajadusel jäätmed sorteeritakse. Pinnase puhastamise protsessis jälgitakse põhinäitajaid ning protsessi kohandatakse vajadusel.
Pinnase puhastamine toimub taskusüsteemis, ruumis. Nõrgvesi kogutakse kokku ning võetakse ringlusesse. |
Taskusüsteemis kompostimine.
|
BAT 33. Et vähendada lõhnaaine heidet ja parandada üldist keskkonnatoimet, tuleb valida sisendjäätmeid. Meetod hõlmab sisendjäätmete eelnevat heakskiitmist, vastuvõtmist ja sortimist, et tagada sisendjäätmete sobivus käitlemiseks, nt seoses toitainete tasakaaluga, niiskuse või mürgiste ühenditega, mis võivad bioloogilist aktiivsust vähendada.
BAT 35. Reovee tekke ja veekasutuse vähendamiseks tuleb kasutada kõiki üldkohaldatavaid meetodeid: a. Reovee eraldamine; b. Vee ringlusse võtmine; c. Nõrgvee tekke minimeerimine. BAT 36. Et vähendada õhkuheidet ja parandada üldist keskkonnatoimet, tuleb jälgida ja/või kontrollida jäätmete ja protsesside põhinäitajaid, sealhulgas: — sisendjäätmete omadused (nt süsiniku ja lämmastiku suhe, osakeste suurus); — temperatuur ja niiskussisaldus auna eri kohtades; — auna õhutatus (nt auna ümberpööramise sagedus, O2 ja/või CO2 sisaldus aunas, õhuvoogude temperatuur sundõhutamise korral); — auna poorsus, kõrgus ja laius. BAT 37. Et vähendada välistingimustes töötlemise etappides tekkiva tolmu, lõhnaaine ja bioaerosoolide hPoolläbilaskvate membraankatete kasutamine. ajusheidet õhku, tuleb rakendada üht või mõlemat üldkohaldatavat meetodit: a. Poolläbilaskvate membraankatete kasutamine (kompostiaunadel). b. Toimingute kohandamine vastavalt ilmastikutingimustele (aunade paigutus). BAT 34. Et vähendada tolmu, orgaaniliste ühendite ja ebameeldiva lõhnaga ühendite, nt H2S ja NH3, suunatud õhkuheidet, tuleb kasutada üht või mitut meetoditest: a. Adsorbeerimine; b. Biofilter; c. Tekstiilfilter; d. Termiline oksüdatsioon; e. Märgpuhastus BAT 39. Et vähendada õhkuheidet, tuleb kasutada mõlemat üldkohaldatavat meetodit uue põletusahju korral: a. Heitgaasivoogude eraldamine; b. Heitgaasiringlus. |
WT | BAT 33, 34, 35, 36, 37, 39 |
| 17. | Jäätmete füüsikalis-keemiline töötlemine | Jäätmekütuste valmistamine toimub vastavalt kvaliteeditingimustele.
Õlijäätmetest separeeritakse suuremad tahked osised välja. |
Jäätmetest koostatakse vastavalt nende omadustele ning kütteväärtusele jäätmete segud.
Vedela jäätmekütuse mahutid asuvad piisavalt soojas ruumis. Käitlusruum ühendatud filtersüsteemiga. |
BAT 40. Et parandada üldist keskkonnatoimet, tuleb jälgida sisendjäätmeid jäätmete eelneva heakskiitmise ja vastuvõtmise korra alusel. Sisendjäätmete seire, arvestades:
— orgaaniliste ainete, oksüdeerijate, metallide (nt elavhõbe), soolade, ebameeldiva lõhnaga ühendite sisaldust; — H2 moodustumise võimalust suitsugaasi käitlemise jääkide, nt lendtuha, segamisel veega. BAT 41. Et vähendada tolmu, orgaaniliste ühendite ja NH3 õhkuheidet, tuleb rakendada PVT 14d-d ja kasutada üht või mitut a.- d. meetoditest: a. Adsorbeerimine; b. Biofilter; c. Tekstiilfilter; d. Märgpuhastus. BAT 45. Et vähendada orgaaniliste ühendite õhkuheidet, tuleb rakendada PVT 14 d. (Hajusheite piiramine, kogumine ja puhastamine) ja kasutada üht või mitut a.- d. meetoditest: a. Adsorbeerimine; b. Krüokondensatsioon; c. Termiline oksüdatsioon; d. Märgpuhastus. |
WT | BAT 40, 45 |
| 18. | Lahustite regenereerimine | BAT 46. Et parandada kasutatud lahustite regenereerimise üldist keskkonnatoimet, tuleb kasutada üht või mõlemat meetoditest: a. Materjalina taaskasutusse võtmine - lahustid eraldatakse destilleerimisjääkidest aurustamisega;
b. Energiakasutus - destilleerimisjääke kasutatakse energia kasutamiseks (üldkohaldatav). BAT 47. Et vähendada orgaaniliste ühendite õhkuheidet, tuleb rakendada PVT 14 d. (Hajusheite piiramine, kogumine ja puhastamine) ja kasutada järgmiste meetodite kombinatsiooni: a. Protsessi heitgaaside ringlus aurukatlas; b. Adsorbeerimine; c. Termiline oksüdatsioon; d. Kondensatsioon või krüokondensatsioon (üldkohaldatav); e. Märgpuhastus (üldkohaldatav). |
WT | BAT 46, 47 | ||
| 19. | Kasutatud aktiivsöe, katalüsaatorite jäätmete ja väljakaevatud saastunud pinnase termiline
töötlemine. PCBsid sisaldavate seadmete vabastamiseks saastest. |
BAT 48. Et parandada kasutatud aktiivsöe, katalüsaatorite jäätmete ja väljakaevatud saastunud pinnase termilise töötlemise üldist keskkonnatoimet, tuleb kasutada kõiki meetodeid:
a. Ahjus tekkivate heitgaaside soojuse kasutamine (üldkohaldatav); b. Kaudse küttega ahi (ahju sisu ja põletis tekkivate suitsugaaside kontakti vältimiseks); c. Protsessi integreeritud meetodid õhkuheite vähendamiseks (üldkohaldatav). BAT 49. Et vähendada HCl-i, HF-i, tolmu ja orgaaniliste ühendite õhkuheidet, tuleb rakendada PVT 14 d. (Hajusheite piiramine, kogumine ja puhastamine) ja kasutada üht või mitut meetoditest: a. Tsüklon; b. Elektrifilter (ESP); c. Tekstiilfilter; d. Märgpuhastus e. Adsorbeerimine f. Kondensatsioon g. Termiline oksüdatsioon (temperatuur vaja vähemalt 1100 °C ning kahesekundilist viibeaega sellise aktiivsöe regenereerimise puhul, mida kasutatakse tööstuslikes seadmetes, milles esineb tõenäoliselt raskesti sulavaid halogeenitud või muid kuumusekindlaid aineid. Aktiivsöe puhul, mida kasutatakse joogivee ja toiduga seotud rakendustes, piisab termooksüdeerijast minimaalse kuumutamistemperatuuriga 850 °C ja kahesekundilisest viibeajast). BAT 51. Et parandada üldist keskkonnatoimet ning vähendada PCBde ja orgaaniliste ühendite suunatud õhkuheidet, tuleb kasutada kõiki a.- f. meetodeid: a. Ladustamis- ja töötlemisalade katmine; b. Töötajate juurdepääsueeskirjade kehtestamine, et vältida saaste levikut; c. Seadmete optimeeritud puhastamine ja äravool; d. Õhkuheite kontroll ja seire; e. Jäätmekäitlusjääkide kõrvaldamine; f. Lahusti taaskasutamine lahustiga pesemise korral. |
WT | BAT 48, 49, 51 | ||
| 20. | Vesipõhiste vedeljäätmete käitlemine | Käitlusmahuti on kinnine. Vedeljäätmeid ladustatakse suletud lekkekindlates mahutites. Vastuvõtumahutis on jäätmete viibeaeg minimaalne. Mahutid on kinnised. | Vastavalt juhendile nr 32401ˇ-P "Ohtlike jäätmete ja probleemtoodete käitlus"
Vastavalt juhendile nr 31302-P "Ohtlike jäätmete vastuvõtmine" Vastavalt juhend nr 32402-J "Ohtlike jäätmete ladustamisnõuded". |
BAT 52. Et parandada üldist keskkonnatoimet, tuleb jälgida sisendjäätmeid osana jäätmete eelneva heakskiitmise ja vastuvõtmise korrast.Sisendjäätmete seire, arvestades näiteks järgmist: — biokõrvaldatavus (nt BHT, BHT ja KHT suhe, Zahni-Wellensi test, bioloogilise inhibeerimise (nt aktiivmuda inhibeerimise) võime);
— emulsiooni lõhkumise võimalikkus, nt laborikatsetega. BAT 53. Et vähendada HCl-i, NH3 ja orgaaniliste ühendite õhkuheidet, tuleb rakendada BAT 14 d. (Hajusheite piiramine, kogumine ja puhastamine) ja kasutada üht või mitut meetoditest: a. Adsorbeerimine b. Biofilter c. Termiline oksüdatsioon d. Märgpuhastus. |
WT | BAT 52, 53 |
| 21. | Räbu ja koldetuha käitlemine | Jäätmete põletuse eelsel käitlusel otsustatakse jäätmete segamise vajaduse üle. Põletusprotsessi optimeeritakse vastavalt vajadussele. Sõltuvalt laboratoorse analüüsi tulemustes ladestatakse kas tava- või ohtlike jäätmete prügilasse. Käitises tuha ladustamisel kasutatakse lekkekindlaid kinniseid konteinereid. | Uuel seadmel on rakendatud kõik PVT järeldustes kirjeldatud tehnikad:
a. Jäätmete segamine ja kokkusegamine: sh etteande ühtlustamise süsteemi kasutamine, kokkusobivate vedelate ja püdelate jäätmete segamine, mõnel juhul enne segamist tahkete jäätmete peenestamine; b. täiustatud juhtimissüsteem c. põletamisprotsessi optimeerimine Uuel seadmel on rakendatud koldetuha jahutamine veega, mis tekitab tahendatud reoveesette laadse materjali (meede e.). Seadmed on paigutatud samasse hoonesse, kus asub põletusseade, laadimine toimub kaetud konteinerisse (meede a.). Katla- ja filtrituha kogumiseks ja laadimiseks kasutatakse kinniseid süsteeme (meede a.). Laadimisel tolmu väljatõmbesüsteeme ei kasutata st Tuha kogumiseks ja laadimiseks kasutatakse kinniseid süsteeme. |
PVT 14. Jäätmete põletamise üldise keskkonnamõju parandamiseks, põlemata ainete sisalduse vähendamiseks räbus ja koldetuhas ning jäätmete põletamisel tekkiva õhkuheite vähendamiseks tuleb kasutada allpool esitatud tehnikate asjakohast kombinatsiooni:
a. Jäätmete segamine ja kokkusegamine (nt segamine punkritõstukiga; etteande ühtlustamise süsteemi kasutamine; kokkusobivate vedelate ja püdelate jäätmete segamine). Mõnel juhul peenestatakse tahkeid jäätmeid enne segamist. b. Täiustatud juhtimissüsteem (üldkohaldatav). c. Põletamisprotsessi optimeerimine. PVT 23. Räbu ja koldetuha töötlemisel tekkiva tolmu hajusheite vältimiseks või vähendamiseks õhus tuleb lisada keskkonnajuhtimissüsteemi (vt PVT 1) järgmised tolmu hajusheite ohjamise meetmed: — tuvastada kõige olulisemad tolmu hajusheite allikad (kasutades nt EN 15445); — määrata kindlaks asjakohased meetmed ja võtted, millega vältida või vähendada hajusheidet asjaomasel ajavahemikul, ja neid rakendada. PVT 24.Koldetuha ja räbu töötlemisel tekkiva tolmu hajusheite vältimiseks või vähendamiseks tuleb kasutada a - f tehnikate asjakohast kombinatsiooni: a. Seadmete ruumiline eraldamine ja katmine. b. Mahalaadimiskõrguse piiramine (üldkohaldatav). c. Varude kaitsmine valdava tuulesuuna küljest (üldkohaldatav). d. Veepihustite kasutamine (üldkohaldatav). e. Niiskusesisalduse optimeerimine (üldkohaldatav). f. Töötamine alarõhul (Räbu ja koldetuhka käidelda kinnises seadmes või hoones). PVT 26. Koldetuha ja räbu kinnisest töötlemisest väljatõmbeõhuga (vt PVT 24 f) õhku suunatud tolmuheite vähendamiseks tuleb väljatõmbeõhu puhastamises kasutada käisfiltrit. |
WI | PVT 14, 23, 24, 26 |
| 22. | Jäätmepõletustehas | Jäätmepõletustehasesse suunatakse vaid eelnevalt kontrollitud jäätmeid. Jäätmed võetakse vastu lepingupartneritelt. Jäätmepõletustehase sissevõtu protsess tagab ühtlase tehase toimimise. Põletusprotsessis tekkivad suitsugaasid puhastatakse. Põletusseade on varustatud pidevseire seadmega. | Vastavalt juhendile nr 32401ˇ-P "Ohtlike jäätmete ja probleemtoodete käitlus"
Vastavalt juhendile nr 31302-P "Ohtlike jäätmete vastuvõtmine" Vastavalt juhend nr 32402-J "Ohtlike jäätmete ladustamisnõuded". |
PVT 15. Jäätmepõletustehase üldise keskkonnatoime parandamiseks ja õhkuheite vähendamiseks tuleb tehase seadistuste reguleerimise kord kehtestada ja rakendada, nt kui see on vajalik ja teostatav, täiustatud kontrollisüsteemi kaudu, mis põhineb jäätmete iseloomustamisel ja kontrollimisel (vt PVT 11).
PVT 16. Põletustehase üldise keskkonnatoime parandamiseks ja õhkuheite vähendamiseks tuleb kehtestada ja rakendada tööprotseduurid (nt tarneahela ülesehitus, pidev, mitte partiide kaupa töö), et toimuks võimalikult vähe seiskamisi ja käivitamisi. PVT 17. Selleks, et vähendada jäätmepõletustehase õhku- ja, kui see on asjakohane, vetteheidet, tuleb tagada, et suitsugaasi puhastamise süsteem ja reoveepuhasti on nõuetekohaselt projekteeritud (nt arvestades suurimat vooluhulka ja saasteainesisaldust) ja et neid käitatakse projekteeritud vahemikus ning hooldatakse selliselt, et oleks tagatud optimaalne kasutatavus. PVT 18. Selleks et vähendada tavapärasest erinevate käitamistingimuste (OTNOC) esinemise sagedust ning vähendada sellistel tingimustel jäätmepõletustehase õhkuheidet ning vajaduse korral vetteheidet, tuleb kehtestada ja rakendada keskkonnajuhtimissüsteemi (vt PVT 1) osana riskipõhine tavapärasest erinevate käitamistingimuste ohjamise kava, mis sisaldab kõiki järgmisi elemente: — võimalike tavapärasest erinevate käitamistingimuste (nt keskkonna kaitsmiseks oluliste seadmete („kriitilised seadmed“) rike) kindlakstegemine, nende algpõhjuste ja võimalike tagajärgede väljaselgitamine ning kindlakstehtud tavapärasest erinevate käitamistingimuste loetelu korrapärane ülevaatamine ja ajakohastamine, mis järgneb allpool esitatud korrapärasele hindamisele; — kriitiliste seadmete asjakohane projekteerimine (nt käisfiltri osadeks jaotamine, suitsugaasi kuumutamisega seotud tehnikad ning selliste olukordade vältimine, mil käivitamisel ja seiskamisel tuleb suitsugaasi õhku lasta käisfiltrit läbimata); — kriitiliste seadmete ennetava hoolduse kava koostamine ja rakendamine (vt PVT 1 xii); — heite jälgimine ja registreerimine tavapärasest erinevate käitamistingimuste ja nendega seotud asjaolude korral (vt PVT 5); — tavapärasest erinevate käitamistingimuste korral tekkiva heite korrapärane hindamine (nt selliste juhtumite sagedus, kestus, eralduvate saasteainete kogus) ning vajaduse korral parandusmeetmete rakendamine. |
WI | PVT 15.,16.,17.,18 |
| 23. | Jäätmepõletuse õhkuheide | Põletustehase vastuvõtu ala on varustatud alarõhuga ning väljatõmbeõhku kasutatakse põlemisõhuna. Jäätmete ladustamine toimub kinniste mahutitega. Jäätmete põletusse suunamiseks kasutatakse erinevaid dosaatoreid. | Olemasoleva ja uue seadme abimaterjalide kasutamine on erinev.
Uuel seadmel on kasutusel ja rakendatud: PVT 27 c. kuivsorbendi sissepritsimine (NaHCO3); PVT 28 a. NaHCO3 antakse reaktoritesse vastavalt SO2 ja HCl väljundis mõõdetud heitetasemetele; PVT 29 a. põletamisprotsessi optimeerimine, c. SNCR (karbamiidi injekteerimine 1. ja 3. puhastusastmes), d. SCR (katalüütiline dioksiinifilter katalüüsib ühtlasi ka NOx taandamist) ja f. (SNCR optimeerimine arvestades temperatuurivahemikku ja NOx taset). PVT 30 tehnikad a-d (kiire jahutamine saavutatakse katla asjakohase ehitusega, mis tagab, et katlast väljuva suitsugaasi temperatuur ≤ 220 °C) ning e. kuivsorbendi sissepritsimine (aktiivsüsi) ja g. selektiivne katalüütiline taandamine. PVT 31 b. kuivsorbendi sissepritsimine (aktiivsüsi, seejuures koos käisfiltriga, kus kuivsorbent moodustab reageeriva kihi). |
PVT 21. Põletusseadmete hajusheite, sealhulgas lõhnaheite vältimiseks või vähendamiseks tuleb:
— tahked ja pakendamata püdelad jäätmed, mis on ebameeldiva või ärritava lõhnaga ja/või võivad eraldada lenduvaid aineid, ladustatakse kontrollitud alarõhule vastupidavasse hoonesse ning väljatõmmatavat õhku kasutatakse põletamisõhuna või see juhitakse plahvatusohu korral muusse sobivasse heite vähendamise süsteemi; — vedeljäätmeid hoitakse sobiva kontrollitud rõhuga mahutites ja mahuti õhutusavast juhitakse õhk kas põletamiseks või muusse sobivasse heite vähendamise süsteemi; — täieliku seiskamise ajal, kui põletusvõimalust ei ole, ohjatakse ebameeldiva või ärritava lõhnaaine esinemise ohtu nt järgmisel viisil: — väljalastud või väljatõmmatud õhk juhitakse alternatiivsesse heite vähendamise süsteemi, nt märgskraberisse, liikumatusse adsorptsioonikihti; — ladustatud jäätmete kogus minimeeritakse, näiteks katkestatakse jäätmesaadetiste vastuvõtmine või vähendatakse seda või suunatakse jäätmesaadetised mujale jäätmevoo haldamise kaudu (vt PVT 9); — jäätmed ladustatakse nõuetekohaselt suletud pakendites. PVT 22.Lenduvate ainete hajusheite vältimiseks selliste gaasiliste ja vedelate jäätmete käitlemisel, mis on ebameeldiva või ärritava lõhnaga ja/või võivad eraldada lenduvaid aineid jäätmepõletustehases, tuleb nende suunamine otse ahju etteandeliini. Mahtlastikonteinerites (nt paakautod) veetavaid gaasilisi ja vedelaid jäätmeid juhitakse ahju nii, et mahuti ühendatakse otse ahju etteandeliiniga. Mahuti tühjendatakse kas surulämmastikuga või, kui jäätmed on piisavalt vedelad, vedeliku väljapumpamisega. Kui gaasilisi ja vedelaid jäätmeid veetakse põletamiseks ettenähtud mahutites, nt tünnides, suunatakse mahutid otse ahju. Ei tarvitse olla kohaldatav reoveesetete põletamise suhtes näiteks veesisalduse tõttu ja seetõttu, et reoveesetteid on vaja eelkuivatada või muude jäätmetega segada. PVT 25. Et vähendada tolmu, metallide ja metalloidide suunatud õhkuheidet jäätmete põletamisel, tuleb kasutada üht või mitut a- e tehnikatest: a. Käisfilter (Üldkohaldatav uute seadmete puhul. Olemasolevate seadmete puhul kohaldatav FGC süsteemi töötemperatuuriprofiili piirangute piires.); b. Elektrifilter (üldkohaldatav); c. Kuivsorbendi sissepritsimine (üldkohaldatav); d. Märgskraber (ei kasutata põhilise tolmukoguse eemaldamiseks, vaid paigaldatakse nii, et see töötaks pärast muid heite vähendamise tehnikaid); e. Adsorptsioon liikumatu või liikuva kihiga (peamiselt elavhõbeda ning muude metallide ja metalloidide, samuti orgaaniliste ühendite, sh PCDD/F-ide adsorbeerimiseks). PVT 27. Et vähendada HCl, HF ja SO2 suunatud õhkuheidet, tuleb kasutada üht või mitut a - e tehnikatest: a. Märgskraber. b. Poolmärg absorber (üldkohaldatav). c. Kuivsorbendi sissepritsimine (üldkohaldatav). d. Otsene väävlitustamine (keevkihtpõletusahjudes). e. Sorbendi sissepritsimine katlasse (üldkohaldatav). PVT 28. Et vähendada jäätmete põletamisel HCl, HF ja SO2 suunatud tippheidet õhku, piirates reaktiivide kulu ning kuivsorbendi sissepritsimisest ja poolmärgadest absorberitest tekkivate jääkide kogust, tuleb kasutada kas tehnikat a või mõlemat kirjeldatud tehnikat: a. Reaktiivi annustamise automatiseerimine ja optimeerimine (pidev mõõtmine enne ja pärast FGC süsteemi reaktiivi annustamist, üldkohaldatav); b. Reaktiivide osaline korduskasutus (osa kogutud FGC tahketest osakestest suunatakse protsessi tagasi, üldkohaldatav uute seadmete puhul. Olemasolevate seadmete puhul kohaldatav sõltuvalt käisfiltri suurusest). PVT 29. Et vähendada NOX-ide suunatud õhkuheidet, piirates samal ajal jäätmete põletamisel tekkiva CO ja N2O heidet ning selektiivsel katalüütilisel või mittekatalüütilisel taandamisel tekkiva NH3 heidet, tuleb kasutada sobivat kombinatsiooni a - g tehnikatest: a. Põletamisprotsessi optimeerimine (üldkohaldatav); b. Suitsugaasi ringlus (Olemasolevate seadmete puhul võib kohaldatavus olla piiratud tehniliste piirangutega (nt saasteainete sisaldus suitsugaasis, põletamistingimused)); c. Selektiivne mittekatalüütiline taandamine (SNCR; üldkohaldatav); d. Selektiivne katalüütiline taandamine (SCR)(Olemasoleva seadme puhul võib kohaldatavust piirata ruumipuudus); e. Katalüütilised filterkotid (käsifiltri olemasolul); f. Selektiivse mittekatalüütilise taandamise/selektiivse katalüütilise taandamise optimeerimine (Kohaldatav ainult siis, kui asjaomast taandamist kasutatakse NOX-ide heite vähendamiseks); g. Märgskraber. PVT 30. Et vähendada jäätmete põletamisel orgaaniliste ühendite, sh PCDD/F-ide ja PCBde suunatud õhkuheidet, tuleb kasutada allpool kirjeldatud tehnikaid a, b, c, d ja üht või mitut tehnikat tehnikatest e–i: a. Põletamisprotsessi optimeerimine (üldkohaldatav); b. Jäätmete etteandmise kontrollimine (ei kohaldu kliinilistele- ega tahketele olmejäätmetele); c. Liinis olevate katelde ja liinist lahtiühendatud katelde puhastamine (üldkohaldatav); d. Suitsugaaside kiire jahutamine (üldkohaldatav); e. Kuivsorbendi sissepritsimine (üldkohaldatav); f. Adsorptsioon liikumatu või liikuva kihiga (Kohaldatavus võib olla piiratud üldise rõhulangusega vastavalt FGC süsteemile. Olemasoleva seadme puhul võib kohaldatavust piirata ruumipuudus). g. Selektiivne katalüütiline taandamine (Olemasoleva seadme puhul võib kohaldatavust piirata ruumipuudus). h. Katalüütilised filterkotid (käisfiltri korral). i. Süsiniksorbent märgpuhastis (märgskraberi korral). PVT 31. Et vähendada elavhõbeda suunatud õhkuheidet (sealjuures elavhõbeda tippheidet), tuleb kasutada üht või mitut a - e tehnikatest: a. Märgskraber (väike pH; Kui elavhõbeda kogumiseks on kavandatud piisavalt suur puhvermahtuvus, aitab see tehnika tõhusalt vältida elavhõbeda tippheite teket); b. Kuivsorbendi sissepritsimine (üldkohaldatav); c. Spetsiaalse eriti reaktsioonivõimelise aktiivsöe sissepritsimine; d. Katlasse broomi lisamine (üldkohaldatav); e. Adsorptsioon liikumatu või liikuva kihiga (Kohaldatavus võib olla piiratud üldise rõhulangusega vastavalt FGC süsteemile. Olemasoleva seadme puhul võib kohaldatavust piirata ruumipuudus). |
WI | PVT 21. ,22., 25, 27., 28., 29., 30., 31. |
| 24. | Jäätmepõletuse energiatõhusus ja materjalitõhusus | Tekkiva soojusenergia kasutamine kütmiseks. Ahi on soojusisolatsiooniga.
Kasutusel on õhkjahutus. Võimalikult palju metalli eraldatakse jäätmetest enne jäätmekütuste valmistamist, enne jäätmete põletamist ja koldetuhast. |
Järelpõletuskambri suitsugaasid juhitakse katlasse (D), mis olemuselt on utilisaatorkatel. Saadud soojusenergiat kasutatakse käitises kohapeal, ülejääv kogus suunatakse Tartu linna kaugküttevõrku (võrgu haldajaga läbi räägitud, uue põletusseadme käivitamise ajaks ehitatakse välja vajalik taristu).
Tekkivat soojusenergiat kasutatakse kütmiseks (hooned) ja tehnoloogiliseks soojendamiseks. Ahju jahutus toimub vesitoruseintega termoreaktoris. Ahjul endal keraamiline soojusisolatsioon. Uues põletusseadmes kasutatakse: b) suitsugaasi vooluhulga vähendamist; d) optimeeritud katla konstruktsiooni. Töötatakse välja tehniline võimalus soojusenergia tarnimiseks väljapoole käitist ja paigaldatakse täiendav suitsugaaside soojusvaheti (kas e. või h.). Kasutatakse õlifiltrite jt pakendite purustussüsteemi. Eraldamine toimub magnetiga |
PVT 19. Jäätmepõletustehase ressursitõhususe suurendamiseks tuleb kasutada utilisaatorkatlat. Suitsugaasis sisalduvat energiat kasutatakse utilisaatorkatlas, mis toodab sooja vett ja/või auru, mida võib tehasest välja tarnida, kohapeal kasutada ja/või elektri tootmiseks kasutada. Ohtlike jäätmete põletamiseks ette nähtud seadmete puhul võib kohaldatavust piirata: lendtuha kleepuvus; suitsugaasi söövitav toime.
PVT 20. Jäätmepõletustehase energiatõhususe suurendamiseks tuleb kasutada a.-i. tehnikate sobivat kombinatsiooni: a. Reoveesetete kuivatamine (enne ahju suunamist, sõltub etteandesüsteemist). b. Suitsugaasi vooluhulga vähendamine (esmase ja teisese põlemisõhu jaotuse parandamise teel; suitsugaasi ringlus). c. Soojuskao minimeerimine (nt ahjuga kokku ehitatud katel, soojusisolatsiooniga, suitsugaasi ringlus, tuha jahutamisest saadud soojuse taaskasutamine). d. Katla konstruktsiooni optimeerimine (soojusülekande parandamine: suitsugaasi kiruse ja jaotusega; vee/auru ringlusega; konvektsioonitorustikuga; puhastussüsteemiga). e. Madalatemperatuurilise suitsugaasi soojusvahetid (katla väljundis, elektrifiltri järel või kuivsorbendi sisestamissüsteemi järel). f. Kõrge temperatuuri ja kõrge rõhuga auruga seotud tingimused (Kõrge temperatuuri ja kõrge rõhuga auru tingimustes (nt üle 45 baari ja 400 °C) töötamisel on vaja kasutada erilisi terasesulameid või tulekindlaid katteid, et kaitsta katla osi). g. Koostootmine (Soojuse ja elektri koostootmine, mille puhul kasutatakse soojust (peamiselt turbiinist väljuvat auru), et toota kuuma vett/auru, mida kasutatakse tööstuses/ tööstuslikes protsessides või kaugküttes/kaugjahutuses). h. Suitsugaasikondensaator (Soojusvaheti või soojusvahetiga skraber, milles suitsugaasis sisalduv veeaur kondenseerub, kandes varjatud soojust üle piisavalt madala temperatuuriga veele (nt kaugküttevõrgu tagasivoolus). i. Kuiva koldetuha käitlemine (Kuiv kuum koldetuhk langeb läbi resti transpordisüsteemile ja jahtub välisõhus. Energiat saadakse jahutusõhust, mida kasutatakse põletamisel). PVT 35. Ressursitõhususe suurendamiseks tuleb käidelda ja töödelda koldetuhka FGC jääkidest eraldi. PVT 36.Räbu ja koldetuha töötlemise ressursitõhususe suurendamiseks tuleb kasutada üldkohaldatavate a - f tehnikate sobivat kombinatsiooni, tuginedes riskihindamisele, milles arvestatakse räbu ja koldetuha ohtlikke omadusi. Tehnikad on: a. Sõelumine ja eraldamine; b. Purustamine; c. Tuulamine; d. Mustmetallide ja värviliste metallide taaskasutamine; e. Stabiliseemine; f. Pesemine. ENE 3.3.1 kasutatakse tegevusele vastavat ja sobivat soojusvahetit. |
WI | PVT 19., 20., 35., 36. |
| ENE | 3.3.1 | |||||
| 25. | Abimaterjalide kasutamine | Abimaterjalide hoiustamine | Mahutite rajamisel ja asukoha valikul on tagatud pinnase ja põhjavee kaitstus. Seadmed ja kemikaalide mahutid on betoonalustel ja /või – vannides. Betoonalustes on dreenisüsteem, mis suunab kogutud saastunud vee õliste vete kanalisatsiooni. Betoonvannid kemikaalide mahutite all on mahult võrdsed mahuti mahuga.
Mahutite hooldus ja kontroll toimub vastavalt ülevaatuste graafikule. Teostatakse sisemisi ülevaatusi ja tehnilist järelevalvet. |
Hoiustamise viisid, mahutite kontroll ja hooldus, ohutusnõuded.
EFS ptk 4.1.6.1 Suurõnnetuste vältimise põhimõtete ja ohutuse juhtimissüsteemi tuleb rakendada, mis hõlmab: - ülesannete ja kohustuste kirjeldust; - suurõnnetuste riskide hindamist; - protseduuride kirjeldust ja tööjuhendeid; - plaane hädaolukordadele reageerimiseks; - ohutusjuhtimissüsteemi järelevalvet; - vastuvõetud strateegiate/eeskirjade perioodilist hindamist. EFS ptk 4.1.2.2 Rakendatakse üldiseid kontrollitoiminguid: - ettevõtte sisekontroll (sh operaatori töö kvaliteedi tagamine; kõik kahjud, mida ei saa välistada, avastatakse kiiresti ja informeeritakse asjaomasteid isikuid, sh ametiasutusi, teavitatakse sellest viivitamatult ja käitaja võtab kasutusele vajalikud parandusmeetmed); - täiendav järelevalve ametlikult tunnustatud ekspertide (sõltumatute kolmandate isikute) poolt (st kvaliteetne sõltumatu ülevaatus ja üksikasjalik tehniline kontroll); EFS 4.1.7.1 Ohtlike pakendatud ainete ladustamine: - Ladustamise ja selle ohutuse eest tagava vastutava isiku koolitamine; - Töötajate informeerimine riskidest ja ohutusnõuetest; - Ladustatavate ohtlike ainete liigi, nende omaduste, kokkusobimatuse ja ohtude teavituslehed (ohutuskaardid) ohumärgistuse äratundmiseks ja materjaliohutusandmete sisu mõistmiseks; - Üldised ohutu käitlemise protseduurid; - (kaitseriietuse kasutamine) ja protseduurid lekete ja lekete korral; - ladustatavate ohtlike ainete üle arvestuse pidamine; - riketest ja vahejuhtumitest, sh väiksematest leketest teatamine; - hädaabiprotseduurid, sh häire andmine ja asjakohaste tulekustutusvahendite kasutamine. |
EFS | 3.1.4, 4.1.6.1, 4.1.2.2, 4.1.7.1. |
| Jrk nr | PVT lühend | PVT number | Nimetus, aine või muu näitaja | Nimetus, aine või muu näitaja täpsustav kirjeldus | PVT heitetaseme (HT) vahemik | HT keskmistamise ajavahemik, seire sagedus, proovivõtu täpsustus | Lubatud HPV | HT ja HPV ühik | Erandi lõpp |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 1. | WT | BAT 25 Tabel 6.3 | Tolm | PVTga saavutatav heitetase (PVT-SHT) jäätmete mehaanilisel töötlemisel tekkiva tolmu suunatudõhkuheite puhul | 2-5 | proovivõtuperioodi keskmine | 2 | mg/Nm3 |
|
| 2. | WT | BAT 29 Tabel 6.4 | TVOC | PVTga saavutatav heitetase (PVT-SHT) seoses lenduvate orgaaniliste ühendite üldkoguse ja täielikulthalogeenitud klorofluorosüsivesinike suunatud heitega, mis kaasneb lenduvaid fluorosüsivesinikke ja/võilenduvaid süsivesinikke sisaldavate elektroonikaromude käitlemisega | 3-15 | proovivõtuperioodi keskmine | 3 | mg/Nm3 |
|
| 3. | WT | BAT 29 Tabel 6.4 | Klorofluorosüsivesinikud | PVTga saavutatav heitetase (PVT-SHT) seoses lenduvate orgaaniliste ühendite üldkoguse ja täielikulthalogeenitud klorofluorosüsivesinike suunatud heitega, mis kaasneb lenduvaid fluorosüsivesinikke ja/võilenduvaid süsivesinikke sisaldavate elektroonikaromude käitlemisega | 0,5-10 | proovivõtuperioodi keskmine | 0,5 | mg/Nm3 |
|
| 4. | WT | BAT 31 Tabel 6.5 | TVOC | PVTga saavutatav heitetase (PVT-SHT) kütteväärtusega jäätmete mehaanilisel töötlemisel tekkivalenduvate orgaaniliste ühendite üldkoguse suunatud õhkuheite puhul | 10-30 | proovivõtuperioodi keskmine | 10 | mg/Nm3 |
|
| 5. | WT | BAT 32 Tabel 6.6 | Elavhõbe (Hg) | PVTga saavutatav heitetase (PVT-SHT) elavhõbedat sisaldavate elektroonikaromude mehaaniliselkäitlemisel tekkiva elavhõbeda suunatud õhkuheite puhul | 2-7 | proovivõtuperioodi keskmine | 2 | µg/Nm3 |
|
| 6. | WT | BAT 34 Tabel 6.7 | NH3 | PVTga saavutatav heitetase (PVT-SHT) jäätmete bioloogilisel töötlemisel tekkiva NH3, lõhnaaine, tolmu jalenduvate orgaaniliste ühendite üldkoguse suunatud õhkuheite puhul | 0,3-20 | proovivõtuperioodi keskmine | 0,3 | mg/Nm3 |
|
| 7. | WT | BAT 34 Tabel 6.7 | Lõhnaainekontsentratsioon | PVTga saavutatav heitetase (PVT-SHT) jäätmete bioloogilisel töötlemisel tekkiva NH3, lõhnaaine, tolmu jalenduvate orgaaniliste ühendite üldkoguse suunatud õhkuheite puhul | 200–1 000 | Proovivõtuperioodi keskmine | 200 | ouE/Nm3 |
|
| 8. | WT | BAT 34 Tabel 6.7 | Tolm | PVTga saavutatav heitetase (PVT-SHT) jäätmete bioloogilisel töötlemisel tekkiva NH3, lõhnaaine, tolmu jalenduvate orgaaniliste ühendite üldkoguse suunatud õhkuheite puhul | 2-5 | Proovivõtuperioodi keskmine | 2 | mg/Nm3 |
|
| 9. | WT | BAT 34 Tabel 6.7 | TVOC | PVTga saavutatav heitetase (PVT-SHT) jäätmete bioloogilisel töötlemisel tekkiva NH3, lõhnaaine, tolmu jalenduvate orgaaniliste ühendite üldkoguse suunatud õhkuheite puhul | 5-40 | Proovivõtuperioodi keskmine | 5 | mg/Nm3 |
|
| 10. | WT | BAT 41 Tabel 6.8 | Tolm | PVTga saavutatav heitetase (PVT-SHT) tahkete ja pastataoliste jäätmete füüsikalis-keemilisel töötlemiseltekkiva tolmu suunatud õhkuheite puhul | 2-5 | Proovivõtuperioodi keskmine | 2 | mg/Nm3 |
|
| 11. | WT | BAT 47 Tabel 6.9 | TVOC | PVTga saavutatav heitetase (PVT-SHT) lenduvate orgaaniliste ühendite üldkoguse suunatud õhkuheitepuhul, mis kaasneb vanaõli rafineerimisega, kütteväärtusega jäätmete füüsikalis-keemilise töötlemisega jakasutatud lahustite regenereerimisega | 5-30 | Proovivõtuperioodi keskmine | 5 | mg/Nm3 |
|
| 12. | WT | BAT 53 Tabel 6.10. | Vesinikkloriid (HCl) | PVTga saavutatav heitetase (PVT-SHT) vesipõhiste vedeljäätmete töötlemisel tekkiva HCl-i ja lenduvateorgaaniliste ühendite üldkoguse suunatud õhkuheite puhul | 1-5 | proovivõtuperioodi keskmine | 1 | mg/Nm3 |
|
| 13. | WT | BAT 53 Tabel 6.10 | TVOC | PVTga saavutatav heitetase (PVT-SHT) vesipõhiste vedeljäätmete töötlemisel tekkiva HCl-i ja lenduvateorgaaniliste ühendite üldkoguse suunatud õhkuheite puhul | 3-20 | proovivõtuperioodi keskmine | 3 | mg/Nm3 |
|
| 14. | WI | PVT 25 Tabel 3 | Tolm | PVTga saavutatav tolmu suunatud õhkuheite tasemed jäätmete põletamisel | 2-5 | Ööpäeva keskmine | 2 | mg/Nm3 |
|
| 15. | WI | PVT 25 Tabel 3 | Cd+Tl | PVTga saavutatav metallide suunatud õhkuheite tasemed jäätmete põletamisel (Kaadmiumi, talliumi ja nende ühendite summa, väljendatud kaadmiumi ja talliumina (Cd+Tl)) | 0,005-0,02 | Proovivõtuperioodi keskmine | 0,005 | mg/Nm3 |
|
| 16. | WI | PVT 25 Tabel 3 | Sb+As+Pb+Cr+Co+Cu+Mn+Ni+V | PVTga saavutatavad metalloidide suunatud õhkuheite tasemed jäätmete põletamisel (Antimoni, arseeni, plii, kroomi, koobalti, vase, mangaani, nikli, vanaadiumi ja nende ühendite summa, väljendatud summana Sb+As+Pb+Cr+Co+Cu+Mn+Ni+V) | 0,01-0,3 | Proovivõtuperioodi keskmine | 0,01 | mg/Nm3 |
|
| 17. | WI | PVT 26 Tabel 4 | Tolm | PVTga saavutatav heitetase räbu ja koldetuha kinnisel töötlemisel tekkiva tolmu väljatõmbeõhuga õhku suunatud heite puhul | 2-5 | Proovivõtuperioodi keskmine | 2 | mg/Nm3 |
|
| 18. | WI | PVT 28 Tabel 5 | HCL | PVTga saavutatavad HCl suunatud õhkuheite tasemed jäätmete põletamisel | <2-6 | Ööpäeva keskmine | 2 | mg/Nm3 |
|
| 19. | WI | PVT 28 Tabel 5 | HF | PVTga saavutatavad HF suunatud õhkuheite tasemed jäätmete põletamisel | <1 | Ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine | <1 | mg/Nm3 |
|
| 20. | WI | PVT 28 Tabel 5 | SO2 | PVTga saavutatavad SO2 suunatud õhkuheite tasemed jäätmete põletamisel | 5–30 | Ööpäeva keskmine | 5 | mg/Nm3 |
|
| 21. | WI | PVT 29 Tabel 6 | NOX | PVTga saavutatavad NOX-ide ja CO suunatud õhkuheite tasemed jäätmete põletamisel ning selektiivse mittekatalüütilise taandamise või selektiivse katalüütilise taandamise kasutamisel tekkiva NH3 suunatud õhkuheite tasemed | 50–120 | Ööpäeva keskmine | 50 | mg/Nm3 |
|
| 22. | WI | PVT 29 Tabel 6 | CO | PVTga saavutatavad NOX-ide ja CO suunatud õhkuheite tasemed jäätmete põletamisel ning selektiivse mittekatalüütilise taandamise või selektiivse katalüütilise taandamise kasutamisel tekkiva NH3 suunatud õhkuheite tasemed | 10–50 | Ööpäeva keskmine | 10 | mg/Nm3 |
|
| 23. | WI | PVT 29 Tabel 6 | NH3 | PVTga saavutatavad NOX-ide ja CO suunatud õhkuheite tasemed jäätmete põletamisel ning selektiivse mittekatalüütilise taandamise või selektiivse katalüütilise taandamise kasutamisel tekkiva NH3 suunatud õhkuheite tasemed | 2-10 | Ööpäeva keskmine | 2 | mg/Nm3 |
|
| 24. | WI | PVT 30 Tabel 7 | TVOC | PVTga saavutatavad TVOCide, PCDD/F-ide ja dioksiinitaoliste PCBde suunatud õhkuheite tasemed jäätmete põletamisel | < 3–10 | Ööpäeva keskmine | < 3 | mg/Nm3 |
|
| 25. | WI | PVT 30 Tabel 7 | PCDD/F-id | PVTga saavutatavad TVOCide, PCDD/F-ide ja dioksiinitaoliste PCBde suunatud õhkuheite tasemed jäätmete põletamisel | < 0,01–0,04 | Proovivõtuperioodi keskmine | < 0,01 | ng I-TEQ/Nm3 |
|
| 26. | WI | PVT 30 Tabel 7 | PCDD/F-id + dioksiinitaolised PCBd | PVTga saavutatavad TVOCide, PCDD/F-ide ja dioksiinitaoliste PCBde suunatud õhkuheite tasemed jäätmete põletamisel | < 0,01–0,06 | Proovivõtuperioodi keskmine | < 0,01 | ng WHO-TEQ/Nm3 |
|
| 27. | WI | PVT 31 Tabel 8 | Hg | PVTga saavutatavad elavhõbeda suunatud õhkuheite tasemed jäätmete põletamisel | < 5–20 | Ööpäeva keskmine või proovivõtuperioodi keskmine | < 5 | µg/Nm3 |
|
| Jrk nr | PVT lühend | PVT number | Valdkond | Toode/ protsess/ üksus või seade | PVT-KT vahemik | Lubatud KT | KT ühik |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 1. | WI | PVT 20 | PVTga saavutatav energiatõhusus jäätmete põletamisel | Katla kasutegur (uus seade) | 60-80 | 80 | % |
| 2. | WI | PVT 14 tabel 1 | PVTga saavutatavad keskkonnatoime tasemed jäätmete põletamisel räbusse ja koldetuhka jäänudpõlemata ainete osas | TOCi sisaldus räbus ja koldetuhas | 1–3 | 1 | kuiva massi % |
| 3. | WI | PVT 14 tabel 1 | PVTga saavutatavad keskkonnatoime tasemed jäätmete põletamisel räbusse ja koldetuhka jäänudpõlemata ainete osas | Räbu ja koldetuha massikadu | 1-5 | 1 | kuiva massi % |
| Jrk nr | Hoidlad ja mahutid | Hoiustatav aine, toode, toore, abimaterjal, kemikaal, sõnnik, jääk vms | Meetmed | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Tüüp | Maht m³ | Maksimaalne ühel ajal hoitav | Asukoht kaardil | Hoidlate ja mahutite keskkonnakaitsemeetmed | PVT lühend | PVT number | |||
| Kogus | Ühik | ||||||||
| 1. | IBC konteinerid | 1 | Kütus masinapargi jaoks | Kinnine mahuti, suletud konteiner. Asfalteeritud pinnakattel. | WT BAT 19., WI PVT 12; Mahutite pindade katmine ja värvus: EfS pt 4.1.3.6.Mahutite õueala: EfS pt 3.1.13.3. | ||||
| 2. | Maapealne metallist mahuti | 0.50 | Põletustehase üleskütmiseks vajalik diiselkütus | Kinnine mahuti, suletud konteiner. Siseruumis. Betoneeritud põrand. | |||||
| 3. | Maapealne metallist mahuti | 8 | Õlijäätmete setiti | Siseruumis. Betoneeritud põrand. | |||||
| 4. | Mahutid | 10 | Õlijäätmete mahuti | Siseruumis. Betoneeritud põrand. | |||||
| 5. | Big bag | 1 | Abimaterjalid | Kinnine/suletud mahuti. Vedelikukindlal pinnakattel. | |||||
| Jrk nr | Meede/Tegevus | Meetme kirjeldus ja tehnika | Rakendamine |
|---|---|---|---|
| 1. | Abimaterjalide säästlik kasutamine | Kasutatakse võimalikult stabiilse kütteväärtusega küttesegusid, mis vähendab abikütuste kasutamist
|
Pidev |
| 2. | Energia ja kütuse kasutamise vähendamine | Kasutatakse võimalikult stabiilse kütteväärtusega küttesegude kasutamine, mis vähendab abikütuste kasutamist Pidev jäätmesegude analüüs.
Põletuseks kuluva energia vähendamine. Põletava materjali eeltöötlus. |
Pidev |
| 3. | Energia ja kütuse tõhus kasutamine | Regulaarselt, vastavalt graafikule, tuleb teostada seadmete kapitaalseid ja jooksvaid remonte. Suitsugaaside puhastusseadmete ülevaatusi ja remonte tuleb teostada õigeaegselt, nende optimaalse töörežiimi tagamiseks. Seadmete moderniseerimiseks ja uuendamiseks ekspluatsiooniea jooksul nähakse ette investeeringud efektiivsuse tagamiseks. | Regulaarse ülevaatuste ja remondi teostamine. Investeeringud efektiivsuse tagamiseks. |
| 4. | Jäätmetekke vältimine | Kompostimisel tekkivate jäätmete tekke vältimine
Kompostisegu toitainete (N ja P) õige vahekord ja õigete kompostimis-tingimuste saavutamine |
Pidev |
| 5. | Jäätmete kõrvaldamine | Põlemisel tekkivate jäätmete vähendamine
Õlifiltrite purustamine ja metalli eraldamine enne filtrite põletamist |
Pidev |
| 6. | Lõhna vältimine või vähendamine | Kogu käitise territooriumilt sadevete kogumine ning analüüside teostamine enne käitlust.
Kompostimise ja pinnase tervendamisel - Segada materjali piisava aja tagant, et materjal ei muutuks anaeroobseks. |
Pidev |
| 7. | Lõhna vältimine või vähendamine | Kogutud jäätmete võimaliku lõhnaleviku vähendamine.
Lõhnavate jäätmete ajutine ladustamine ainult hoonesiseselt. Lõhnaainete vähendamine kogumiskeskuse ventilatsiooniavadest. Aktiivsöefiltrite paigaldamine. |
Pidev |
| 8. | Muud asjakohased meetmed | Töötajate heaolu - Töökohad on varustatud vajalike esmaabi- ja kaitsevahenditega tegutsemiseks õnnetusjuhtumite korral | Pidev |
| 9. | Muud asjakohased andmed | Avarii või vahejuhtumi korral, mis võib tõenäoliselt (kuid ei pruugi) kaasa tuua olulise ebasoodsa mõju keskkonnale, inimese tervisele, heaolule, varale ja kultuuripärandile, peab käitaja teavitama rakendatud meetmetest viivitamata Keskkonnaametit infosüsteemi KOTKAS vahendusel või [email protected] e-posti aadressil.
See hõlmab ka planeeritud ja planeerimata pikemaajalisi seiskamisi (üle 7 päeva), nii otseselt kui ka kaudselt keskkonnale avalduda võivate tagajärgede vähendamise ning võimalike edasiste avariide ja vahejuhtumite vältimiseks. Teavitamisel täpsustatakse esmalt: katkestuse alguskuupäev kellaajaga ja võimalik põhjus ning hiljem esitatakse katkestuse lõppkuupäev kellaajaga; katkestuse kestus; katkestuse põhjustanud seadme nimetus ja katkestuse põhjuse kirjeldus. |
Jooksvalt |
| 10. | Muud asjakohased andmed | Avariist ja vahejuhtumist viivitamatu teavitamine ei pruugi hõlmata kõiki vahejuhtumeid (nt lühiajalised), mistõttu kalendriaastas toimunud kõikide avariide ja vahejuhtumite kohta esitatakse kord aastas Keskkonnaametile koondülevaade Excel tabeli kujul. Juhul, kui avariisid ja vahejuhtumeid ei toimunud, siis ka sellest teavitatakse KOTKAS vahendusel.
Tabelis on välja toodud järgmised andmeväljad: katkestuse alguskuupäev kellaajaga, katkestuse lõppkuupäev kellaajaga; katkestuse kestus; katkestuse põhjustanud seadme nimetus ja katkestuse põhjuse kirjeldus. Tähtaeg jooksva aasta veebruarikuu viimane tööpäev eelneva aasta kohta. |
Üks kord aastas |
| 11. | Pinnase kaitse | Veekeskkonnaohtlike ainete keskkonda mittesattumine
Kogu käitise territooriumilt sadevete kogumine ning analüüside teostamine enne käitlust. Vedelikukindel pinnakate. |
Pidev |
| 12. | Pinna- ja põhjavee kaitse | Veekeskkonnaohtlike ainete keskkonda mittesattumine
Kogu käitise territooriumilt sadevete kogumine ning analüüside teostamine enne käitlust. Vedelikukindel pinnakate. |
Pidev |
| 13. | Pinna- ja põhjavee kaitse | Sadevee õli- ja liivapüüdureid tuleb vastavalt kasutuskoormusele regulaarselt hooldada ja puhastada.
Ettevõtte töötaja ei käivita enne sadevee pumplat, kui pole selgunud nõuetele vastava sademevee suublasse pumpamiseks labori analüüsi tulemused. |
Pidev |
| 14. | Välisõhu saaste vältimine või vähendamine | Jäätmete korrektne põlemisprotsess, temperatuuri hoidmine.
Optimaalse kütteväärtusega küttesegude kasutamine. Stabiilse põlemisprotsessi saavutamine. Tükkjäätmete suuruse vähendamine. |
Pidev |
| 15. | Välisõhu saaste vältimine või vähendamine | Suitsugaaside kiire mahajahutamine enne sorbentide kasutamist.
Töökorras suitsugaaside jahutusseade |
Pidev |
| 16. | Muud asjakohased meetmed | Käitise pinnakatted tuleb hoida puhtana.
Käitise asfalteeritud pinnas peab olema puhas, et sademeveega ei satuks heljumit sadevee väljalasku. |
Pidev |
| 17. | Muud asjakohased andmed | Uue põletusseadme esmakordsest käivitamisest tuleb Keskkonnaametit kirjalikult ette teavitada. | Uue põletusseadme esmakordne käivitamine |
| Jrk nr | Meede/Tegevus | Meetme kirjeldus | Meetme rakendamise sagedus | Meetme rakendamise tähtaeg |
|---|---|---|---|---|
| 1. | Heitetekke seire | Põletusseadmete suitsugaaside saasteainete sisalduse seire:
1. NOx, CO, tahked osakesed, TOC, HCl, HF, SO2; 2. Raskmetallid, dioksiinid-furaanid; 3. Pidevseireseadmete kalibreerimine paralleelsete mõõtmiste kaudu; 4. Orgaaniliste saasteainete sisalduse alusel välisõhku suunatava LOÜ heite arvutamine; 5. LOÜ heite arvutamine destilleeritavate jäätmete koostise alusel. |
1. Pidevalt
2. Kaks korda aastas, esimese 12 käitamiskuu jooksul iga 3 kuu järel 3. Üks kord aastas 4. Üks kord kvartalis 5. Üks kord kvartalis |
|
| 2. | Jäätmetekke seire | 1. Peetakse arvestust kompostimise tulemusel tekkinud jäätmete koguste kohta.
2. Määratakse kindlaks omadused käitlusmeetodi valikuks. |
1. Pidevalt
2. Iga muule käitlejale üleantava partii kohta, vastavalt jäätmeliigile. |
|
| 3. | Jäätmekäitluskoha seire | Ravila 75a/77 kinnistutel pakendatud jäätmete ladustamisel visuaalne seire võimalike lekete jm probleemide tuvastamiseks. Käitises ei ladustata jäätmeid lahtiselt. | Pidevalt |
|
| 4. | Lõhna seire | Kompostimisel või jäätmete ladustamisel eralduva lõhna korral, mis naaberettevõtteid või elanikke häirib, leitakse võimalus lõhnatekke vähendamiseks või likvideerimiseks.
Vajadusel kutsutakse kokku lõhnakomisjon ja tehakse lõhnamõõtmised, kui võimalikke lõhnaprobleeme ei ole lahendatud asjakohaste leevendavate meetmete rakendamisega. |
Lõhnaprobleemide ilmnemisel (nt kaebused). |
|
| 5. | Müra- ja vibratsiooni seire | 1. Seiratakse tööruumide müra ja vibratsiooni
2. Vajadusel tehakse müraseiret käitisega piirnevatel aladel |
1. Vajadusel üks kord 3 aasta tagant;
2. Põhjendatud kaebuste või kahtluste esinemise korral. |
|
| 6. | Müra- ja vibratsiooni seire | Õigeaegne tehnika hooldamine ja vigaste detailide (sisepõlemismootorite, summutite) õigeaegne remont ja asendus. | Pidevalt |
|
| 7. | Pinnase ja põhjavee jääkreostuse seire | Võimaliku pinnase ja põhjavee reostusohu tuvastamiseks tehakse käitise ümbruse looduskeskkonnas raskmetallide jm ohtlike saasteainete sisalduse uuring. | 10 aasta tagant ja põhjavee omaseire iga 5 aasta tagant. Alternatiivina võib jooksvalt kasutada saastumisohu süstemaatilist hindamist, mille kohta on koostatud käitises hindamisjuhend ja protokollid. |
|
| 8. | Tootmise seire | Tootmisena käsitletakse jäätmekäitluskompleksi põhitegevust – ohtlike jäätmete vastuvõtmine, ladustamine või käitlemine ja üleandmine teisele vastavat õigust omavale käitlejale.
Vastuvõetavate jäätmete koguse ja koostise seire vastavalt seadusandluse ja parima võimaliku tehnika juhendite nõuetele sõltuvalt rakendatavast käitlusmenetlusest. Jäätmete põletusseadmete käitamisnäitajate seire: - Määratakse põlemisgaaside temperatuur kambri seina juures, väljuvate põlemisgaaside hapnikusisaldus, rõhk ja temperatuur. - Määratakse põlemisgaaside viibeaeg, vähim temperatuur ja vähim hapnikusisaldus. - Põletamiseks etteantava jäätmevoo erinevate komponentide vahekord. Jäätmekütuste valmistamisel määratakse saadava kütuse kvaliteedinäitajad vastavalt kasutaja nõutud tingimustele. Saastunud pinnase kompostimisel: - valmiskompostjäätmete saasteainete sisalduse analüüs; - protsessi parameetrite seire: niiskus, pH, temperatuur. |
Vastuvõetavad jäätmed - Pidevalt
Jäätmete põletusseadmete käitamisnäitajate seire - Pidevalt Tehase käivitamisel, kui käitamistingimused on võimalikult ebasoodsad Erinevate jäätmevoogude dosaatorite töö reguleerimisega Jäätmekütuste valmistamisel - Pidevalt (osa näitajaid? teatud mahu tagant (500 või 1000 m3) Saastunud pinnase kompostimisel Iga koostatava partii kohta Toormaterjalide kokkusegamisel lähteseguks - 2 korda kuus |
|
| 9. | Veesaaste seire | Kogutud sadevee saastatuse kontroll: Lisaks üldistele saasteparameetritele nagu bioloogiline hapnikutarve, keemiline hapnikutarve, üldlämmastiku, üldfosfori ja naftasaaduste sisaldus, tuleb anda hinnang võimalusele, kas jäätmepartiide käitlemisel on platsidele ja sealt sajuvette sattunud jäätmeid, mis sisaldavad veekeskkonnale ohtlike aineid. Kui jah, siis hinnata mõõtmistega vastavust kehtestatud piirväärtustele. | Iga ärajuhitava partii korral |
|
| 10. | Muud asjakohased meetmed | Tehnoloogiaseadmete hooldus ja kontroll:
a) surveseadmetele (sealhulgas alarõhuga) surve või vakumeerimise hooldus ja kontroll, b) kontrollmõõtmine seadmes rõhule üks kord aastas, c) kontrollmõõtmine mahuti seina paksususele, vastavalt tehnilise järelevalve ameti nõutud sagedusele. Välisõhku eralduvate saasteainete püüdeseadmete hooldus ja kontroll: a) suitsugaaside jm püüdeseadmete korraline hooldus, b) suitsugaaside puhasti III astme granuleeritud aktiivsöe täidise vahetamine, Filtrite pindu puhastatakse regulaarselt suruõhuga (filter puhutakse vastassuunalise õhuga läbi, saadud materjal kogutakse tigukonveieriga kokku filtrituha mahutisse. |
Üks kord aastas, vastavalt seadmete passidele või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti nõutud sagedusele või arvestuslikule töökoormusele. |
|
| 11. | Muud asjakohased meetmed | Vee- ja reoveepuhastusseadmete hooldus ja kontroll:
a) õlipüüdurite korraline hooldus. b) puhastusefektiivsuse kontroll. |
Õlipüüduri hooldus ja kontroll vastavalt seadme passile.
Puhastusefektiivsuse kontroll üks kord aastas või sagedamini, kui tekib kahtlus puhasti töökindluses (nt seirearuannetest). |
|
| 12. | Muud asjakohased meetmed | Puhastatud pinnase katseprotokolle tuleb säilitada kuni 5 aastat ning Keskkonnaametile päringu korral esitada puhastatud pinnase proovide protokollid koos iga puhastatud partii edasise käitlemise selgitusega (kellele pinnasepartii üle anti; kuidas ja kus pinnast on edasi on kasutatud). Proovivõtt vastavalt käesoleva kompleksloa tabelile J8. Jäätmekäitluskoha seirenõuded. | Üks kord kvartalis |
|
| Jrk nr | Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess | Võimaliku avarii ohu kirjeldus | Avariide vältimiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) | Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) | Kehtestatud korra ja juhiste ülevaatamise sagedus |
|---|---|---|---|---|---|
| 1. | Mahutite laadimine | Laaditava eseme libisemine ja kukkumine | Laadimiseks kasutatakse terveid kaubaaluseid. Üksikute tünnide laadimiseks on
spetsiaalsed tünni tõstmise tropid. |
Kasutatakse absorbenti maha valgunud jäätmete kokku korjamiseks. Avarii likvideeritakse koheselt. | Pidevalt |
| 2. | Vedelike laadimine voolikutega | Vooliku purunemine | Laadimisvoolikuid kontrollitakse enne igat laadimist. Lisaks kontrollitakse
ühendusklambrite tihendeid enne iga vooliku ühendamist. |
Koheselt on olemas tagavara voolik. Kasutatakse absorbenti maha valgunud jäätmete kokku korjamiseks. Avarii likvideeritakse koheselt. | Pidevalt |
| 3. | Ladustamine | Pakendite purunemine, taara lekkimine | Visuaalne igapäevane kontroll, vajadusel ümberpakendamine. Pakendid, mis on
tundlikud välistingimustele, hoiustatakse siseruumides kaitstuna ilmastiku mõjude eest. |
Lekete avastamisel kasutakse maha valgunud jäätmete kokku kogumiseks absorbenti.
Avarii likvideeritakse koheselt. |
Pidevalt |
| 4. | Ladustamine | Tulekahju | Olemas on tuleohutusjuhend. Hooned kaetud automaatse
tulekahjusignalisatsiooniga, ning varustatud tulekustutitega. Territooriumil on suitsetamine ja lahtise tulega töötamine keelatud. |
Esmajärjekorras püütakse tulekahju omal käel kustutada, kui ei õnnestu siis helistatakse 112 ja teavitatakse Päästeametit. | Tuleohutusjuhendi ülevaatust teostatakse kaks korda aastas. Automaatset tulekahjusignalisatsioonisüsteemi hooldatakse üks kord kvartalis. |
| Käitluskoha andmed | |||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Jrk nr | 1. | ||||||||
| Nimetus | Lõuna-Eesti ohtlike jäätmete kogumis- ja käitluskeskus | ||||||||
| Keskkonnaregistrikood | JKK7800022 | ||||||||
| Aadress ja katastritunnus |
|
||||||||
| Plaan või kaart |
Lisa 2:
Käitise asendiplaan.pdf
|
||||||||
| Number plaanil või kaardil | |||||||||
| Jrk nr | 1. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Käitluskoha nimetus | Lõuna-Eesti ohtlike jäätmete kogumis- ja käitluskeskus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||