Kehtivus | Korraldus |
---|---|
27.03.2024 - | |
20.09.2023 - 26.03.2024 | |
13.04.2023 - 19.09.2023 | |
01.03.2022 - 12.04.2023 | |
08.07.2021 - 28.02.2022 | |
27.03.2018 - 07.07.2021 | |
17.08.2005 – 26.03.2018 |
Kompleksloa registrinumber | L.KKL.HA-217156 | |
---|---|---|
1. Käitaja andmed | 1.1. Ärinimi / Nimi | AS HKScan Estonia |
1.2. Registrikood / Isikukood | 10156832 | |
2. Käitise andmed | 2.1. Käitise nimetus | AS Tallegg tapamaja |
2.2. Käitise aadress | Sütemetsa tee 56, Laabi, Harku vald, Harjumaa | |
2.4 Territoriaalkood¹ ja L-EST97² keskkoordinaadid | 4002 X: 6586667, Y: 531179 | |
2.5 Käitise tegevuse algusaeg | ||
3. Tegevusala | 3.1. Tegevus- ja alltegevusvaldkond | Toiduainetööstus ja sööda tootmine - Loomade tapmine tapamajades mahus üle 50 tonni rümpasid ööpäevas |
3.2. Tööaeg tundides ööpäevas | 24 | |
3.3. Tööaeg tundides aastas | 8760 | |
3.4. Ülesseatud tootmisvõimsus | 70 tonni lihakehasid ööpäevas | |
3.5. Aastane tootmismaht | ||
4. Loa andja andmed | 4.1. Asutuse nimi | Keskkonnaamet |
4.2. Registrikood | 70008658 | |
4.3. Aadress | Narva mnt 7a, 15172 Tallinn |
AS Tallegg tegeleb kodulinnukasvatuse, linnuliha töötlemise ja säilitamisega ning liha- ja linnulihatoodete tootmisega. AS-i Tallegg tapamaja tegeleb lindlates kasvatatud ja lisaks vähesel hulgal ka teistelt linnukasvatajatelt vastu võetud lindude tapmine, tükeldamine ja pakendamine. Käitise alltegevusvaldkonnad: veevõtt ja selle jaotus käitise piires, auru tootmine tootmishoonete kütteks ja sooja vee saamiseks ning tehnoloogilise reovee eelpuhastus enne ühiskanalisatsiooni juhtimist.
Tootmisetapid | Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete nimetused | Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete erikulude ja heite näitajad | PVT tehnoloogilised, erikulude ja heite näitajad | PVT jrk nr(d) | Vastavusmärge |
---|---|---|---|---|---|
Juhtimine | Keskkonnajuhtimissüstee mi standardile vastava sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüstee mi rakendamine. | 4.1.1. Keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamine. 5.1.1.1. Keskkonnajuhtimissüsteemi PVT [1] | 1 | Vastab | |
Juhtimine | Töötajate koolituskava iga poole aasta kohta (peamiselt hügieenialane) | 4.1.2. Koolituse läbiviimine. [1] Kõikide töötajate valdkonnale ja tasemele vastav kirjalik koolituskava | 1 | Vastab | |
Juhtimine | Töötajate ametijuhised | 4.1.2. Koolituse läbiviimine. [1] Keskkonnakaitselise informatsiooni kajastumine ametijuhendites | 1 | Vastab | |
Juhtimine | Seadmetele on tootja poolt kaasa antud hooldusgraafik, mille järgi seadmeid kontrollitakse ja hooldatakse | 4.1.3. Kavandatud hooldusprogramm seadmetele. [1] Hooldusprogramm sisaldab seadmete kontrolli , mis aitab vähendada tarbimist ja emissiooni taset. | 1 | Vastab | |
Juhtimine | Veekulu mõõtmine käitises üldiselt ja pesemise/jahutamise protsessis | 4.1.4. Veetarbimise mõõtmine erinevates käitise tegevustes, veemõõtjate paigaldamine. [1] Võimalik veekulu ja heitvee koguse vähenemine | 1 | Vastab | |
Hooldus | Pesemis- ja desinfitseerimislahused doseeritakse vastavalt kasutusjuhendile | 4.1.42.1. Kasutatava vee ja puhastusvahendite koguste kontrollimine ja minimeerimine [1] | 1 | Vastab | |
Hooldus | Ettevõttes jälgitakse kemikaalide valikul nende pH-taset. | Seadmete puhastamiseks kasut. 1% pesulahust (pH 1,4) Ruumide ja seadmete pesuks ja desinfitseerimiseks kasut. 0,5% pesulahust (pH 13) Desinfitseerimiseks kasut. 0,5% kloorilahust | 4.1.42.2. Kasutada keskkonnale vähemohtlikke puhastuskemikaale. [1] Nonüül-fenool-etoksülaadi (NPE) ja alküülbenseeni sulfonaatide (LAS) mittekasutamine, kuna varsti keelatakse antud ainete kasutamine tapamajades ja loomsete toodete tehastes. | 1 | Vastab |
Hooldus | Hetkel ei ole võimalik vähendada aktiivkloori kasutamist hügieeninõuete tõttu. Kõrgendatud hügieeninõuete tõttu ei ole võimalik kasutusele võtta peräädikhappel põhinevaid pesuvahendeid. | Hetkel ei ole rakendatav. Pesuvahendid sisaldavad vähesel määral kloori. | 4.1.42.3. Võimalusel vältida või vähendada aktiivkloori kasutamist desinfitseerimisel.[1] Näiteks kasutada peräädikhapet. | 1 | Ei vasta |
Vesi | Pesuks kasutatavad voolikud on varustatud reguleeritavate survepesu otsikutega. Tualetid ja kraanid hoitakse töökorras ja lekked kõrvaldatakse. | 4.1.7. Jooksvate veevoolikute eemaldamine ja tilkuvate tualettide ja kraanide parandamine. [1] | 1 | Vastab | |
Vesi | Nugade steriliseerijad hoitakse isoleeritult ja kaetult. | Nugade steriliseerijate vesi hoitakse temperatuuril 82 kraadi C. | 4.2.1.14. Nugade steriliseerijad hoida isoleeritult ja kaetult. [1] Nugade steriliseerijate vesi hoida temperatuuril 82 kraadi Celsiust. | 1 | Vastab |
Vesi | Lindude rümpasid pestakse ainult peale sulgede ning sisikonna eemaldamist | Pesuained: VahuDeso-NaClo; Abbatclean: töölahuse pH 13,0; VahuLeka: tugev leelis, 1% lahuse pH 12; Desoained: VahuDeso, Clorinex klooritabletid, jne. | 4.2.1.11. Vee tarbimise vähendamine lindude tapmisel. [1] Pesta rümpasid vaid peale sulgede ning sisikonna eemaldamist. | 1 | Vastab |
Vesi | Eemaldatud suled (madala riskiastmega jäätmed) pumbatakse vaakumpumba abil torustikus jäätmete kogumise ja töötlemise ruumi, kus suled nõrutatakse ja suunatakse edasisele käitlemisele. | 4.2.3.4.2. Kasutada sulgede transportimiseks korduvkasutusvett. | 1 | Vastab | |
Vesi | Käitises vahetatakse täispuhastusliin karkasside puhastamiseks, uue seadme otsikud vastavad nõuetele | 4.2.3.5.1. Vee efektiivne kasutus ja vähemate dushipeade kasutus. [1] Kasutada rümpade pesemisel efektiivseid dušiotsikuid. Võimalik saavatada vee kulu 500 l/tunnis. | 1 | Vastab | |
Vesi | Jahutusvannide veekulu mõõtmiseks on paigaldatud veemõõtjad | 4.2.3.6.2. Jahutusvannide veekulu kontrollimine. [1] | 1 | Vastab | |
Energia | Energiatarbimist mõõdetakse igapäevaselt, lisaks arvestatakse energia kulu ühe tooteühiku kohta. | Keskmiselt 0,56 kWh linnu kohta | 4.1.16. Energiamajanduse juhtimissüsteemi rakendamine. [1] Energiapoliitika tegevuskava ja regulaarne ülevaatus koos juhtkonna kohustustega seda täitmita. Formaalne energiaipoliitika, kuid ilma juhtkonna aktiivsete kohustusteta. Jne. | 1 | Vastab |
Energia | Suurim energiakulu on külmaseadmete töötamisel. Ettevõttes on rakendatud külmaseadmete juhtimiseks elektrooniline kontrollsüsteem. Kolmest külmlaost saab ühte reguleerida nii jahutus kui ka sügavkülmakambriks. | 4.1.18. Rakendada külmaseadmete juhtimissüsteem. [1] | 1 | Vastab | |
Energia | Kauba pideva laos seismise tõttu, töötavad külmaseadmed ööpäevaringselt. Tootmisruumide jahutussüsteemid ja külmatunnel lülitatakse välja tööpäeva lõppedes. | 4.1.19. Külmaseadmete tööaja kontroll. [1] Jadajuhtimine ja aja kontroll . | 1 | Vastab | |
Energia | Käitises on ööpäevaringselt töötaja, kes jälgib külmaseadmete tööd. | 4.1.21. Jahutusruumi ukse automaatne sulgemine. [1] Sügavkülmaruumi ustel on andurid uste lahtioleku aja jälgimiseks. | 1 | Vastab | |
Energia | Käitisese külmaseadmetest eralduva soojuse hulk on taaskasutamiseks liiga väike ja soojusvahetite paigaldamine ei ole majanduslikult tasuv. | Ei ole kohaldatav | 4.1.22. Suurtest külmaseadmetest eralduva soojuse taaskasutamine. [1] | 1 | Ei vasta |
Energia | Käitises kasutatakse termostaatiliselt kontrollitud auru ja vee ventiile. | 4.1.23. Termostaatiliselt kontrollitud auru ja vee ventiilid [1] | 1 | Vastab | |
Energia | Auru tootmine toimub tootmishoone kõrval paiknevas katlamajas, soojuse kadu trassil on minimaalne. Auruga köetav soojaveemahuti paikneb tootmishoones sees. | 4.1.24. Auru- ja veetorustiku isoleerimine ja ratsionaalne kasutamine [1] | 1 | Vastab | |
Energia | Auru ja kuuma vee ventiilid suletakse tööaja väliseks ajaks | 4.1.25. Auru ja vee ventiilide sulgemine tööaja väliseks ajaks [1] | 1 | Vastab | |
Energia | Käitises kasutatakse päevavalguslampe | 4.1.26. Valgustuse kontrollsüsteem. [1] Kasutada energiasäästlikke valgusteid. Väheneb energia tarbimine | 1 | Vastab | |
Energia | Tootmises kasutatakse vaid ühte täisautomaat peakompressorit, mille hooldust teotab Alaskuul AS. Tallegg AS külmutusmehhaanik teostab kompressori kontrolli igapäevaselt, lugedes vastavat skaalat. Sellega ennetatakse kompressorist õhu leket. | 4.2.1.19. Surveõhu kasutuse juhtimine ja kontroll; väiksemate kompressorite kasutamine puhastusprotsessideks ning lekete ennetamine. [1] Vähendades survet 100 kPA võrra, võib saavutada kuni 6%se energia säästu. Lekete ennetamisel on potentsiaalne energiavõit 30%. | 1 | Vastab | |
Energia | Ventilatsioonifiltritele on paigaldatud automaatskaala. Filtrite vahetamisel käivitub skaalal alarm. | 4.2.1.21. Ventilatsiooni kasutuse juhtimine ja kontroll. [1] | 1 | Vastab | |
Energia | Sooja vee temperatuur on kuni 55°C | 4.2.1.22. Sooja vee kasutuse juhtimine ja kontroll. [1] Kui tapamaja operatsioonid katkestatakse , siis tuleb katkestada ka 82 kraadise vee tootmine, kasutusele peaksid jääma vaid külm ja 60 kraadine vesi. | 1 | Vastab | |
Energia | Kupatatakse isoleeritud kupatusvannis. | 4.2.3.3.2. Isoleerida kupatusvannid. [1] Kupatusvannide isoleerimine annab energia kokkuhoiu 0, 5 kW ruutmeetri pinna kohta. | 1 | Vastab | |
Reovesi | Protsessivesi kogutakse ja käideldakse eraldi vihmaveest ja olmereoveest. Rajatud spetsiaalne autopesula, millest tulev vesi suunatakse läbi liivafiltri ühiskanalisatsiooni. | 4.1.5. Protsessivee ja mitte-protsessivee eraldamine. [1] Vihmavesi ja külmutusseadmete vesi kogutakse ühte süsteemi, autode pesust ja vastuvõturuumi puhastamisest tulenev reovesi eraldi süsteemi ; tootmisprotsessi vesi eraldi. | 1 | Vastab | |
Reovesi | Koridorides ja pakkesaalides on paigaldatud kanalisatsiooniava ette restid, et vähendada tahkete osade sattumist reovette. Tootmisruumides on kanalisatsioonirennide peale paigaldatud restid tööohutuse tõttu. Tihedamat resti ei ole kanalitele võimalik paigaldada, sest tapamaja tootmise jäätmete kogumine jäätmeruumi toimub kanalisatsiooni kaudu. Kui kanalisatsiooniavad katta tihedate restidega , tuleks kogu tootmissüsteem ümber ehitada. | 4.1.11. Võrkudega äravoolutorude kasutamine ennetamaks tahke materjali sattumist reovette. [1] Vähendab tunduvalt heitvee BHT ja üldhõljuvaine sisaldust | 1 | Vastab | |
Reovesi | Tapajäätmed eemaldatakse tootmisruumidest ja seadmetelt kombineeritud meetodil: suuremad jäätmed eemaldatakse pühkimise teel ning seejärel survepesu teel, kasutades käsitsi opereeritavate päästikutega voolikuid ja kui vaja kasutatakse sooja vett termostaatiliselt kontrollitud auru ja vee ventiilidest. | 4.1.12, 4.1.10, 4.1.9, 4.1.23. Tapajäätmete eemaldamine pühkimise ja kaabitsatega ja alles seejärel survepesu, kasutades käsitsi opereeritavate päästikutega voolikuid ja kui vaja kasutada sooja vett termostaatiliselt kontrollitud auru ja vee ventiilidest. [1] Vähendab tunduvalt heitvee BHT ja üldhõljuvaine sisaldust | 1 | Vastab | |
Reovesi | Tootmisseadmed on valdavalt roostevaba terasest ja ei reageeri puhastusainetega. Kõikide tootmisruumide põrandad on kaetud kergestipestava spetsiaalse vaigukihiga. | 4.1.30. Selline tootmisruumide ja –seadmete materjali valik, mis hõlbustab puhastamist. [1] | 1 | Vastab | |
Reovesi | Hoovil paiknevad kütusemahutid on ümbritsetud nõuetekohase ohutusvannidega. | 4.1.14. Uute mahutite ümbritsemine ohutusvannidega. [1] Väheneb saasteaine kanalisatsiooni sattumise risk avariiliste lekete korral. | 1 | Vastab | |
Reovesi | Reovesi liigub ringvoolupumba abil, juhitakse läbi puhastusseadmete kanalisatsiooni. Eelpuhastuse läbinud reovesi seisab vaid kanalisatsiooni vahemahutites. | 4.1.43.3. Vältida reovee seismist [1] | 1 | Vastab | |
Reovesi | Tootmisreovesi juhitakse läbi rasvapüüduri. | 4.1.43.9. Rasvapüüduri kasutamine | 1 | Vastab | |
Reovesi | Kasutatakse selituskambreid (5 tk), kuid flokulantide lisamine on piiratud loomasööda kvaliteedi nõuete tõttu. Selituskambrite sete juhitakse segu hulka, mis läheb karusloomade söödaks. Flokulantide koostise tõttu ei tohiks siis enam seda setet loomasöödaks kasutada. | 4.1.43.10. Selituskambrite kasutamine, flokulantide kasutamine. [1] Väheneb KHT, BHT, Nüld, Püld. Flokulandid võivad olla erinevate metallide soolad (raud III sulfaat, raud III kloriid, alumiiniumsulfaat, alumiiniumkloriid ning mitmed polümeerid) | 1 | Vastab | |
Reovesi | Käitise territooriumil paikneb 19 vahemahutit | 4.1.43.11. Reovee ühtlustusmahutite kasutamine [1] | 1 | Vastab | |
Reovesi | Selituskambrite sete segatakse loomsete jäätmetega, lisatakse konservant (sipelghape) ja külmutatakse. | Eemaldada reoveekäitlemisel tekkinud sete ja suunata see töötlemisse | 1 | Vastab | |
Reovesi | Käitises töötab täispuhastusliinLiinil on välditud vee liigset tarbimistPesemine toimub seal kus see on tehnoloogiliselt vajalik. | 4.2.1.4.Vältida karkasside pesemist ja kus see ei ole võimalik, seal veekasutust minimeerida. [1] | 1 | Vastab | |
Välisõhk | Ammoniaagimahutitel on olemas gaasianalüsaatorid, mis hoiatavad võimaliku lekke eest. | 4.1.13. Mahutite ületäitumise kaitse. [1] Paigaldada suurtele mahutitele ülevoolamist ennetavad (alarm)süsteemid | 1 | Vastab | |
Välisõhk | Lindude vastuvõtul, laadimisel ja konveierile riputamisel kogutakse tolm kangasfiltrisse | 4.2.3.1.2. Tolmu kogumine lindude vastuvõtmisel, mahalaadimisel ja konveierile riputamisel. [1] Kasutada näiteks kangasfiltreid. Komprimeeritud õhku või mehhaanilist vibratsiooni kasutatakse filtritre puhastamiseks. Vähenevad emissioonid õhku. | 1 | Vastab | |
Lõhn | Inimtoiduks mittekõlblikud tapasaadused: 1. segatakse konservandiga (sipelghape) ja külmutatakse koheselt 2.kogutakse konteinerisse ja veetakse ära vähemalt üks kord päevas | 4.1.27. Inimtoiduks mittekõlblike tapasaaduste võimalikult lühike säilitamisaeg, võimalusel külmutamine. [1] | 1 | Vastab | |
Lõhn | Käitise tootmisprotsessist ja jäätmekäitlusest ei eraldu ebameeldivat lõhna. | 4.1.28. Lõhna (haisu) auditeerimine. [1] CEN standard õhu kvaliteedi määramiseks. (311, CEN, 30021). Lõhna ei tohi olla tunda väljaspool totmisterritooriumi piire. | 1 | Vastab | |
Lõhn | Materjaliladusid puhastatakse igapäevaselt | 4.1.31. Materjaliladude sage puhastaminelõhna vältimiseks. [1] | 1 | Vastab | |
Lõhn | Inimtoiduks mittekõlblikud tapasaadused: 1. segatakse konservandiga (sipelghape) ja külmutatakse (haisu ei eraldu) 2. kogutakse ruumis lahtisesse konteinerisse, laadimine toimub ruumis, jäätmed veetakse ära kinnises veokis vähemalt üks kord päevas | 4.1.29. Tapasaadused on transpordi peale- ja mahalaadimise ning ladustamise vältel kaetud. [1] | 1 | Vastab | |
Lõhn | Veri kogutakse vahemahutisse ja juhitakse töötlemisse (segatakse teiste loomsete jäätmetega, lisatakse konservant), seejärel veri külmutatakse | 4.2.1.8. Kogutud vere roiskumise vältimiseks tuleb see esmalt töödelda ja seejärel külmutada. Kui eelnevat töötlemist ei toimu, tuleb veri võimalikult ruttu külmutada. [1] | 1 | Vastab | |
Müra | Käitis paikneb tootmispiirkonnas ja käitise tegevusest ei lähtu olulist müra. | 4.1.36. Müra juhtimissüsteemi rakendamine. [1] | 1 | Vastab | |
Müra | Käitis paikneb tootmispiirkonnas ja käitise tegevusest ei lähtu olulist müra. | 4.1.37, 4.1.39. Ventilatsiooni väljatõmbeavade ja külmutusseadmete müra vähendamine. [1] | 1 | Vastab |
Meede/Tegevus | Meetme kirjeldus | Meetme rakendamiseks kavandatav tehnika | PVT vastavusmärge | Võimaluse korral andmed meetme tasuvuse kohta | Rakendamise periood | Meetme rakendamise tähtaeg |
---|---|---|---|---|---|---|
Toorme säästlik kasutamine | Kontroll käibe üle, transpordil surnud lindude üle | - | Vastab | Pidev |
|
|
Kemikaalide säästlik kasutamine | Kontroll kemikaalide koguste üle, raiskamise vältimine | - | PVT ei määratle |
|
||
Abimaterjalide säästlik kasutamine | Materjalide kulu üle pidada arvestust | - | Vastab | Pidev |
|
|
Pooltoodete säästlik kasutamine | - | - | PVT ei määratle |
|
||
Vee säästlik kasutamine | Kontroll kasutuse üle, torustike ja sulgarmatuuride süstemaatiline kontrollimine ja remontimine. | - | Vastab | Pidev |
|
|
Välisõhu saaste vältimine või vähendamine | Lindude vastuvõtu ventilatsioonis tolmufiltrite olemasolu | - | Vastab | Pidev |
|
|
Energia ja kütuse kasutamise vähendamine | Kontroll kasutuse üle | - | Vastab | Pidev |
|
|
Energia ja kütuse kasutamise vähendamine | Kontroll kasutuse üle | - | Vastab | Pidev |
|
|
Jäätmetekke vältimine | Täielik vältimine ei ole võimalik | - | PVT ei määratle |
|
||
Jäätmetekke minimeerimine | Võimalusel | - | PVT ei määratle |
|
||
Jäätmete muu taaskasutamine | Komposteerimine, pakendijäätmete kogumine. | - | Vastab | Pidev |
|
|
Jäätmete kõrvaldamine | Valikkogumine | Olme- ja loomsed jäätmed ning kartongpakendi jäätmed eraldi.
|
PVT ei määratle | Pidev |
|
|
Reovee tekke vähendamine | Vesijahutuse asendamine õhkjahutusega | Uus seade | PVT ei määratle | 2010. a |
|
|
Pinnase kaitse | Kontroll tegevuse üle | - | Vastab | Pidev |
|
|
Pinna- ja põhjavee kaitse | Sanitaarkaitseala nõuete täitmine | - | Vastab | Pidev |
|
|
Lõhna vältimine või vähendamine | Rakendatud | - | Vastab | Pidev |
|
|
Müra vältimine või vähendamine | Rakendatud | - | Vastab | Pidev |
|
|
Vibratsiooni vältimine või vähendamine | Rakendatud | - | Vastab | Pidev |
|
|
Kaug- ja piiriülese saastuse minimeerimine | - | - | PVT ei määratle |
|
||
Muud asjakohased meetmed | Reovee eelpuhastamine enne kanalisatsiooni juhtimist. | - | PVT ei määratle | Pidev |
|
|
Muud asjakohased meetmed | Põrandale kogunenud loomsed jäätmed tuleb kokku koguda kaabitsatega ja hoida kuni käitlemiseni kogumisnõudes, et vähendada heitvee reostumist. | - | Vastab | Pidev |
|
|
Muud asjakohased meetmed | Reoveetaset kollektorites kontrollida automaatselt, lubatud piiri ületava reovee taseme korral tootmine peatada, et vältida reovee sattumist pinna - ja põhjavette. | - | PVT ei määratle | Pidev |
|
|
Muud asjakohased meetmed | Kanalisatsiooni torustikku peata läbi vastavalt vajadusele, selleks, et vältida ummistusi ja tagada kanalisatsiooni torustiku tõhus toimimine. | - | PVT ei määratle | Pidev |
|
Toore, abimaterjal või pooltoode | Säilitamine | Kasutamine | |||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Liik | KN kaubakood | Nimetus | Säilitamisviis, mahuti tüüp | Nr plaanil või kaardil | Maksimaalne üheaegselt hoitav | Alltegevusvaldkond või tehnoloogiaprotsess | Kogus | Erikulu, t, m³, kWh või muud tooteühiku kohta | |||
Kogus | Ühik | Kokku | Ühik | Jääb tootesse, % | |||||||
Toore | 01059400 | Kanad liigist Gallus domesticus massiga üle 2000g | Plastikust kastides, 15 lindu, (suvel 12 lindu) | Joonis lisas 2-12, pos 6 | 7.92 | t | Tapmine | 70 | |||
Toore | 25010010 | Tavaline sool-NaCl | Tarnija pakendis | Joonis lisas 2-12, pos 11 | 1 | t | Peade lõhkumisel lahustatakse vees | 2 | t/a | ||
Abimaterjalid | 48192000 | Kokkuvolditavad kastid ja karbid, mitte lainepaberist või -papist | Tarnija pakendis | Joonis lisas 2-12, pos 38, 39 | 2.70 | t | Külmutamiseks minevate kaupade pakkimiseks | 252 | t/a | 98 | |
Abimaterjalid | 74151000 | Klambrid | Tarnija pakendis | Joonis lisas 2-12, pos 42 | 1 | t | Toote pakkimine | 6 | t/a | 98 | |
Abimaterjalid | 39231000 | Plasttooted kaupade veoks või pakkimiseks; kastid, konteinerid | Tarnija pakendis | Joonis lisas 2-12, pos 42 | Jahutatud toodete pakkimiseks | ||||||
Abimaterjalid | 29151100 | Sipelghape | 1 liitrised kanistrid | Joonis lisas 2-12, pos 2 | 0.002 | m³ | Külmutamisel konservant | 8 | m³/a | 100 | |
Abimaterjalid | Erinev kilematerjal | Ladu, rullis | Joonis lisas 2-12, pos 42 | 2 | t | Toodangu pakkimine | 45 | t/a | 90 | ||
Abimaterjalid | Etiketid | Ladu | Joonis lisas 2-12, pos 42 | 0.50 | t | Toodangu pakkimine | 3 | t/a | 90 | ||
Abimaterjalid | 29420000 | Fennopol A305 | Paberkott | 0.50 | t | Reovee puhastus | 2 | t/a | 100 | ||
Abimaterjalid | 28309011 | Superfloc C-496 | Paberkott | 0.20 | t | Reovee puhastus | 1.50 | t/a | 100 |
Toore, abimaterjal või pooltoode | Säilitamine | Kasutamine | Ohtlik aine | |||||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Liik | KN kaubakood | Nimetus | Säilitamisviis, mahuti tüüp | Nr plaanil või kaardil | Maksimaalne üheaegselt hoitav | Tootmisprotsess | Kogus | Ühik | Erikulu, t, m³, kWh või muud tooteühiku kohta | Nimetus | CAS, EINECS või ELINCS nr | Ohukategooria | Sisaldus toormes, abimaterjalis, pooltootes, % | |
Kogus | Ühik | |||||||||||||
Abimaterjalid | 28141000 | Ammoniaak (veevaba) | Metallmahuti | Joonis lisas 2-12, pos 31 | 9 | t | Külmaseadmed | 9 | t/a | Ammoniaak | 7664-41-7 | Mürgine | 100 | |
Abimaterjalid | 27111294 | Propaan | Balloonid | Joonis lisas 2-12 pos 11 | 0.42 | t | Munejate tapul sulgede eemald. peale kitkumist | 0.42 | t/a | Propaan | 74-98-6 | Eriti tuleohtlik | 97 | |
Abimaterjalid | 34022090 | Hapex | Plastik-kanister | Joonis lisas 2-12 pos 2 | 0.02 | m³ | Seadmete puhastamiseks | 1 | m³/a | Sulfamiinhape | 5329-14-6 | Ärritav | 1 | |
Abimaterjalid | 34022090 | Pesemis- ja puhastusvahendid | Plastik-kanister | Joonis lisas 2-12 pos 17 | 0.20 | m³ | Ruumide ja seadmete pesu | 3 | m³/a | Peräädikhape (stabiliseeritud) | 79-21-0 | Väga tuleohtlik | 0.50 | |
Abimaterjalid | 38085000 | Desinfektsioonivahendid, (kloori tabletid) | Plastik-kanister | Joonis lisas 2-12 pos 17 | 0.012 | m³ | Ruumide ja seadmete desinfitseerimine | 1 | m³/a | Kloor | 7782-50-5 | Väga mürgine | 0.50 | |
Abimaterjalid | PIX115 | Statsionaarne mahuti | 5 | m³ | Reovee puastus | 30 | m³/a | Raud(III)sulfaat | 10028-22-5 | Kahjulik | 40 |
Mahuti | Mahutis sisalduva kemikaali, toorme nimetus | Mahuti tehniline järelevalve ja hooldus | Mahuti või hoidla paiknemise kirjeldus (asendiplaan sobivas mõõtkavas) | |||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Tüüp | Maht | Kasutusele võtmise kuupäev | Kontrollimise sagedus, eelmise kontrollimise kuupäev | Andmed tehnilise järelevalve kohta | Andmed hoolduse kohta | Nr. plaanil või kaardil | Kaugus reovee äravoolu-torustikust | Kaugus vee-kogudest | Kaugus puur-kaevudest | |
Süsinikterasest mahuti RDV | 7 | 2005 | Ammoniaak | Uus paigaldatud 27.12.2004 | Hooldab tehniline personal | 10 m | 200 m Harku oja; 2,3 km Soome laht; 3,0 km Harku järv | 100 m | ||
Õlieraldi, terasmahuti | 1 | 1982 Kontr 2005 | Hüdrokrakitud naftaleenõli , GLAVUS G4 | - | Hooldab tehniline personal | 10 m | 200 m Harku oja; 2,3 km Soome laht; 3 km Harku järv | 100 m | ||
Süsinikterasest mahuti RDV | 9 | 2012 | Amoniaak | Paigaldatud 2012 | Hooldab tehniline personal | 10 m | 200 m Harku oja; 2,3 km Soome laht; 3 km Harku järv | 100 m | ||
Plastik | 5 | 2012 | PIX 115 | - | Visuaalne kontroll | 10 m | 200 m Harku oja; 2,3 km Soome laht; 3 km Harku järv | 100 m |
Veehaarde jrk nr | 1. | ||||||||||||||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
13.1 Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus | Ranna tapatsehhi pk. Sütemetsa tee 56 (756) | ||||||||||||||||||||
13.2 Veehaarde või puurkaevu grupi kood | POH0002295 | ||||||||||||||||||||
13.3 Puurkaevu katastri number | 756 | ||||||||||||||||||||
13.4 Puurkaevu passi number | 4770 | ||||||||||||||||||||
13.5 Puurkaevu L-Est koordinaadid | X: 6586802, Y: 531301 | ||||||||||||||||||||
13.6 Põhjaveekihi nimi ja kood | Kambriumi-Vendi (Cm-V) | ||||||||||||||||||||
13.7 Põhjaveekogumi nimetus | Cm-V | ||||||||||||||||||||
13.8 Puurkaevude grupp | |||||||||||||||||||||
13.9 Lubatud veevõtt (m3) |
|
||||||||||||||||||||
Veehaarde kood | Proovivõtukoha nimetus | Proovivõtukoha koordinaadid (L-Est) | Seire | ||
---|---|---|---|---|---|
Proovi võtmise sagedus | Seiratavad näitajad | ||||
Seiratavad ained | |||||
Ranna tapatsehhi pk. Sütemetsa tee 56 (756) | X: 6586802, Y: 531301 | Üks kord kolme aasta jooksul | Ammoonium, Hägusus, Elektrijuhtivus, Fluoriid, Kloriid, Lõhn, Mangaan, Naatrium, Nitraat, Nitrit, Oksüdeeritavus, Raud, Sulfaat, pH, Värvus, Coli-laadsed bakterid, Enterokokid, Escherichia coli, Kolooniate arv 22 °C. | Ammoonium (NH4+) | |
Elektrijuhtivus | |||||
Fluor (F) | |||||
Kloriid (CL) | |||||
Mangaan (Mn) | |||||
Naatrium (Na+) | |||||
Nitraat (NO3-) | |||||
Nitrit (NO2-) | |||||
Raud 2-valentne (Fe2+) | |||||
Sulfaat (SO42-) | |||||
Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) | |||||
Värvus |
Heiteallikas | Saasteaine | |||
---|---|---|---|---|
Nr plaanil või kaardil | Nimetus | CAS nr | Nimetus | Hetkeline heitkogus, g/s (täpsus 0,001) |
S1 | Aurukatel UL-S 4000 x 10 | VOC-com | Lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel | 0.009 |
10102-44-0 | Lämmastikdioksiid | 0.132 | ||
124-38-9 | Süsinikdioksiid | 0 | ||
630-08-0 | Süsinikmonooksiid | 0.132 | ||
Hajusallikas | Tapamaja külmutussüsteem | 7664-41-7 | Ammoniaak | 0 |
Kirjeldus | Seiresagedus | Seire tähtaeg |
---|---|---|
Teostada uued saasteainete arvutused ja hajuvusarvutused protsesside või ventilatsiooni parameetrite muutumisel ning uute seadmete kasutusele võtmise korral; samuti materjalide aastakäibe suurenemisel, mis põhjustab saasteainete heitkoguste suurenemist 10% võrra. |
|
|
Pidada dokumenteeritud arvestust põletusseadmete töötundide, ajaühikus sisseantava kütuse koguse ja põletusseadmete reaalse kasutatava võimsuse üle. Andmed dokumenteerida ja dokumentatsioon säilitada käitises.
|
|
Jrk nr | Jäätmeliik | Tekkivad jäätmekogused | Käideldavad jäätmekogused, t/a | ||||
---|---|---|---|---|---|---|---|
Tonni põhitoodangu kohta | t/a | Kogumine | Vedu | Taaskasutamine | |||
Toimingu kood | Kogus (t/a) | ||||||
1. | 20 03 - Muud olmejäätmed | ||||||
2. | 20 03 01 - Prügi (segaolmejäätmed) | 306 | |||||
3. | 20 01 - Olmejäätmete hulgast väljakorjatud või liigiti kogutud jäätmed (välja arvatud alajaotises 15 01 nimetatud jäätmed) | ||||||
4. | 20 01 21* - Luminestsentslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed | 0.025 | |||||
5. | 15 01 - Pakendid (sealhulgas lahus kogutud olmepakendijäätmed) | ||||||
6. | 15 01 02 - Plastpakendid | 0.10 | |||||
7. | 15 01 01 - Paber- ja kartongpakendid | 50 | |||||
8. | 13 02 - Mootori-, käigukasti- ja määrdeõlijäätmed | ||||||
9. | 13 02 08* - Muud mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid | 0.36 | |||||
10. | 02 02 - Liha, kala ja muude loomsete toiduainete valmistamisel ja töötlemisel tekkinud jäätmed | ||||||
11. | 02 02 04 - Reovee kohtpuhastussetted | 900 | |||||
12. | 02 01 - Põllumajanduses, aianduses, vesiviljeluses, metsanduses, jahinduses ja kalapüügil tekkinud jäätmed | ||||||
13. | 02 01 10 - Metallijäätmed | 10 |
Tegevuse liigid | Tehnilised nõuded | Keskkonnakaitsenõuded | |
---|---|---|---|
Kirjeldus | Rakendamine | ||
Ohtlike jäätmete kogumine ja säilitamine | Ohtlike jäätmete kogumisel ja säilitamisel tuleb jäätmed pakenda asjakohasel viisil, et välitada nendest tulenevat ohtu tervisele ja keskkonnale ning vastavalt kehtivale seadusandlusele. | ||
Jäätmete liigiti kogumine | Jäätmete liigiti kogumine peab toimuma vastavalt kohalikule omavalitsusele jäätmehoolduseeskirjadele ja korraldatud jäätmeveo tingimustele. | ||
Jäätmete üle arvestuse pidamine | Tegevuses tekkinud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta pidada regulaalset arvestust. Jäätmete üleandmisel jäätmekäitlejale tuleb arvestust pidada ka jäätmete sihtkoha, kogumissageduse, veomooduse ning taaskasutamis- ja kõrvaldamis toimingute kohta. Käitises jäätmealase tegevuse aastaaruandes näidata ära kõik tekkivad jäätmed, s.h segaolmejäätmed, paber ning papp jne. |
Seirenõue | Seiratavad näitajad | Seire sagedus |
---|---|---|
Veesaaste omaseire: Reovee väljalask (Joonisel 2 pos 41);
Väljalaskme kood (HA021) AS Tallinna Vesi ühiskanalisatsioon. Usaldusväärsema analüüsitulemuse tagamiseks on soovituslik proovid analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed. |
BHT7, HA, Nüld, Püld | 1 kord aastas, samal ajal AS Tallinna Vesi proovivõtuga. |
Kasutatav kütus | Energia tootmine, MWh/a | |||||||||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Kütuse nimetus | KN kood | Väävel % | Tuhk % | Alumine kütte- väärtus, MJ/kg või gaasi korral MJ/Nm³ | Kogus, t/a või gaasi korral, tuh m³ | Erikulu, t, m³, kWh või muud toote- ühiku kohta | Elekter | Soojus ja aur | ||||||||
Tootmis- protsessis | Ruumide kütmiseks ja olmevee soojenda- miseks | Sise- trans- pordiks | Muu | Kokku | Oma- tarve | Müük | Kokku | Oma- tarve | Müük | Kokku | ||||||
Maagaas (välja arvatud vedelal kujul) | 2711210000 | 33.63 | 1 500 | 1 500 | 0 | 14 500 | 14 500 |
Tootmisetapid või kasutusalad | Energia tarbimine, MWh/a | ||||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Elekter, MWh/a | Soojus, MWh/a | Aur, MWh/a | |||||||||
Oma- toodang | Muu tarnija | Erikulu, MWh tooteühiku kohta | Kokku | Oma- toodang | Muu tarnija | Erikulu, MWh tooteühiku kohta | Kokku | Oma- toodang | Muu tarnija | Kokku | |
Kogu tootmine | 8 064 | 0 | 0 | 0 | |||||||
8 064 | 0 | 12 000 | 12 000 | 2 500 | 2 500 |
Lõhna allikas | Nr plaanil või kaardil | Lõhnaaine või ainete segu | Kasutatud määramis- meetodid | Määramise teostaja | Määramise tulemused (lõhna esinemissagedus ja tugevus) | Lõhna vähendamise tegevuskava olemasolu või vajaduse põhjendus |
---|---|---|---|---|---|---|
Võimalik lõhn lindude vastuvõtu ventilatsioonist | Võimalik lõhn lindude vastuvõtu ventilatsioonist | Kanadega kaasnev iseoomulik lõhn | Organoleptiline | Organoleptiline | Esineb harva ja peamiselt tapamaja territooriumil. | Ei ole vajadust |
Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess | Võimaliku avarii ohu kirjeldus | Avariide vältimiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) | Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) | Kehtestatud korra ja juhiste ülevaatamise sagedus |
---|---|---|---|---|
Kõik tootmisosakonnad | Tulekahju | Tuleohutusjuhend ja vastutused ametikirjeldustes | Iga kahe aasta tagant ning tulekahju järgselt. | |
Tootmisprotsess | Elektrikatkestus | Tegevusjuhend | Iga kahe aasta tagant ning elektrikatkestuse järgselt. | |
Tootmisprotsess | Veekatkestus | Seadmete korraline hooldus | Graafiku järgi. | |
Ruumide jahutamine | Ammoniaagiavarii | Valve 24h, seadmete hooldus | Iga kahe aasta tagant ning avarii järgselt. |
Tegevushälbe liik | Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess | Meede |
---|---|---|
Puhastustööd | Kõikides tootmiskohtades korraline ruumide, seadmete pesu ja deso. | Analüüside võtmine pesemise ja desinfitseerimise järgselt. Tööjuhendid. |
Tootmisseadmete rikked | Kõikide tootmisseadmete rikked likvideerib mehhaanik ja insener. | Varuosade tagavara laos, korraline seadmete hooldus. Tööjuhendid |
Puhastusseadmete rikked | Rikete korral likvideerib need mehhaanik ja insener. | Varuosade tagavara laos, korraline seadmete hooldus. Tööjuhendid |
Tehnoloogiaseadmete töö alustamine | Vastavalt tegevusjuhistele. | - |
Tehnoloogiaseadmete töö lõpetamine | Vastavalt tegevusjuhistele. | - |
Keskkonnamõju vältimise ja vähendamise meetmed käitise sulgemise korral: sissepääsude lukustamine; tehnovõrkude töö jätkamine, ohtlike kemikaalide ohutu hoiustamise tagamine, seadmete väljalülitamine , puhastamine; tootmisruumide puhastamine; reoveekogumissüsteemide tühjendamine ja puhastamine; II ja III kategooria loomsete jäätmete nõuetekohane käitlemine; tekkinud muude jäätmete üle andmine vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Meetmed tegevuse lõpetamise järgseks perioodiks, kui ei toimu käitise üleminekut uuele omanikule: kogu toodangu turustamine, abimaterjalide, kemikaalide müümine; kütusemahutite tühjendamine ja kütuse müümine; külmaseadmete väljalülitamine ja tühjendamine külmaainest, mahutite tühjendamine ja müümine litsentsi omavale ettevõttele; nõudmist mitteleidva aparatuuri ja seadmete kõrvaldamine ja üleandmine jäätmekäitlejale; põlevkiviõli mahutite avariivanni alusest pinnasest proovide võtmine ja analüüsimine ning tulemuste alusel järelhoolde meetmete väljatöötamine; põhjaveepuurkaevu sulgemine viisil, mis välistab reostusvõimaluse.
Käitise asukohakaart ja asendiplaan on lisatud (vt joonised 1 ja 2). Käesolev kompleksluba on AS Tallegg Tabasalu tapamaja haldamiseks, kus peamiseks tegevuseks on lindude tapmine tootlikkusega 70 tonni lihakehasid ööpäevas. Lihakehad puhastatakse, vajadusel tükeldatakse ja pakendatakse. Territooriumil asus OÜ Snappy katlamja, mis tootis tapamajale auru. OÜ Snappy välisõhu saasteluba L.ÕV.HA-55996 tunnistati 11.10.2012 kehtetuks Keskkonnaameti korraldusega nr HJR 1-15/12/736 seoses ettevõtte tegevuse lõpetamisega 30.09.2012. AS Tallegg esitas 29.10.2012 kirjaga nr D-39 keskkonnakompleksloa muutmise taotluse (taotlus registreeritud Keskkonnaametis 30.10.2012 nr HJR 6-10/12/26548-1). Loa muutmise taotluse kohaselt sooviti muuta välisõhu saastamist käitlevat osa ja tegevusalas või tehnoloogiaprotsessis kasutatava tooraine, abimaterjalide ja pooltoodete peatükki ning kütuse kasutamise, energia tootmise ja tarbimise peatükki. Tootmise ja olme jaoks võetakse joogivesi ettevõttele kuuluvast puurkaevust (kaevu katastri nr 756). Tootmises ja olmes tekkiv reovesi ning sadevesi juhitakse tallinna linna ühiskanalisatsiooni. Kõikide jäätmete kogumine ja äravedu on organiseeritud teenuse sisseostmise näol. Käitise territooriumil jäätmeid ei kõrvaldata. Kasutatud kirjanduse loetelu: Loetelu esitatud taotluses
Andmete liik | Andmete sisu | Andmete esitamise sagedus | Kohustuse algamise viis | Kohustuse algamise kpv |
---|---|---|---|---|
Võetava vee keemiliste kvaliteedinäitajate kontroll | Võetava vee keemiliste kvaliteedinäitajate kontroll: üldkeemiline koostis, kahevalentne raud, üldraua sisaldus, mangaani sisaldus, radioloogilised näitajad.
Analüüsitulemuste koopiad koos koondandmestikuga (s.t. analüüsitulemused, teostamise aeg esitatuna tabeli vormis) paberkandjal ühes eksemplaris. Üks kord kolme aasta jooksul (välja arvatud radioloogilised näitajad, mida tuleb määrata joogiveekäitleja poolt iga kümne aasta tagant), koos loga määratud meetmete rakendamise tulemustega. Vastavalt käesoleva loa peatükis “Käitise veekasutust ja veeheidet käsitlevad andmed” toodud tingimustele. |
Kord kolme aasta jooksul | Määratud kuupäev |
25.06.2014
|
Heitvee koguseline arvestus | Paberkandjal koondandmestikuna ühes eksemplaris. Üks kord aastas 01. augustiks, koos loga määratud meetmete rakendamise tulemustega. Mahus, mis kindlustab ülevaate saamise. | Üks kord aastas | Määratud kuupäev |
25.06.2014
|
Võetava vee arvestus | Üks kord aastas 01. augustiks, koos loga määratud meetmete rakendamise tulemustega.
Vastavalt käesoleva loa peatükis "Käitise veekasutust ja veeheidet käsitlevad andmed" toodud tingimustele. |
Üks kord aastas | Määratud kuupäev |
25.06.2014
|
Heitvee reostusnäitajate vastavus veeettevõtja poolt kehtestatud nõuetele | Üks kord aastas 01. augustiks, koos loga määratud meetmete rakendamise tulemustega. Mahus, mis kindlustab ülevaate saamise. Vastavalt loa “Omaseire” osas toodud tingimustele. | Üks kord aastas | Määratud kuupäev |
25.06.2014
|
Loaga määratud meetmete rakendamise tulemused | Mahus, mis kindlustab ülevaate saamise meetmete rakendamise ja käitise tegevuse kohta. | Üks kord aastas | Määratud kuupäev |
25.06.2014
|