Kehtivus | Korraldus |
---|---|
27.03.2024 - | |
20.09.2023 – 26.03.2024 | |
13.04.2023 - 19.09.2023 | |
01.03.2022 - 12.04.2023 | |
08.07.2021 - 28.02.2022 | |
27.03.2018 - 07.07.2021 | |
17.08.2005 - 26.03.2018 |
Loa registrinumber | L.KKL.HA-217156 | |
Loa omaja andmed | Ärinimi / Nimi | AS Maag Eesti |
Registrikood / Isikukood | 10156832 | |
Tegevuskoha andmed | Nimetus | Tabasalu lihatööstus |
Aadress | Sütemetsa tee 56, Tabasalu alevik, Harku vald, Harju maakond | |
Katastritunnus(ed) | 19801:002:2203 | |
Territoriaalkood EHAK | 8009 | |
Käitise territoorium | Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Sütemetsa tee 56 (19801:002:2203).Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Sütemetsa tee 56 (19801:002:2203). | |
Tegevusvaldkond | Loaga reguleeritavad tegevused |
Tööstusheide ehk kompleksluba;
Vee erikasutus; Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku; Jäätmete käitlemine; |
Loa andja andmed | Asutuse nimi | Keskkonnaamet |
Registrikood | 70008658 | |
Aadress | Roheline 64, 80010 Pärnu | |
Loa kehtivuse periood | Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev | 20.09.2023 |
Lõppemise kuupäev |
Käitise kood | KNR0000329 | ||||
---|---|---|---|---|---|
Käitise nimetus | Tabasalu lihatööstus | ||||
Käitise asukoha kirjeldus | Tabasalu lihatööstus asub Harjumaal Harku vallas Tabasalu alevikus Sütemetsa tee 56 (19801:002:2203). Käitise territooriumi üldpindala on kokku 41797 m², sh ehitiste alune maa 20290 m².
Territooriumil asub lisaks lihatööstusele ka katlamaja, reovee eelpuhastus ja puurkaev. Käitise katastriüksuse sihtotstarve on tootmismaa. Käitis piirneb maatulundusmaa ja tootmismaa sihtotstarbega kinnistutega. Lähimad elamud paiknevad 800 m kaugusel kirde suunas. Lähimatest veekogudest voolab territooriumi põhja-kirde piirist mööda Harku oja (VEE1094100). Kõige väiksem vahemaa oja ja territooriumi piiri vahel on 90…100 m. Lõunast piirneb käitise territoorium Harku ojja suubuva Sütemetsa kraaviga (VEE1094102) ja ida-kagu piir piirneb kuivenduskraaviga, mis suubub samuti Harku ojja. |
||||
Aadress | Sütemetsa tee 56, Tabasalu alevik, Harku vald, Harju maakond | ||||
Territoriaalkood EHAK | 8009 | ||||
Katastritunnus(ed) | 19801:002:2203 | ||||
Käitise territoorium |
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Sütemetsa tee 56 (19801:002:2203). kuva kaardil
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Sütemetsa tee 56 (19801:002:2203).
|
||||
Seotud käitised |
|
Tegevus- ja alltegevusvaldkond | Toiduainetööstus ja sööda tootmine - Loomade tapmine tapamajades mahus üle 50 tonni rümpasid ööpäevas |
---|---|
Tööaeg tundides ööpäevas | 24 |
Tööaeg tundides aastas | 8 760 |
Ülesseatud tootmisvõimsus | 70 tonni rümpasid ööpäevas |
Aastane tootmismaht | 25 500 tonni rümpasid aastas |
Põhitegevusala | Jah |
Jrk nr | Lühend | Allika nimetus | Viide (URL) | Avaldamise kuupäev | Jõustumise kuupäev |
---|---|---|---|---|---|
1. | SA | Reference Document on Best Available Techniques in the Slaughterhouses and Animal By-products Industries | https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2020-01/sa_bref_0505.pdf |
01.05.2005
|
01.05.2009
|
2. | FDM | PVT-alased järeldused toiduaine-, joogi- ja piimatööstuse jaoks | https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32019D2031 |
04.12.2019
|
04.12.2023
|
3. | EFS | Reference Document on Best Available Techniques on Emissions from Storage | https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/esb_bref_0706.pdf |
01.07.2006
|
01.07.2010
|
Jrk nr | Tootmisetapid | Käitise KKJS-i ja tehnoloogia nimetused | Käitise KKJS-i ja tehnoloogia kirjeldused | PVT viide, KKJS-i ja tehnoloogia kirjeldused | PVT lühend ja viide | |
---|---|---|---|---|---|---|
PVT lühend | PVT number | |||||
1. | Keskkonnajuhtimissüsteem | Keskkonnajuhtimissüsteemi standardile vastava sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüstee mi rakendamine. | Juurutatud ja sertifitseeritud integreeritud toiduohutus- ja keskkonnajuhtimissüsteem.
Juhtimiskava sisaldab tööohutuse ja keskkonnaeesmärke. ISO 14001:2015 sertifikaat. |
SA BREF 5.1.1 (lk 373), 5.1.1.1 (lk 374) Keskkonnajuhtimissüsteemi järgimine ja rakendamine
PVT 1. Üldise keskkonnatoime vähendamisel on PVT sellise keskkonnajuhtimissüsteemi väljatöötamine ja rakendamine, mis hõlmab kõiki järgmisi aspekte: i) juhtkonna, sealhulgas kõrgema juhtkonna pühendumine, juhtroll ja vastutus tõhusa keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamisel; 4.12.2019 ET Euroopa Liidu Teataja L 313/65 ii) analüüs, mille käigus tehakse kindlaks organisatsiooni kontekst, määratletakse huvitatud isikute vajadused ja ootused ning tehakse kindlaks käitise võimaliku keskkonnaohu või inimestele avalduva ohuga seotud näitajad ning kohaldatavad keskkonnaalased õiguslikud nõuded; iii) sellise keskkonnapoliitika väljatöötamine, mis hõlmab käitise keskkonnatoime pidevat vähendamist; iv) oluliste keskkonnaaspektidega seotud eesmärkide ja tulemuslikkuse näitajate kehtestamine, sealhulgas kohaldatavate õiguslike nõuete järgimise tagamine; v) keskkonnaeesmärkide saavutamiseks ja keskkonnariskide vältimiseks vajalike meetmete ja korra (sealhulgas vajaduse korral parandus- ja ennetusmeetmete) kavandamine ja rakendamine; vi) keskkonnaaspektide ja -eesmärkidega seotud struktuuride, rollide ja kohustuste kindlaksmääramine ning vajalike rahaliste vahendite ja töötajate tagamine; vii) oma tööga käitise keskkonnatoimet mõjutada võivate töötajate vajaliku pädevuse ja teadlikkuse tagamine (nt teavitamise ja koolitamise kaudu); viii) sise- ja välissuhtlus; ix) selle soodustamine, et töötajad osaleksid keskkonnajuhtimise hea tava kohaldamises; x) keskkonnajuhtimise käsiraamatu ja kirjaliku korra väljatöötamine ja haldamine olulise keskkonnamõjuga tegevuse kontrollimiseks ning asjakohaste dokumentide haldamine; xi) tõhus tegevuse kavandamine ja protsessijuhtimine; xii) asjakohaste hooldusprogrammide rakendamine; xiii) hädaolukorraks valmisoleku ja sellele reageerimise eeskirjad, mis hõlmavad hädaolukorra kahjuliku (keskkonna)mõju ennetamist ja/või leevendamist; xiv) (uue) käitise või selle osa (ümber)projekteerimisel selle keskkonnamõju arvessevõtmine kogu olelusringi ulatuses, sealhulgas selle ehitamisel, hooldamisel, käitamisel ja tegevuse lõpetamisel; xv) vajaduse korral seire- ja mõõtmisprogrammi rakendamine; sellekohane teave on esitatud tööstusheidete direktiiviga hõlmatud käitistest pärineva õhku- ja vetteheite seire võrdlusaruandes; xvi) korrapärane sektorisiseste võrdlusanalüüside tegemine; xvii) perioodiline võimaluse korral sõltumatu siseaudit ja perioodiline sõltumatu välisaudit, et hinnata keskkonnatoimet ja teha kindlaks, kas keskkonnajuhtimissüsteem toimib kavakohaselt ning kas seda on nõuetekohaselt rakendatud ja järgitud; xviii) mittevastavuse põhjuste hindamine, parandusmeetmete rakendamine mittevastavuse tuvastamisel, parandusmeetmete tõhususe hindamine ja selle kindlakstegemine, kas sarnast mittevastavust esineb veel või võib tulevikus esineda; xix) keskkonnajuhtimissüsteemi ja selle jätkuva sobivuse, piisavuse ja tõhususe perioodiline hindamine kõrgemas juhtkonnas; xx) keskkonnahoidlikumate tehnikate väljatöötamisega kursis olemine ja nende arvesse võtmine. |
SA | SA BREF 5.1.1 (lk 373), 5.1.1.1 (lk 374) |
FDM | PVT 1 | |||||
2. | Juhtimine | Töötajate teadlikkus ja vastutus. | Töötajate koolituskava iga poole aasta kohta (peamiselt hügieenialane). Töötajate regulaarne koolitus. Kõikide töötajate valdkonnale ja tasemele vastav kirjalik koolituskava. Keskkonnakaitselise informatsiooni kajastumine ametijuhendites. | SA BREF 5.1.1 p 2 ja 4.1.2 (lk 373) Koolituse läbiviimine. Kõikide töötajate valdkonnale ja tasemele vastav kirjalik koolituskava. Keskkonnakaitselise informatsiooni kajastumine ametijuhendites.
PVT 1. Üldise keskkonnatoime vähendamisel on PVT sellise keskkonnajuhtimissüsteemi väljatöötamine ja rakendamine, mis hõlmab kõiki järgmisi aspekte: vi) keskkonnaaspektide ja -eesmärkidega seotud struktuuride, rollide ja kohustuste kindlaksmääramine ning vajalike rahaliste vahendite ja töötajate tagamine; vii) oma tööga käitise keskkonnatoimet mõjutada võivate töötajate vajaliku pädevuse ja teadlikkuse tagamine (nt teavitamise ja koolitamise kaudu); viii) sise- ja välissuhtlus; ix) selle soodustamine, et töötajad osaleksid keskkonnajuhtimise hea tava kohaldamises; xix) keskkonnajuhtimissüsteemi ja selle jätkuva sobivuse, piisavuse ja tõhususe perioodiline hindamine kõrgemas juhtkonnas; xx) keskkonnahoidlikumate tehnikate väljatöötamisega kursis olemine ja nende arvesse võtmine. |
SA | SA BREF 5.1.1 p 2 ja 4.1.2 (lk 373) |
FDM | PVT 1 | |||||
3. | Juhtimine | Tehnoloogiliste seadmete hooldusprogrammid | Kinnitatud protseduurireeglid tehnoloogia hooldus ja kontroll. Seadmetele on tootja poolt kaasa antud hooldusgraafik, mille järgi seadmeid kontrollitakse ja hooldatakse. Hooldusprogramm sisaldab seadmete kontrolli, mis aitab vähendada tarbimist ja emissiooni taset. | Kavandatud hooldusprogramm seadmetele. Pöörata erilist tähelepanu seadmete hooldusprogrammidele. Hooldusprogramm sisaldab seadmete kontrolli, mis aitab vähendada tarbimist ja emissiooni taset.
|
SA | SA BREF 5.1.1 p 3 ja 4.1.3 (lk 373) |
4. | Kogu tootmine | Ressursikasutuse vähendamine | Ettevõtte integreeritud juhtimissüsteemi osana on loodud vooskeemid, juhendid, protsesside kirjeldused.
Ettevõttes on kasutuses järgmised täisautomaatsed kontrolli- ja mõõtmissüsteemid. Protsesside temperatuurid automaatjälgimisega. Kasutatava vee vooluhulkade üle on kontrolli. Paigaldatud veemõõtjad. Veekulu jälgitakse erinevates töölõikudes ja üldiselt. Mõõdetakse jäätmekoguseid ning seatakse pidevalt eesmärke ressursitõhususe suurendamiseks. Asjaomaste saasteainete/näitajate keskmine kontsentratsioon ja/või koormusväärtused selguvad omaseire tulemusel, mis toimub vastavalt nõuetele. Sisseostetava materjalide ja nende pakendite üle peetakse arvestust. Enamjaolt kasutatakse suuri pakendeid ja tagastatakse taara või suunatakse taara pakendiettevõttele |
PVT 2. See PVT ressursitõhususe suurendamiseks ja heitkoguste vähendamiseks seisneb keskkonnajuhtimissüsteemi (vt PVT 1) osana vee, energia ja tooraine tarbimist ning reovee- ja protsessigaasivooge käsitleva sellise andmestiku loomises, haldamises ja korrapärases läbivaatamises (sealhulgas olulise muutuse tegemisel), mis hõlmab kõiki järgmisi aspekte.
I. Teave toidu-, joogi- ja piimatootmise protsesside kohta, sealhulgas: a) protsesside lihtsustatud vooskeemid, kus on ära näidatud heite päritolu; b) heite vältimiseks või vähendamiseks kasutatavate protsessi integreeritud tehnikate ning reovee või protsessigaasi puhastamise tehnikate kirjeldus, sealhulgas nende tulemuslikkus. II. Teave veetarbimise ja -kasutuse kohta (nt vooskeemid ja veebilanss) ning veetarbimise ja reoveekoguse vähendamise meetmete kindlakstegemine III. Teave reoveekoguse ja reoveevoogude omaduste kohta, näiteks: a) voolukiiruse, pH ja temperatuuri keskmised väärtused ja varieeruvus; b) asjaomaste saasteainete/näitajate keskmine kontsentratsioon ja/või koormusväärtused ning nende varieeruvus. IV. Teave protsessigaasivoogude omaduste kohta, näiteks: a) voolukiiruse ja temperatuuri keskmised väärtused ja varieeruvus; b) asjaomaste saasteainete/näitajate keskmine sisaldus ja heitkogused ning nende varieeruvus; c) protsessigaasi puhastamise süsteemi või käitise ohutust mõjutada võivate muude ainete (nt hapnik, veeaur, tolm) esinemine. V. Teave energiatarbimise ja -kasutuse ning kasutatud toorainekoguse, samuti tekkinud jääkide koguse ja omaduste kohta ning ressursitõhususe pidevat suurendamist võimaldavate meetmete kindlakstegemine. VI. Sobiva seirestrateegia kindlakstegemine ja rakendamine ressursitõhususe suurendamiseks lähtuvalt energia, vee ja tooraine tarbimisest. Kõnealune seire võib hõlmata sobiva sagedusega tehtavaid otseseid mõõtmisi, arvutusi ja registreerimist. Seiret kohaldatakse kõige asjakohasemal tasandil (nt protsessi või käitise/seadme tasandil). |
FDM | PVT 2 |
5. | Kogu tootmine | Välisõhu saaste vältimine või vähendamine | Ammoniaagimahutitel on olemas gaasianalüsaatorid, mis hoiatavad võimaliku lekke eest.
Paigaldatud ammoniaagi andurid ruumidesse. Territooriumil paikneb 60 m3 topeltseinaga metallist mahuti põlevkiviõli jaoks. Toimub automaatne tasememõõtmine, lekkekontrolli teostatakse pidevalt külmutusseadmete masinistide poolt. |
Ptk 4.1.2.1; 5.1.1.1. Mahutite õige disain peab arvestama paljude teguritega, sealhulgas:
• säilitatava aine füüsikalis-keemilised omadused; • hoiustatava produkti omadustest sõltuvalt seadmete valik (ehitusmaterjalid, ventiilide kvaliteet, pumpade tüübid jne); • hooldus- ja ülevaatusplaani rakendamine ning hooldus- ja kontrollitööde (juurdepääs, paigutus jne) hõlbustamine; • kuidas hädaolukordades käituda (kaugus teistest mahutitest, rajatistest ja käitise piirist, tulekaitse, juurdepääs hädaabiteenistustele, nagu tuletõrje jne). Ptk 4.1.2.3; 5.1.1.1. Asukoht ja paigutus. PVT on paigutada mahuti, mis töötab atmosfäärirõhul või selle lähedal, maa peale. Maapealsete mahutite eeliseks on, et lekked on lihtsamini märgatavad, samuti on lihtsam selliseid mahuteid hooldada. Ptk 5.1.1.3. Korrosiooni ja/või erosiooni tõttu tekkivate lekete vältimine. Mahuti materjal peab olema ladustatavale tootele vastupidav. Vihma- või põhjavee mahutisse sattumise vältimine ja vajadusel paaki kogunenud vee eemaldamine. Ptk 5.1.1.3. Seadmete ületäitmise vältimiseks on PVT kohased tööprotseduurid: • mahutite täitmise ajal kasutatakse ületäitmise vältimiseks asjakohaseid kasutusjuhendeid; • vastuvõtumahuti suurus vastab laaditava partii suurusele. PVT on lekketuvastuse rakendamine mahutitele, mis sisaldavad vedelikke, mis võivad põhjustada pinnasereostust SA BREF 5.1.1 p 9 ja 4.1.13 (lk 373) Mahutite ületäitumise kaitse. |
EFS | Ptk 4.1.2.1; 4.1.2.3; 5.1.1; 5.1.1.3 |
SA | 5.1.1 p 9 ja 4.1.13 | |||||
6. | Seire | Teave reoveekoguse ja reoveevoogude omaduste kohta | Pidevalt kontrollitakse reoveepuhasti sissevoolutorul ja väljavoolutorul vooluhulka, pH ja temperatuuri ning andmed salvestatakse. | PVT 3. Reoveevoogude andmestiku abil kindlaks tehtud olulise vetteheite puhul (vt PVT 2) seisneb PVT protsessi põhinäitajate jälgimises (nt reovee voolukiiruse, pH ja temperatuuri pidev jälgimine) olulistes punktides (nt eeltöötlusseadme sisselaskeava ja/või väljalaskeava juures, lõpptöötlusseadme sisselaskeava juures, heitvee käitisest väljumise kohas).
|
FDM | PVT 3 |
7. | Seire | Heitvee seire | Suublasse otseheidet ei toimu, vee-ettevõtjaga sõlmitud lepingu kohaselt on proovide võtmine vee-ettevõtja poolt võimalik vastavalt kokkulepetele. | PVT 4. See PVT seisneb vetteheite seires vähemalt allpool esitatud sagedusega ja vastavalt EN-standarditele. EN- standardite puudumise korral seisneb PVT selliste ISO, riiklike või muude rahvusvaheliste standardite kohaldamises, millega tagatakse samaväärsel teaduslikul tasemel andmete saamine. | FDM | PVT 4 |
8. | Seire | Õhuheite seire | Saasteainete koguste arvutuslik seire toimub kvartaalsel ja iga-aastasel aruandlusel ning vastavalt nõuetele.
|
PVT 5. See PVT seisneb suunatud õhkuheite seires esitatud sagedusega ja vastavalt EN-standarditele. | FDM | PVT 5 |
9. | Energia kasutus | Energiajuhtimise süsteem. Energia kasutuse vähendamine | Olemas energiajuhtimissüsteem keskkonnajuhtimissüsteemi ühe osana. Olemas energiaressursi vähendamise kava, mis hõlmab asjaomas(t)e tegevus(t)ega seotud erienergiatarbe määratlemist ja arvutamist, tulemuslikkuse põhinäitajate kindlaksmääramist ning perioodiliste tõhustamiseesmärkide ja nendega seotud meetmete kavandamist investeeringute näol. Energiatarbimist mõõdetakse igapäevaselt, lisaks arvestatakse energia kulu ühe tooteühiku kohta. Otsitakse pidevaid parendamisvõimalusi energia efektiivsemaks kasutamiseks.
b. a) Toimub regulaarne põletite reguleerimine ja kontroll. c) Elektrimootorid on valitud vastavalt protsesside võimsustele optimaalsete parameetritega. d) Toimub soojustagastus soojusvahetite ja/või soojuspumpade abil. e) Valgustuse nõuded on kõikides asukohtades tagatud. Kasutatakse energiasäästlikke valgusteid. Käitises kasutatakse päevavalguslampe ja LED lampe. Valgustussüsteemide hooldus, et minimeerida energia raiskamist. f) Protsessid on juhitud kesksete kontrollerite poolt, mis tarnitakse koos tehnoloogiaga. h) Toimub toitevee eelsoojendamine. Kasutatakse soojustagastussüsteemi. i) Kasutusel on protsessikontrollisüsteemid. j) Suruõhusüsteem selline, kus lekkeid hoitakse kontrolli all ja töökorras süsteemis lekked puuduvad. l) Sagedusmuundurid kasutusel. Reoveemuda kasutatakse biogaasi toomiseks. |
SA BREF 5.1.1 p 11 ja 4.1.16, 4.1.17 (lk 373) Energiajuhtimise süsteemi juurutamine.
PVT 6. See PVT energiatõhususe suurendamiseks seisneb nii allpool kirjeldatud PVT 6 tehnika a kui ka tehnikaga b hõlmatud üldkasutatavate tehnikate sobiva kombinatsiooni kasutamises. b. Üldkasutatavate tehnikate rakendamine: a) põleti reguleerimine ja kontroll; b) koostootmine; c) energiatõhusad mootorid; d) soojustagastus soojusvahetite ja/või soojuspumpade abil (sealhulgas auru mehaaniline taaskokkusurumine); e) valgustus; f) katlast eemaldatava veekoguse minimeerimine; g) aurujaotussüsteemide optimeerimine; h) toitevee eelsoojendamine (sealhulgas ökonomaisrite kasutamine); i) protsessikontrollisüsteemid; j) suruõhusüsteemi lekete vähendamine; k) soojuskao vähendamine soojusisolatsiooni abil; l) reguleeritava kiirusega ajamid; ENE BREF 4.2.1 Energiatõhususe juhtimine. ENE BREF 4.2.2 Eesmärkide ja sihtide kavandamine ja püstitamine ENE BREF 4.2.9 Seire ja mõõtmine on kontrollimise oluline osa süsteemis |
SA | 5.1.1 p 11 ja 4.1.16, 4.1.17 (lk 373) |
FDM | PVT 6 | |||||
EFS | 4.2.1, 4.2.2, 4.2.9 | |||||
10. | Reoveekäitlus | Reovee tekke vähendamine | Taaskasutatakse pakkeseadmete jahutusvett. Tagatud on jahutusvee ringlus.
Kasutusel olevad veekraanid sulgevad automaatselt. Seadmete vee kasutamine peatub automaatselt. Pesuks kasutatavad voolikud on varustatud reguleeritavate survepesu otsikutega. Tualetid ja kraanid hoitakse töökorras ja lekked kõrvaldatakse. Nugade steriliseerijad hoitakse isoleeritult ja kaetult. Nugade steriliseerijate vesi hoitakse temperatuuril 82 kraadi C. Seadmed ja protsessialad projekteeritakse ja konstrueeritakse nii, et see hõlbustab puhastamist. Optimaalsel projekteerimisel ja konstrueerimisel võetakse arvesse hügieeninõudeid. Seadmed puhastatakse esimesel võimalusel pärast kasutamist, et vältida jääkainete paakumist. Järgitakse seadusest tulenevaid pesu kordi. |
SA BREF 5.1.1 p 6 ja 4.1.7 (lk 373) Jooksvate veevoolikute eemaldamine ja tilkuvate tualettide ja kraanide parandamine.
SA BREF 5.2 p 7 ja 4.2.1.14 (lk 377) Nugade steriliseerijad hoida isoleeritult ja kaetult. PVT 7. See PVT veetarbimise ja reovee heitkoguste vähendamiseks seisneb nii allpool kirjeldatud PVT 7 tehnika a kui ka tehnikatest b–k ühe või mitme kasutamises. a Vee ringlussevõtt ja/või korduskasutamine. Veevoogude ringlussevõtt ja/või korduskasutamine (pärast veetöötlust või ilma selleta) näiteks puhastamiseks, pesemiseks, jahutamiseks või protsessis eneses kasutamiseks. b Veevoolu optimeerimine. Kontrollseadmete, näiteks fotoelementide, vooluventiilide ja termostaatventiilide kasutamine veevoolu automaatseks reguleerimiseks. c Veepihustite ja voolikute optimeerimine.Õige arvu pihustite kasutamine õiges asukohas; vee rõhu reguleerimine. j) Optimaalsete seadmete ja protsessialade projekteerimine ja konstrueerimine k) Seadmete puhastamine võimalikult varakult |
SA | 5.1.1 p 6 ja 4.1.7 (lk 373); 5.2 p 7 ja 4.2.1.14 (lk 377) |
FDM | PVT 7 | |||||
11. | Reoveekäitlus | Reovee tekke vähendamine | Tapajäätmed eemaldatakse tootmisruumidest ja seadmetelt kombineeritud meetodil: suuremad jäätmed eemaldatakse pühkimise teel ning seejärel survepesu teel, kasutades käsitsi opereeritavate päästikutega voolikuid ja kui vaja kasutatakse sooja vett termostaatiliselt kontrollitud auru ja vee ventiilidest. | SA BREF 5.1.1 p 8 ja 4.1.12, 4.1.10, 4.1.9, 4.1.23 Tapajäätmete eemaldamine pühkimise ja kaabitsatega ja alles seejärel survepesu, kasutades käsitsi opereeritavate päästikutega voolikuid ja kui vaja kasutada sooja vett termostaatiliselt kontrollitud auru ja vee ventiilidest. | SA | SA BREF 5.1.1 p 8 ja 4.1.12, 4.1.10, 4.1.9, 5.1.1 p 16 ja 4.1.23 (lk 373) |
12. | Reoveekäitlus | Reoveekäitlus
|
Võreprahi kogumine. Reovesi liigub ringvoolupumba abil, juhitakse läbi puhastusseadmete kanalisatsiooni. Reovesi kohapeal ei seisa. Tootmisreovesi juhitakse läbi reovee eelpuhastuse. Eelpuhastuses kasutatakse flokulante. Reovee eelpuhastuses paikneb ühtlustusmahuti.
Kanalisatsioonirestide kasutamine. Koridorides ja pakkesaalides on paigaldatud kanalisatsiooniava ette restid, et vähendada tahkete osade sattumist reovette. Tootmisruumides on kanalisatsioonirennide peale paigaldatud restid tööohutuse tõttu. |
SA BREF 5.1.5 p 1 ja 4.1.43.3 (lk 376) Vältida reovee seismist.
SA BREF 5.1.5 p 3 ja 4.1.43.9 (lk 376) Eelpuhastuse kasutamine. SA BREF 5.1.5 p 4 ja 4.1.43.10 (lk 376) Selituskambrite kasutamine, flokulantide kasutamine. SA BREF 5.1.5 p 5 ja 4.1.43.11 (lk 376) Reovee ühtlustusmahutite kasutamine. SA BREF 5.1.1 p 7 ja 4.1.11 Kasutada trappe tahke materjali kogumiseks. Kasutada äravoolutorusid ekraanide ja/või püünistega, et takistada tahke materjali reovette sattumist. PVT 12. See PVT vetteheite vähendamiseks seisneb allpool kirjeldatud tehnikate sobiva kombinatsiooni kasutamises. c - Mehhaaniline eraldamine, näiteks restid, sõelad, liivapüüdurid, õli-/rasvapüüdurid ja eelsetitid |
SA | 5.1.5 p 1 ja 4.1.43.3 (lk 376); 5.1.5 p 3 ja 4.1.43.9 (lk 376); 5.1.5 p 4 ja 4.1.43.10 (lk 376); 5.1.5 p 5 ja 4.1.43.11 (lk 376), 5.1.1 p 7 ja 4.1.11 |
FDM | PVT 12 | |||||
13. | Reoveekäitlus | Reoveekäitlus | Protsessivesi kogutakse ja käideldakse eraldi vihmaveest ja olmereoveest. Tootmisreovesi eelpuhastatakse kohapeal ja olmereovesi suunatakse ilma eelpuhastuseta ühiskanalisatsiooni. | SA BREF 5.1.1 p 5 ja 4.1.5 (lk 373) Protsessivee ja mitte-protsessivee eraldamine.
PVT 7. See PVT veetarbimise ja reovee heitkoguste vähendamiseks seisneb nii allpool kirjeldatud PVT 7 tehnika a kui ka tehnikatest b–k ühe või mitme kasutamises. d) Veevoogude eraldamine. Veevood, mida ei ole vaja töödelda (nt saastumata jahutusvesi või saastumata äravooluvesi), eraldatakse puhastamist vajavast reoveest; see võimaldab saastumata vee ringlusse võtta. |
SA | 5.1.1 p 5 ja 4.1.5 |
FDM | PVT 7 | |||||
14. | Veekasutus | Vee säästlik kasutamine | Käitises töötab täispuhastusliin. Liinil on välditud vee liigset tarbimist. Pesemine toimub seal kus see on tehnoloogiliselt vajalik. | SA BREF 5.2 p 2 ja 4.2.1.4 (lk 377). Vältida rümpade pesemist ja kus see ei ole võimalik, seal veekasutust minimeerida. | SA | 5.2 p 2 ja 4.2.1.4 (lk 377) |
15. | Veekasutus | Veekulu vähendamine lindude tapmisel | Lindude rümpasid pestakse ainult peale sulgede ning sisikonna eemaldamist.
Eemaldatud suled pumbatakse vaakumpumba abil torustikus jäätmete kogumise ja töötlemise ruumi, kus suled nõrutatakse ja suunatakse edasisele käitlemisele. Vesi on korduvkasutuses. Täispuhastusliinil efektiivsed dušipead. |
Vee tarbimise vähendamine lindude tapmisel.
Kasutada sulgede transportimiseks korduvkasutusvett. Vee efektiivne kasutus ja vähemate dušipeade kasutus. |
SA | 5.2.2 p 3 ja 4.2.1.11 (lk 378); 5.2.2 p 7 ja 4.2.3.4.2 (lk 378); 5.2.2 p 8 ja 4.2.3.5.1 (lk 378) |
16. | Puhastusprotsessid | Kemikaalide kasutamise kontroll. Kemikaalide optimaalne ja ohutu kasutamine | Pesemis- ja desinfitseerimislahused doseeritakse vastavalt kasutusjuhendile. Kasutatakse pesukeskust ja satelliite. Ettevõttes jälgitakse kemikaalide valikul nende pH taset. Kasutatakse toiduainetetööstuse jaoks heakskiidetud kemikaale. Kasutatakse kemikaale, mis on biolagunevad. Kasutatakse peamiselt aluselisi pesuaineid (naatrium- ja kaaliumhüdroksiidil põhinevad), lämmastikhapet ning desinfekandina vesinikperoksiidi ja peräädikhapet. Mõningal määral ka kloori sisaldavaid. Seadmete puhastamiseks kasutatakse 1% pesulahust (pH 1,4). Ruumide ja seadmete pesuks ja desinfitseerimiseks kasutatakse 0,5% pesulahust (pH 13). Desinfitseerimiseks kasutatakse 0,5% kloorilahust. Kasutatakse suletud süsteeme kus võimalik. Pidev kemikaali kulu kontroll. | SA BREF 5.1.4 p 1 ja 4.1.42.1 (lk 375) Kasutatava vee ja puhastusvahendite koguste kontrollimine ja minimeerimine. Saavutada kasu keskkonnale. Aitab vähendada vee ja pesuaine kulusid.
SA BREF 5.1.4 p 2 ja 4.1.42.2 Kasutada keskkonnale vähemohtlikke puhastuskemikaale. SA BREF 5.1.4 p 3 ja 4.1.42.3 Võimalusel vähendada aktiivkloori kasutamist desinfitseerimisel. PVT 8. See PVT seisneb ühe või mitme allpool kirjeldatud tehnika kasutamises, et vältida või vähendada kahjulike ainete kasutamist näiteks puhastamisel ja desinfitseerimisel. a) Õigete kemikaalide valimine puhastamiseks ja/või desinfitseerimiseks. Puhastamisel ja/või desinfitseerimisel selliste kemikaalide kasutamise vältimine või vähendamine, mis on veekeskkonnale kahjulikud; eelkõige hõlmab see Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2000/60/EÜ (veepoliitika raamdirektiiv) käsitletud prioriteetseid aineid. Ainete valimisel võetakse arvesse hügieeni- ja toiduohutusnõudeid. d) Optimaalsete seadmete ja töötlemisalade projekteerimine ja konstrueerimine |
SA | 5.1.4 p 1 ja 4.1.42.1 (lk 375); 5.1.4 p 2 ja 4.1.42.2; 5.1.4 p 3 ja 4.1.42.3 |
FDM | PVT 8 | |||||
17. | Energia kasutus | Külmaseadmed | Suurim energiakulu on külmaseadmete töötamisel. Ettevõttes on rakendatud külmaseadmete juhtimiseks elektrooniline kontrollsüsteem.
Kauba pideva laos seismise tõttu, töötavad külmaseadmed ööpäevaringselt. Tootmisruumide jahutussüsteemid ja külmatunnel lülitatakse välja tööpäeva lõppedes. Osoonikihti kahjustavaid aineid tootmisprotsessis ei kasutata. Kasutatakse ammoniaaki. |
SA BREF 5.1.1 p 12 ja 4.1.18 (lk 373) Jahutussüsteemide juhtimissüsteemi rakendamine.
SA BREF 5.1.1 p 13 ja 4.1.19 (lk 373) Külmutusseadmete töötamise aja kontroll. PVT 9. See PVT seisneb selliste külmaainete kasutamises, mis ei kahanda osoonikihti ega mõjuta oluliselt globaalset soojenemist, eesmärgiga vältida jahutamisel ja külmutamisel kasutatavate osoonikihti kahandavate ainete ja globaalset soojenemist oluliselt mõjutavate ainete heidet. |
SA | 5.1.1 p 12 ja 4.1.18 (lk 373); 5.1.1 p 13 ja 4.1.19 (lk 373) |
FDM | PVT 9 | |||||
18. | Energia kasutus | Külmaseadmed | Käitises on ööpäevaringselt töötaja, kes jälgib külmaseadmete tööd. | SA BREF 5.1.1 p 14 ja 4.1.21 (lk 373) Jahutusruumi ukse automaatne sulgemine. | SA | 5.1.1 p 14 ja 4.1.21 (lk 373) |
19. | Energia kasutus | Auru tootmine
|
Käitises kasutatakse termostaatiliselt kontrollitud auru ja vee ventiile. | SA BREF 5.1.1 p 16 ja 4.1.23 (lk 373) Kasutada termostaatiliselt kontrollitud auru ja vee ventiile
|
SA | 5.1.1 p 16 ja 4.1.23 (lk 373) |
20. | Energia kasutus | Auru tootmine | Auru tootmine toimub katlamajas, soojuse kadu trassil on minimaalne. Auruga köetav soojaveemahuti paikneb tootmishoones sees.
Auru ja kuuma vee ventiilid suletakse tööajaväliseks ajaks. |
SA BREF 5.1.1 p 17 ja 4.1.24 (lk 373) Auru- ja veetorustiku isoleerimine ja ratsionaalne kasutamine.
SA BREF 5.1.1 p 18 ja 4.1.25 (lk 373) Auru ja vee ventiilide sulgemine tööaja väliseks ajaks. |
SA | 5.1.1 p 17 ja 4.1.24 (lk 373); 5.1.1 p 18 ja 4.1.25 (lk 373) |
21. | Energia kasutus | Valgustid | Kasutatakse energiasäästlikke valgusteid. Käitises kasutatakse päevavalguslampe. Väheneb energia tarbimine. | SA BREF 5.1.1 p 19 ja 4.1.26 (lk 373) Valgustuse kontrollsüsteemi kasutamine | SA | 5.1.1 p 19 ja 4.1.26 (lk 373) |
22. | Energia kasutus | Kompressorid, ventilatsioon, sooja vee tootmine | Külmutusmehhaanik teostab kompressori kontrolli igapäevaselt, lugedes vastavat skaalat. Sellega ennetatakse kompressorist õhu leket.
Ventilatsioonifiltritele on paigaldatud automaatskaala. Filtrite vahetamisel käivitub skaalal alarm. Sooja vee temperatuur on kuni 55°C |
SA BREF 5.2 p 9 ja 4.2.1.19 (lk 377) Surveõhu kasutuse juhtimine ja kontroll; väiksemate kompressorite kasutamine puhastusprotsessideks ning lekete ennetamine. Vähendades survet 100 kPA võrra, võib saavutada kuni 6%-se energia säästu. Lekete ennetamisel on potentsiaalne energiavõit 30%.
SA BREF 5.2 p 11 ja 4.2.1.21 (lk 377) Ventilatsiooni kasutuse juhtimine ja kontroll. SA BREF 5.2 p 12 ja 4.2.1.22 (lk 377) Sooja vee kasutuse juhtimine ja kontroll. Kui tapamaja operatsioonid katkestatakse, siis tuleb katkestada ka 82 kraadise vee tootmine, kasutusele peaksid jääma vaid külm ja 60 kraadine vesi. |
SA | 5.2 p 9 ja 4.2.1.19 (lk 377); 5.2 p 11 ja 4.2.1.21 (lk 377); 5.2 p 12 ja 4.2.1.22 (lk 377) |
23. | Energia kasutus | Puhastusprotsessid | Tootmisseadmed on valdavalt roostevaba terasest ja ei reageeri puhastusainetega. Kõikide tootmisruumide põrandad on kaetud kergestipestava spetsiaalse vaigukihiga. Väheneb vee tarbimine ja kemikaalidega saastunud vee kogus. | SA BREF 5.1.1 p 22 ja 4.1.30 (lk 373) Selline tootmisruumide ja –seadmete materjali valik, mis hõlbustab puhastamist. | SA | 5.1.1 p 22 ja 4.1.30 (lk 373) |
24. | Kogu tootmine | Välisõhu saaste vältimine või vähendamine | Lindude vastuvõtul, laadimisel ja konveierile riputamisel kogutakse tolm kangasfiltrisse. | 5.2.2 p 1 ja 4.2.3.1.2 (lk 378) Tolmu kogumine lindude vastuvõtmisel, mahalaadimisel ja konveierile riputamisel. Kasutada näiteks kangasfiltreid. Komprimeeritud õhku või mehhaanilist vibratsiooni kasutatakse filtritre puhastamiseks. Vähenevad emissioonid õhku. | SA | 5.2.2 p 1 ja 4.2.3.1.2 (lk 378) |
25. | Kogu tootmine | Lõhna vältimine või vähendamine | Inimtoiduks mittekõlblikud tapasaadused segatakse konservandiga (sipelghape) ja külmutatakse (haisu ei eraldu) või kogutakse konteinerisse ja veetakse ära vähemalt üks kord päevas.
Surnud linnud kogutakse konteinerisse, laadimine toimub ruumis, jäätmed veetakse ära kinnises veokis vähemalt üks kord nädalas. Käitise tootmisprotsessist ja jäätmekäitlusest ei eraldu ebameeldivat lõhna. Lõhna võib eralduda teatud ilmastikutingimustel. |
5.1.1 p 20 ja 4.1.27 (lk 373); 5.1.1 p 21 ja 4.1.28 (lk 373); 5.1.1 p 27 ja 4.1.29 (lk 373)
Inimtoiduks mittekõlblike tapasaaduste võimalikult lühike säilitamisaeg, võimalusel külmutamine. Lõhna (haisu) auditeerimine. Lõhnade ennetamine ja kontroll. Tapasaadused on transpordi peale- ja mahalaadimise ning ladustamise vältel kaetud. |
SA | 5.1.1 p 20 ja 4.1.27 (lk 373); 5.1.1 p 21 ja 4.1.28 (lk 373); 5.1.1 p 27 ja 4.1.29 (lk 373) |
26. | Kogu tootmine | Lõhna vältimine või vähendamine | Materjaliladusid puhastatakse igapäevaselt. | Materjaliladude sage puhastaminelõhna vältimiseks.
Kogutud vere roiskumise vältimiseks tuleb see esmalt töödelda ja seejärel külmutada. Kui eelnevat töötlemist ei toimu, tuleb veri võimalikult ruttu külmutada. |
SA | 5.1.1 p 23 ja 4.1.31 (lk 373); 5.1.1 p 28 ja 4.2.1.8 (lk 373) |
27. | Kogu tootmine | Müra | a) Käitis paikneb tootmispiirkonnas ja käitise tegevusest ei lähtu olulist müra;
b) Tööd juhtivad arvutiprogrammid, regulaarsete hooldusprogrammidega tagatakse, et seadmed ei tekitaks tavapärasest suuremat müra ja vibratsiooni; c) Seadmete valikul arvestatakse mürataset; d) Täiendavate müra summutavate meetmete rakendamise vajadust hinnatakse enne seadme soetamist. Mürarikkad seadmed on paigaldatud eraldi ruumi. Kompressorid paiknevad eraldi kompressoriruumis, millest välja müra ei kostu; e) Müratõkete (nt kaitseseinad, tammid ja hooned) paigutamine ei ole vajalikuks osutunud. |
SA BREF 5.1.1 p 24 ja 4.1.36 (lk 373) Müra juhtimissüsteemi rakendamine.
SA BREF 5.1.1 p 25 ja 4.1.37, 4.1.39 (lk 373) Ventilatsiooni väljatõmbeavade ja külmutusseadmete müra vähendamine See PVT müra vältimiseks või sellise võimaluse puudumisel mürataseme vähendamiseks seisneb ühe või mitme allpool kirjeldatud tehnika kasutamises. a) Seadmete ja hoonete sobiv paigutus b) Töökorralduslikud meetmed c) Vähest müra tekitavad seadmed d) Müratõrjemeetmed e) Müra vähendamine |
SA | 5.1.1 p 24 ja 4.1.36 (lk 373); 5.1.1 p 25 ja 4.1.37, 4.1.39 (lk 373) |
28. | Lihatööstus | Ressursitõhusus, jäätmetekke vältimine ja vähendamine | Ainevood: jäätmed, tooraine, heitvesi ei puutu kokku.
Eraldi osakond tootmise planeerimiseks. Eesmärk pidevalt vähendada jäätmeid. Ladudes jälgitakse pidevalt tooraine ja toodete säilivusaegu. Uue liinid, välditud lihatoodete regulaarne maha kukkumine. Rakendatud jäätmete liigitikogumine. Eesmärk suurendada jäätmete taaskasutust |
DFM BREF 2.3.2.2, 2.3.5.3 ja 10.4.2.1 (lk 503):
Rakendada tootmise planeerimist, et vähendada jäätmeteket Minimeerida riknevate toorainete ladustamisaega. Vältida tooraine jms põrandale sattumist, nt kasutada pritsmekaitset, ekraane, tilgapüüdjaid jms. Optimeerida jäätmete lahus kogumist, et tagada optimaalne taaskasutamine ja töötlemine |
FDM | 2.3.5.3 ja 10.4.2.1 (lk 503) |
29. | Lihatööstus | Lihasuitsutamine | Suits läbib veekardina enne suitsutuskambrisse jõudmist. | PVT 29. See PVT lihasuitsutamisel tekkivate orgaaniliste ühendite suunatud õhkuheite vähendamiseks seisneb ühe või mitme allpool kirjeldatud tehnika kasutamises.
a) Adsorbeerimine. Orgaanilised ühendid kõrvaldatakse protsessigaasivoost tahke aine (tavaliselt aktiivsöe) pinnale kogumise teel. b) Termiline oksüdeerimine c) Märgskraber. Eeltöötlemisetapis kasutatakse tavaliselt elektrifiltrit. d) Puhastatud suitsu kasutamine |
FDM | PVT 29 |
30. | Mahutid | Kemikaalide hoiustamiseks kasutatavad mahutid | Ammoniaagimahutil on olemas gaasianalüsaatorid, mis hoiatavad võimaliku lekke eest.
Paigaldatud ammoniaagi andurid ruumidesse. Territooriumil on üks kahekihiline põlevkiviõli mahuti. Toimub automaatne tasememõõtmine, lekkekontrolli teostatakse pidevalt katlaoperaatorite poolt. |
Ptk 4.1.2.1; 5.1.1.1. Mahutite õige disain peab arvestama paljude teguritega, sealhulgas:
• säilitatava aine füüsikalis-keemilised omadused; • hoiustatava produkti omadustest sõltuvalt seadmete valik (ehitusmaterjalid, ventiilide kvaliteet, pumpade tüübid jne); • hooldus- ja ülevaatusplaani rakendamine ning hooldus- ja kontrollitööde (juurdepääs, paigutus jne) hõlbustamine; • kuidas hädaolukordades käituda (kaugus teistest mahutitest, rajatistest ja käitise piirist, tulekaitse, juurdepääs hädaabiteenistustele, nagu tuletõrje jne). Ptk 4.1.2.3; 5.1.1.1. Asukoht ja paigutus. PVT on paigutada mahuti, mis töötab atmosfäärirõhul või selle lähedal, maa peale. Maapealsete mahutite eeliseks on, et lekked on lihtsamini märgatavad, samuti on lihtsam selliseid mahuteid hooldada. Ptk 5.1.1.3. Korrosiooni ja/või erosiooni tõttu tekkivate lekete vältimine. Mahuti materjal peab olema ladustatavale tootele vastupidav. Vihma- või põhjavee mahutisse sattumise vältimine ja vajadusel paaki kogunenud vee eemaldamine. Ptk 5.1.1.3. Seadmete ületäitmise vältimiseks on PVT kohased tööprotseduurid: • mahutite täitmise ajal kasutatakse ületäitmise vältimiseks asjakohaseid kasutusjuhendeid; • vastuvõtumahuti suurus vastab laaditava partii suurusele. PVT on lekketuvastuse rakendamine mahutitele, mis sisaldavad vedelikke, mis võivad põhjustada pinnasereostust SA BREF 5.1.1 p 9 ja 4.1.13 (lk 373) Mahutite ületäitumise kaitse. |
EFS | Ptk 4.1.2.1; 4.1.2.3; 5.1.1; 5.1.1.3 |
Jrk nr | PVT lühend | PVT number | Valdkond | Toode/ protsess/ üksus või seade | PVT-KT vahemik | Lubatud KT | KT ühik |
---|---|---|---|---|---|---|---|
1. | FDM | p 9.1 | Energiatarve (aasta keskmine) | lihatoodete tootmine | 0,25–2,6 | 0,451 | MWh tooraine tonni kohta |
2. | FDM | p 9.2 | Reovee heitkogused (aasta keskmine) | lihatoodete tootmine | 1,5–8,0 | 4,696 | m3 tooraine tonni kohta |
Jrk nr | Hoidlad ja mahutid | Hoiustatav aine, toode, toore, abimaterjal, kemikaal, sõnnik, jääk vms | Meetmed | ||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Tüüp | Maht m³ | Maksimaalne ühel ajal hoitav | Asukoht kaardil | Hoidlate ja mahutite keskkonnakaitsemeetmed | PVT lühend | PVT number | |||
Kogus | Ühik | ||||||||
1. | Süsinikterasest mahuti | 9 | Ammoniaak | Välisõhk - Kaitseklapid, täitmisnivooandurid, 24h valve
Vesi - Asfalteeritud pinnas Pinnas - Asfalteeritud pinnas Pinna- ja põhjavesi - Asfalteeritud pinnas |
|||||
2. | Süsinikterasest mahuti | 7 | Ammoniaak | Välisõhk - Kaitseklapid, täitmisnivooandurid, 24h valve
Vesi - Asfalteeritud pinnas Pinnas - Asfalteeritud pinnas Pinna- ja põhjavesi - Asfalteeritud pinnas |
|||||
3. | Süsinikterasest mahuti | 8 | Ammoniaak | Välisõhk - Kaitseklapid, täitmisnivooandurid, 24h valve
Vesi - Asfalteeritud pinnas Pinnas - Asfalteeritud pinnas Pinna- ja põhjavesi - Asfalteeritud pinnas |
|||||
4. | Õlieraldaja, terasmahuti | 0.595 | Külmutusseadmete kompressoriõli FridgeWay S 68 (Ammoniaagi jahutussüsteem) | Välisõhk - Kaitseklapid, täitmisnivooandurid, 24h valve
Vesi - Asfalteeritud pinnas Pinnas - Asfalteeritud pinnas Pinna- ja põhjavesi - Asfalteeritud pinnas |
|||||
5. | Õlieraldaja, terasmahuti | 0.337 | Külmutusseadmete kompressoriõli FridgeWay S 68 (Ammoniaagi jahutussüsteem) | Välisõhk - Kaitseklapid, täitmisnivooandurid, 24h valve
Vesi - Asfalteeritud pinnas Pinnas - Asfalteeritud pinnas Pinna- ja põhjavesi - Asfalteeritud pinnas |
|||||
6. | Õlieraldaja, terasmahuti | 0.337 | Külmutusseadmete kompressoriõli FridgeWay S 68 (Ammoniaagi jahutussüsteem) | Välisõhk - Kaitseklapid, täitmisnivooandurid, 24h valve
Vesi - Asfalteeritud pinnas Pinnas - Asfalteeritud pinnas Pinna- ja põhjavesi - Asfalteeritud pinnas |
|||||
7. | Õlieraldaja, terasmahuti | 0.337 | Külmutusseadmete kompressoriõli FridgeWay S 68 (Ammoniaagi jahutussüsteem) | Välisõhk - Kaitseklapid, täitmisnivooandurid, 24h valve
Vesi - Asfalteeritud pinnas Pinnas - Asfalteeritud pinnas Pinna- ja põhjavesi - Asfalteeritud pinnas |
|||||
8. | Õlieraldaja, terasmahuti | 1 | Külmutusseadmete kompressoriõli FridgeWay S 68 (Ammoniaagi jahutussüsteem) | Välisõhk - Kaitseklapid, täitmisnivooandurid, 24h valve
Vesi - Asfalteeritud pinnas Pinnas - Asfalteeritud pinnas Pinna- ja põhjavesi - Asfalteeritud pinnas |
|||||
9. | PE mahuti | 8 | KEMIRA PIX-115E (Raud(III)sulfaat) | Välisõhk - Nivooandur
Vesi - Kinnine ruum; Asfalteeritud pinnas Pinnas - Kinnine ruum; Asfalteeritud pinnas Pinna- ja põhjavesi - Kinnine ruum; Asfalteeritud pinnas |
|||||
10. | Kemikaali originaalpakend | Puhastusvahendid | Kinnised ja suletavad kanistrid | ||||||
11. | Metallmahuti | 60 | 55 | tonni | Põlevkiviõli | Välisõhk - Kaitseklapid, täitmisnivooandurid, 24h valve
Vesi - Asfalteeritud pinnas Pinnas - Asfalteeritud pinnas Pinna- ja põhjavesi - Asfalteeritud pinnas |
Jrk nr | Meede/Tegevus | Meetme kirjeldus ja tehnika | Rakendamine |
---|---|---|---|
1. | Pinna- ja põhjavee kaitse | Kontroll, kinnised süsteemid. | Pidev |
2. | Pinna- ja põhjavee kaitse | Sadevesi kogutakse katustelt ja asfalteeritud pinnaga alalt ning juhitakse kinnistu välisesse kraavi läbi kuue väljalasu. Parklast kogutud sademevesi läbib ennem kraavi juhtimist liiva- ja mudapüüduri ning õlipüüduri. Liiva-mudapüüdurile on paigaldatud alarmseade, mis jälgib liiva-mudaeralduskambri täituvust ja annab heli- ja valgussignaaliga märku tühjendamisvajadusest.
Ülejäänud väljalaskmetest juhitakse kogutud sademevesi otse kraavi. Juhitavale sadeveele teostatakse visuaalset seiret kraavis. Nähtava reostuse korral selgitatakse uuritakse koheselt välja reostuse põhjus. |
Pidev |
3. | Pinna- ja põhjavee kaitse | Saastatud sademevee tekke vältimine Saastatud sademevee tekke vältimiseks ja selles reoainete koguse vähendamiseks tuleb tagada kõvakattega alade, millelt sademevett ära juhitakse, regulaarne kuivalt puhastamine. | Pidev |
4. | Välisõhu saaste vältimine või vähendamine | Lindude vastuvõtu ventilatsiooni filtrid. FIltrite visuaalne kontroll. Filtrite vahetus 1 kord kvartalis. | Pidev |
5. | Välisõhu saaste vältimine või vähendamine | Põletusseadmete hooldus. Põletusseadme korraline hooldus 1 kord kuus | Pidev |
6. | Muud asjakohased meetmed | UV seadme hooldus. UV seadme pidev automaathooldus | Pidev |
7. | Jäätmetekke vältimine | Pakendada tooteid väikseima keskkonnamõjuga, ent toiduhügieeni jt nõuetele vastavatesse pakenditesse. Eraldi osakond tootmise planeerimiseks. Eesmärk pidevalt vähendada jäätmeid. | Pidev |
8. | Kemikaalide säästlik kasutamine | Seadmete korrasoleku pidev jälgimine. Kemikaalide kulu ning toodangu mahu jälgimine. | Pidev. Käitises tootmisprotsesside pidev kontroll ning analüüs. Registreeritakse tõrked seadmestikus ning tõrgete põhjused. |
9. | Abimaterjalide säästlik kasutamine | Seadmete korrasoleku pidev jälgimine. Abimaterjali kulu ning toodangu mahu jälgimine. Kvaliteetsete abimaterjalide hankimine. | Pidev. Käitises tootmisprotsesside pidev kontroll ning analüüs. Registreeritakse tõrked seadmestikus ning tõrgete põhjused. |
10. | Vee säästlik kasutamine | Pesuks kasutatavad voolikud on varustatud reguleeritavate survepesu otsikutega. Tualetid ja kraanid hoitakse töökorras ja lekked kõrvaldatakse.
Taaskasutatakse pakkeseadmete jahutusvett. Käitises töötab täispuhastusliin. Liinil on välditud vee liigset tarbimist. Pesemine toimub seal kus see on tehnoloogiliselt vajalik. Täispuhastusliinil efektiivsed dušipead. Lindude rümpasid pestakse ainult peale sulgede ning sisikonna eemaldamist. |
Pidev |
11. | Välisõhu saaste vältimine või vähendamine | Ammoniaagimahutitel on olemas gaasianalüsaatorid, mis hoiatavad võimaliku lekke eest.
Paigaldatud on ruumidesse ammoniaagi andurid. Lindude vastuvõtul, laadimisel ja konveierile riputamisel kogutakse tolm kangasfiltrisse. |
Pidev |
12. | Energia ja kütuse kasutamise vähendamine | Kasutatakse energiasäästlikke valgusteid.
Investeeringud energiakasutuse vähendamiseks |
Pidev |
13. | Energia ja kütuse tõhus kasutamine | Energiatarbimist mõõdetakse igapäevaselt, lisaks arvestatakse energia kulu ühe tooteühiku kohta. | Pidev |
14. | Lõhna vältimine või vähendamine | Inimtoiduks mittekõlblikud tapasaadused segatakse konservandiga (sipelghape) ja külmutatakse (haisu ei eraldu) või kogutakse konteinerisse ja veetakse ära vähemalt üks kord päevas.
Surnud linnud kogutakse konteinerisse, laadimine toimub ruumis, jäätmed veetakse ära kinnises veokis vähemalt üks kord nädalas. Materjaliladusid puhastatakse igapäevaselt |
Pidev |
15. | Reovee tekke vähendamine | Protsessivesi kogutakse ja käideldakse eraldi vihmaveest ja olmereoveest. Rajatud spetsiaalne autopesula, millest tulev vesi suunatakse läbi liivafiltri ühiskanalisatsiooni. Reovesi eelpuhastatakse kohapeal.
Tapajäätmed eemaldatakse tootmisruumidest ja seadmetelt kombineeritud meetodil: suuremad jäätmed eemaldatakse pühkimise teel ning seejärel survepesu teel, kasutades käsitsi opereeritavate päästikutega voolikuid ja kui vaja kasutatakse sooja vett termostaatiliselt kontrollitud auru ja vee ventiilidest. |
Pidev |
Jrk nr | Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess | Võimaliku avarii ohu kirjeldus | Avariide vältimiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) | Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) | Kehtestatud korra ja juhiste ülevaatamise sagedus |
---|---|---|---|---|---|
1. | Kõik tootmisosakonnad | Tulekahju | Tuleohutusjuhend ja vastutused ametikirjeldustes | HOLP | Iga kahe aasta tagant ning tulekahju järgselt. |
2. | Tootmisprotsess | Elektrikatkestus | Tegevusjuhend | Iga kahe aasta tagant ning elektrikatkestuse järgselt. | |
3. | Tootmisprotsess | Veekatkestus | Seadmete korraline hooldus | Graafiku järgi. | |
4. | Ruumide jahutamine | Ammoniaagiavarii | Valve 24h, seadmete hooldus | HOLP | Hädaolukorra õppus vastavalt Päästeametiga kokkuleppele.
Hädaolukorra protseduuri muutmine vastavalt vajadusele. |
Käitluskoha andmed | |||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Jrk nr | 1. | ||||||||
Nimetus | Tabasalu lihatööstus | ||||||||
Keskkonnaregistrikood | JTK0640209 | ||||||||
Aadress ja katastritunnus |
|
||||||||
Plaan või kaart |
|
||||||||
Number plaanil või kaardil |
Veehaarde jrk nr | 1. | ||||||||||||||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus | Ranna tapatsehhi pk. Sütemetsa tee 56 (756) | ||||||||||||||||||||
Veehaarde või puurkaevu grupi kood | POH0002295 | ||||||||||||||||||||
Puurkaevu katastri number | 756 | ||||||||||||||||||||
Puurkaevu L-Est koordinaadid | X: 6586686, Y: 531312 | ||||||||||||||||||||
Põhjaveekihi nimi ja kood | C-V - Kambriumi-Vendi (Cm-V) | ||||||||||||||||||||
Põhjaveekogumi nimi ja kood | Cm-V - Kambriumi-Vendi põhjaveekogum (Cm-V) | ||||||||||||||||||||
Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu | |||||||||||||||||||||
Lubatud veevõtt (m3) |
|
||||||||||||||||||||
Veehaarde kood | Proovivõtukoha nimetus | Proovivõtukoha koordinaadid (L-Est) | Seire | |
---|---|---|---|---|
Proovi võtmise sagedus | Seiratavad näitajad | |||
POH0002295 | Ranna tapatsehhi pk. Sütemetsa tee 56 (756) | X: 6586686, Y: 531312 | Üks kord kolme aasta jooksul |
Ammoonium (NH4+)
Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Magneesium (Mg2+) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Üldraud (Fe) Elektrijuhtivus Fosfaat (PO43-) Pestitsiidide summa Veetemperatuur (proovivõtul) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn |
Väljalaskme jrk nr | 1. | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Väljalaskme nimetus | Tabasalu lihatööstuse sademevee väljalask nr 1 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Väljalaskme kood | HA020 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Reoveepuhasti nimetus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Reoveepuhasti kood | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Reoveekogumisala |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Suubla nimetus | Harku oja | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Suubla kood | VEE1094100 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Veekogumi nimetus | Harku | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Veekogumi kood | 1094100_1 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Väljalaskme L-Est koordinaadid | X: 6586517, Y: 531282 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient | 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Lubatud vooluhulk (m³) |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Lubatud saasteainete kogused |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Väljalaskme jrk nr | 2. | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Väljalaskme nimetus | Tabasalu lihatööstuse sademevee väljalask nr 2 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Väljalaskme kood | HA026 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Reoveepuhasti nimetus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Reoveepuhasti kood | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Reoveekogumisala |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Suubla nimetus | Harku oja | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Suubla kood | VEE1094100 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Veekogumi nimetus | Harku | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Veekogumi kood | 1094100_1 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Väljalaskme L-Est koordinaadid | X: 6586542, Y: 531291 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient | 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Lubatud vooluhulk (m³) |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Lubatud saasteainete kogused |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Väljalaskme jrk nr | 3. | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Väljalaskme nimetus | Tabasalu lihatööstuse sademevee väljalask nr 3 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Väljalaskme kood | HA033 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Reoveepuhasti nimetus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Reoveepuhasti kood | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Reoveekogumisala |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Suubla nimetus | Harku oja | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Suubla kood | VEE1094100 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Veekogumi nimetus | Harku | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Veekogumi kood | 1094100_1 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Väljalaskme L-Est koordinaadid | X: 6586568, Y: 531306 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient | 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Lubatud vooluhulk (m³) |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Lubatud saasteainete kogused |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Väljalaskme jrk nr | 4. | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Väljalaskme nimetus | Tabasalu lihatööstuse sademevee väljalask nr 4 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Väljalaskme kood | HA036 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Reoveepuhasti nimetus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Reoveepuhasti kood | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Reoveekogumisala |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Suubla nimetus | Harku oja | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Suubla kood | VEE1094100 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Veekogumi nimetus | Harku | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Veekogumi kood | 1094100_1 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Väljalaskme L-Est koordinaadid | X: 6586603, Y: 531323 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient | 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Lubatud vooluhulk (m³) |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Lubatud saasteainete kogused |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Väljalaskme jrk nr | 5. | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Väljalaskme nimetus | Tabasalu lihatööstuse sademevee väljalask nr 5 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Väljalaskme kood | HA014 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Reoveepuhasti nimetus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Reoveepuhasti kood | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Reoveekogumisala |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Suubla nimetus | Harku oja | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Suubla kood | VEE1094100 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Veekogumi nimetus | Harku | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Veekogumi kood | 1094100_1 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Väljalaskme L-Est koordinaadid | X: 6586636, Y: 531337 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient | 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Lubatud vooluhulk (m³) |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Lubatud saasteainete kogused |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Väljalaskme jrk nr | 6. | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Väljalaskme nimetus | Tabasalu lihatööstuse sademevee väljalask nr 6 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Väljalaskme kood | HA004 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Reoveepuhasti nimetus | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Reoveepuhasti kood | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Reoveekogumisala |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Suubla nimetus | Harku oja | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Suubla kood | VEE1094100 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Veekogumi nimetus | Harku | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Veekogumi kood | 1094100_1 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Väljalaskme L-Est koordinaadid | X: 6586664, Y: 531351 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient | 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Lubatud vooluhulk (m³) |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Lubatud saasteainete kogused |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Väljalaskme nimetus | Väljalaskme kood | Väljalaskme koordinaadid (L‑Est) | Pinnaveekogumi nimetus | Pinnaveekogumi kood | Seire | |||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Seiratav näitaja | Proovi tüüp | Proovi võtmise liik | Proovi võtmise sagedus | |||||
Tabasalu lihatööstuse sademevee väljalask nr 1 | HA020 | X: 6586517, Y: 531282 | Heljum | Sademevesi | Üksikproov | Üks kord aastas | ||
Naftasaadused | Sademevesi | Üksikproov | Üks kord aastas | |||||
Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) | Sademevesi | Üksikproov | Üks kord aastas | |||||
Keemiline hapnikutarve (KHT) | Sademevesi | Üksikproov | Üks kord aastas | |||||
Üldfosfor (Püld) | Sademevesi | Üksikproov | Üks kord aastas | |||||
Üldlämmastik (Nüld) | Sademevesi | Üksikproov | Üks kord aastas | |||||
Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) | Sademevesi | Üksikproov | Üks kord aastas | |||||
Tabasalu lihatööstuse sademevee väljalask nr 2 | HA026 | X: 6586542, Y: 531291 | Heljum | Sademevesi | Üksikproov | Üks kord aastas | ||
Naftasaadused | Sademevesi | Üksikproov | Üks kord aastas | |||||
Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) | Sademevesi | Üksikproov | Üks kord aastas | |||||
Keemiline hapnikutarve (KHT) | Sademevesi | Üksikproov | Üks kord aastas | |||||
Üldfosfor (Püld) | Sademevesi | Üksikproov | Üks kord aastas | |||||
Üldlämmastik (Nüld) | Sademevesi | Üksikproov | Üks kord aastas | |||||
Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) | Sademevesi | Üksikproov | Üks kord aastas | |||||
Tabasalu lihatööstuse sademevee väljalask nr 3 | HA033 | X: 6586568, Y: 531306 | Heljum | Sademevesi | Üksikproov | Üks kord aastas | ||
Naftasaadused | Sademevesi | Üksikproov | Üks kord aastas | |||||
Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) | Sademevesi | Üksikproov | Üks kord aastas | |||||
Keemiline hapnikutarve (KHT) | Sademevesi | Üksikproov | Üks kord aastas | |||||
Üldfosfor (Püld) | Sademevesi | Üksikproov | Üks kord aastas | |||||
Üldlämmastik (Nüld) | Sademevesi | Üksikproov | Üks kord aastas | |||||
Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) | Sademevesi | Üksikproov | Üks kord aastas | |||||
Tabasalu lihatööstuse sademevee väljalask nr 4 | HA036 | X: 6586603, Y: 531323 | Heljum | Sademevesi | Üksikproov | Üks kord aastas | ||
Naftasaadused | Sademevesi | Üksikproov | Üks kord aastas | |||||
Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) | Sademevesi | Üksikproov | Üks kord aastas | |||||
Keemiline hapnikutarve (KHT) | Sademevesi | Üksikproov | Üks kord aastas | |||||
Üldfosfor (Püld) | Sademevesi | Üksikproov | Üks kord aastas | |||||
Üldlämmastik (Nüld) | Sademevesi | Üksikproov | Üks kord aastas | |||||
Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) | Sademevesi | Üksikproov | Üks kord aastas | |||||
Tabasalu lihatööstuse sademevee väljalask nr 5 | HA014 | X: 6586636, Y: 531337 | Heljum | Sademevesi | Üksikproov | Üks kord aastas | ||
Naftasaadused | Sademevesi | Üksikproov | Üks kord aastas | |||||
Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) | Sademevesi | Üksikproov | Üks kord aastas | |||||
Keemiline hapnikutarve (KHT) | Sademevesi | Üksikproov | Üks kord aastas | |||||
Üldfosfor (Püld) | Sademevesi | Üksikproov | Üks kord aastas | |||||
Üldlämmastik (Nüld) | Sademevesi | Üksikproov | Üks kord aastas | |||||
Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) | Sademevesi | Üksikproov | Üks kord aastas | |||||
Tabasalu lihatööstuse sademevee väljalask nr 6 | HA004 | X: 6586664, Y: 531351 | Heljum | Sademevesi | Üksikproov | Üks kord aastas | ||
Naftasaadused | Sademevesi | Üksikproov | Üks kord aastas | |||||
Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) | Sademevesi | Üksikproov | Üks kord aastas | |||||
Keemiline hapnikutarve (KHT) | Sademevesi | Üksikproov | Üks kord aastas | |||||
Üldfosfor (Püld) | Sademevesi | Üksikproov | Üks kord aastas | |||||
Üldlämmastik (Nüld) | Sademevesi | Üksikproov | Üks kord aastas | |||||
Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) | Sademevesi | Üksikproov | Üks kord aastas |
Kütuse liik | Kütuseliigi täpsustus | Kütuseliigi aastakulu | |
---|---|---|---|
Kogus | Ühik | ||
Puiduhake | 15 | tonni | |
Maagaas (välja arvatud vedelal kujul) | 1 500 | tuh. Nm³ | |
Põlevkiviõli (kerge fraktsioon) | 1 200 | tonni |
Heiteallika kood | Soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus, MWth | Keskmise võimsusega põletusseadmete arv | Eeldatav töötundide arv aastas | Keskmine koormus, % | Käitamise alguskuupäev | Kasutatav kütus või jäätmed | ||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Kütuse liik | Kütuseliigi aastakulu | |||||||
Kogus | Ühik | |||||||
Aurukatel UL-S 4000 x 10 (soojuse tootmine) (K2) - HEIT0007196 | 2.444 | 1 | 8 760 | 80 |
01.06.2012
|
Maagaas (välja arvatud vedelal kujul) | 1 500 | tuh. Nm³ |
Põlevkiviõli (kerge fraktsioon) | 1 200 | tonni |
Heiteallikas | |||
---|---|---|---|
Heiteallika keskkonnaregistri kood | Nr plaanil või kaardil | Nimetus | L-EST97 koordinaadid |
HEIT0007195 | Hajusallikas | Tapamaja külmutussüsteem |
X: 6586615, Y: 531235 X: 6586652, Y: 531246 |
HEIT0007196 | K2 | Aurukatel UL-S 4000 x 10 (soojuse tootmine) | X: 6586628, Y: 531211 |
HEIT0007197 | K1 | Suitsugeneraator H 508/C (suitsutamine) | X: 6586572, Y: 531264 |
HEIT0011439 | S1 | Põlevkiviõlimahuti | X: 6586654, Y: 531279 |
CAS nr | Nimetus | Heitkogus | ||||
---|---|---|---|---|---|---|
Perioodi algus | Perioodi lõpp | Lubatud heitkogus (kuni 01.07.2024) | Lubatud aastane heitkogus | Mõõtühik | ||
10102-44-0 | Lämmastikdioksiid | 2023 | 5.449 | t | ||
124-38-9 | Süsinikdioksiid | 2023 | 3 757.285 | t | ||
124-38-9-bio | Süsinikdioksiid biomassist | 2023 | 27.916 | t | ||
630-08-0 | Süsinikmonooksiid | 2023 | 2.347 | t | ||
7440-02-0 | Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks | 2023 | 9.725 | kg | ||
7440-38-2 | Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks | 2023 | 2.1633 | kg | ||
7446-09-5 | Vääveldioksiid | 2023 | 19.206 | t | ||
7664-41-7 | Ammoniaak | 2023 | 0.809 | t | ||
Aromaatsed | Aromaatsed süsivesinikud | 2023 | 0.027 | t | ||
NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | 2023 | 1.156 | t | ||
PM-sum | Tahked osakesed, summaarsed | 2023 | 1.981 | t | ||
PM10 | Peened osakesed (PM10) | 2023 | 0.322 | t | ||
PM2,5 | Eriti peened osakesed (PM2,5) | 2023 | 0.321 | t |
Heiteallikas | Heiteallika kood | Välisõhku väljutatud saasteaine | ||||
---|---|---|---|---|---|---|
CAS nr | Nimetus | Heite liik | Heitkogus | |||
Hetkeline kogus | Mõõtühik | |||||
Aurukatel UL-S 4000 x 10 (soojuse tootmine) | HEIT0007196 | 10102-44-0 | Lämmastikdioksiid | Tavaheide | 0.271 | g/s |
630-08-0 | Süsinikmonooksiid | Tavaheide | 0.103 | g/s | ||
NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | Tavaheide | 0.012 | g/s | ||
7446-09-5 | Vääveldioksiid | Tavaheide | 0.966 | g/s | ||
PM-sum | Tahked osakesed, summaarsed | Tavaheide | 0.098 | g/s | ||
PM10 | Peened osakesed (PM10) | Tavaheide | 0.014 | g/s | ||
PM2,5 | Eriti peened osakesed (PM2,5) | Tavaheide | 0.015 | g/s | ||
BC | Must süsinik | Tavaheide | 0.0001 | g/s | ||
124-38-9 | Süsinikdioksiid | Tavaheide | 0 | g/s | ||
7440-38-2 | Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks | Tavaheide | 0.109 | mg/s | ||
7440-02-0 | Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks | Tavaheide | 0.489 | mg/s | ||
Suitsugeneraator H 508/C (suitsutamine) | HEIT0007197 | PM-sum | Tahked osakesed, summaarsed | Tavaheide | 0.001 | g/s |
PM2,5 | Eriti peened osakesed (PM2,5) | Tavaheide | 0.0009 | g/s | ||
PM10 | Peened osakesed (PM10) | Tavaheide | 0.0009 | g/s | ||
10102-44-0 | Lämmastikdioksiid | Tavaheide | 0.002 | g/s | ||
630-08-0 | Süsinikmonooksiid | Tavaheide | 0.01 | g/s | ||
NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | Tavaheide | 0.0001 | g/s | ||
BC | Must süsinik | Tavaheide | 0.0001 | g/s | ||
7440-38-2 | Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks | Tavaheide | 0 | mg/s | ||
7440-02-0 | Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks | Tavaheide | 0.0002 | mg/s | ||
7664-41-7 | Ammoniaak | Tavaheide | 0.0003 | g/s | ||
7446-09-5 | Vääveldioksiid | Tavaheide | 0.0002 | g/s | ||
124-38-9-bio | Süsinikdioksiid biomassist | Tavaheide | 0 | g/s | ||
Tapamaja külmutussüsteem | HEIT0007195 | 7664-41-7 | Ammoniaak | Tavaheide | 0 | g/s |
Põlevkiviõlimahuti | HEIT0011439 | NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | Tavaheide | 4.781 | g/s |
Aromaatsed | Aromaatsed süsivesinikud | Tavaheide | 0.143 | g/s |
Nimetus | Manus |
---|---|
Kaart |
Lisa 2:
1-2 Kaart territ 1-2.docx
|
Kaardiobjektid | |
LHK projekt |
Lisa 4:
LHK projekt.pdf
|
LHK lisa - Tehnoloogilised kaardid - vooskeem_1.jpg |
Lisa 5:
vooskeem_1.jpg
|
LHK lisa - Tehnoloogilised kaardid - Vooskeem.pdf |
Lisa 6:
Vooskeem.pdf
|
LHK lisa - Käitise asukoha kaart sobivas, kui mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas. - HKScan_Estonia_AS_Tabasalu_lihatoostus_Asukoha_kaart.jpg | |
LHK lisa - Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas - HKScan_Estonia_AS_Tabasalu_lihatoostus_Heiteallikate_asendiplaan_2023_02_03.jpg | |
LHK lisa - Manused - AS_HKScan_Estonia_saasteainete_heitkogused_poletusseadmetest_Severitas.pdf | |
LHK lisa - Manused - AS_HKScan_Estonia_saasteainete_heitkogused_polevkiviolimahutist_Severitas.pdf | |
LHK lisa - Manused - AS_HKScan_Estonia_fooniandmed_Severitas.pdf | |
LHK lisa - Manused - HKScan_Estonia_AS_Tabasalu_lihatoostus_BTEX_1h.jpg | |
LHK lisa - Manused - HKScan_Estonia_AS_Tabasalu_lihatoostus_SO2_1h.jpg | |
LHK lisa - Manused - HKScan_Estonia_AS_Tabasalu_lihatoostus_NO2_1h.jpg | |
LHK lisa - Manused - HKScan_Estonia_AS_Tabasalu_lihatoostus_SO2_24h.jpg |