| Kehtivus | Korraldus |
|---|---|
| 28.06.2022 – | |
| 12.04.2022 - 27.06.2022 | |
| 24.09.2019 - 11.04.2022 | |
| 23.09.2019 - 23.09.2019 | |
| 10.07.2019 - 22.09.2019 | |
| 05.07.2019 - 09.07.2019 | |
| 29.08.2003 - 04.07.2019 |
|
| Loa registrinumber | L.KKL.HA-18510 | |
| Loa omaja andmed | Ärinimi / Nimi | AS TALLINNA JÄÄTMETE TAASKASUTUSKESKUS |
| Registrikood / Isikukood | 10450572 | |
| Tegevuskoha andmed | Nimetus | Tallinna Prügila |
| Aadress | Jäätmekeskus, Rebala küla, Jõelähtme vald, Harju maakond | |
| Katastritunnus(ed) | 24504:004:0340 | |
| Territoriaalkood EHAK | 6882 | |
| Käitise territoorium | Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Loovälja tee 125 // Jäätmekeskus (24504:004:0340).Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Loovälja tee 125 // Jäätmekeskus (24504:004:0340). | |
| Tegevusvaldkond | Loaga reguleeritavad tegevused |
Tööstusheide ehk kompleksluba;
Vee erikasutus; Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku; Jäätmete käitlemine; |
| Loa andja andmed | Asutuse nimi | Keskkonnaamet |
| Registrikood | 70008658 | |
| Aadress | Roheline 64, 80010 Pärnu | |
| Loa kehtivuse periood | Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev | 28.06.2022 |
| Lõppemise kuupäev | ||
| Käitise kood | KNR0000253 | ||||
|---|---|---|---|---|---|
| Käitise nimetus | Tallinna Prügila | ||||
| Käitise asukoha kirjeldus | AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus (TJTK) paikneb Harju maakonnas Jõelähtme vallas Looväljal ca 20 km kaugusel Tallinnast. Territooriumi keskpunkt jääb Maardu linna piirist 2,6 km kaugusele, Peterburi teest 2,4 km põhja poole ja Ihasalu lahest 2,4 km edela poole. Nimetatud asukoha vahetus läheduses asuvad maa-alast põhja pool Ülgase küla (500 m elamuhoonestusest), lõuna pool Rebala küla (1500 m elamuhoonestusest) ja edela pool Võerdla küla (2000 m elamuhoonestusest). Lähimad elamud paiknevad TJTK territooriumi piirist ~300 m kaugusel kirde suunas ja 485 m kaugusel loode suunas; TJTK esimesest ladestusjärgu piirist jäävad lähimad elamud põhja suunda ~820 m kaugusele. Käitis asub aadressil Jäätmekeskus (katastritunnus 24504:004:0340), Rebala küla, Jõelähtme vald, Harju maakond. EHAK: 6882 – Rebala küla. Kinnistu koordinaadid (L-Est) on X=6593482, Y=560998. 66,83 ha suuruse maaüksuse sihtotstarve on 100% jäätmehoidla maa. Käitis piirneb maatulundusmaadega. Käitise vahetus läheduses ei asu kaitsealuseid looduse üksikobjekte ega Natura 2000 alasid. Lähim kaitsealune maa-ala on Ülgase looduskaitseala, mis jääb käitise ladestustalast (I järk) ca 850 m kaugusele põhja suunda. | ||||
| Aadress | Jäätmekeskus, Rebala küla, Jõelähtme vald, Harju maakond | ||||
| Territoriaalkood EHAK | 6882 | ||||
| Katastritunnus(ed) | 24504:004:0340 | ||||
| Käitise territoorium |
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Loovälja tee 125 // Jäätmekeskus (24504:004:0340). kuva kaardil
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Loovälja tee 125 // Jäätmekeskus (24504:004:0340).
|
||||
| Seotud käitised |
|
| Tegevus- ja alltegevusvaldkond | Prügilate käitamine - Prügilad, kuhu ladestatakse üle 25 000 tonni jäätmeid |
|---|---|
| Tööaeg tundides ööpäevas | 24 |
| Tööaeg tundides aastas | 8 760 |
| Ülesseatud tootmisvõimsus | Ladestatav kogus 4,5 miljonit tonni 25 aastast pikema aja vältel |
| Aastane tootmismaht | Jäätmekütuse tootmine, biojäätmete kompostimine, koldetuha vanandamine, biogaasi tootmine, jäätmete kõrvaldamine - kokku 170 000 t/a. |
| Põhitegevusala | Jah |
| Jrk nr | Lühend | Allika nimetus | Viide (URL) | Avaldamise kuupäev | Jõustumise kuupäev |
|---|---|---|---|---|---|
| 1. | 1. | Keskkonnaministri 29.04.2004. a määrus nr.38 "Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded". | https://www.riigiteataja.ee/akt/12766418?leiaKehtiv |
18.12.2020
|
08.05.2004
|
| 2. | 2. | Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 1069/2009, 21. oktoober 2009. Kompostimine suletud aunades koos aereerimis- ja protsessi jälgimisseadmetega. Kompostimisele rakendatav PVT on valitud võrdluses seni kasutatud ja firma Ag-Bag pakutava analoogse süsteemiga. | https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32009R1069&from=DA |
21.10.2009
|
04.12.2009
|
| 3. | 3. | Keskkonnaministri 21.04.2004 määrus nr 22 "Asbestisisaldavate jäätmete käitlusnõuded".
|
https://www.riigiteataja.ee/akt/741301?leiaKehtiv |
21.04.2004
|
01.05.2004
|
| 4. | WT_(BREF 2006) | Reference Document on Best Available Techniques for the Waste Treatments Industries | https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2020-03/superseded_wt_bref_0806.pdf |
01.08.2006
|
01.08.2010
|
| Jrk nr | Tootmisetapid | Käitise KKJS-i ja tehnoloogia nimetused | Käitise KKJS-i ja tehnoloogia kirjeldused | PVT viide, KKJS-i ja tehnoloogia kirjeldused | PVT lühend ja viide | |
|---|---|---|---|---|---|---|
| PVT lühend | PVT number | |||||
| 1. | Jäätmekütuse tootmine | Valmiskütusesegu fraktsiooni ja koostise suurus | Jäätmekütuse segu valmistatakse vastavalt tellija poolt etteantud parameetritele. Järelpurustit kasutatakse sobiva fraktsiooniga jäätmekütuse saamiseks. | Jäätmekütuse valmistamine etteantud parameetritest lähtuvalt. | WT_(BREF 2006) | 5.2 p 119,125 |
| 2. | Jäätmete arvestus ja dokumentatsioon | Peetakse arvestust vastuvõetud ja ladestatud jäätmete liigi, koguse, omaduste ja tekke kohta, jäätmete päritolu, vastuvõtmise kuupäeva ja jäätmete koguja kohta. | Jäätmearvestus toimub elektroonselt, kõik vajalikud andmed sisestatakse arvutisse, paberkandjal veosega kaasnevad dokumendid (nt. jäätmete omaduste kohta) tähistatakse ja säilitatakse. | Käitaja peab arvestust vastuvõetud ja ladestatud jäätmete koodinumbri ja liigi, koguse, omaduste ja tekke kohta, jäätmete päritolu, tekitaja ning jäätmete vastuvõtmise kuupäeva ja jäätmete koguja kohta. | 1 | PVT 1 § 17 |
| 3. | Jäätmete ladestamine | Jäätmelademe stabiilsus tagatakse jäätmete tihendamisega ja sobiva nõlvusega. Jäätmed transporditakse ladestuspaika kinniste jäätmeveokitega või konteinerites. | Ladestatud jäätmed tihendatakse mahumassini vähemalt 900kg/m3 36 tonnise ja 45 tonnise prügirulli abil. Jäätmelade kujundatakse nõlvusega 1:3, mis tagab püsivusarvutuste põhjal piisava stabiilsusvaru. | Jäätmed ladestatakse viisil, mis tagab jäätmelademe ja sellega seotud ehitiste stabiilsuse nii ladestamisel kui ka pärast jäätmelademe või prügila sulgemist. Jäätmete transpordil ladestuspaika peab olema välistatud võimalus jäätmete lendumiseks. Ladestatud jäätmed tihendatakse mahumassini vähemalt 900kg/m3. | 1 | PVT 1 § 26 |
| 4. | Jäätmete kaalumine | Prügila on varustatud kaalumissillaga nii sisse- kui väljasõidul, kus toimub kõikide ladestamiseks üleantavate jäätmete kaalumine. | Prügilas peab olema võimalik kaaluda ladestamiseks üleantavaid jäätmeid. | 1 | PVT 1 §17 | |
| 5. | Prügila kontrollitus | Prügilale on rajatud piirdeaed ja varustatud lukustatavate väravatega. Kontrollitud sissepääs prügila territooriumile – prügila väravas on mehitatud valve, kelle kasutuses on ka liiklusvahendid | Välistada isikute juurdepääs prügila territooriumile käitaja teadmata. Vajalik prügila piire ja lukustatavad väravad, prügila varustada sellise sissepääsu ja valvesüsteemiga, mis võimaldab avastada ja takistada käitaja nõusolekuta toimuvat jäätmete ladustamist. | 1 | PVT 1 § 16 | |
| 6. | Prügilakõlblike jäätmete ladestamine. Taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete eraldamine segajäätmete voost | Prügila väravas võetakse toojalt andmed jäätmete kohta, mis sisestatakse arvutisse. Arvuti näitab ära vastavuse ladestamiseks lubatud jäätmete nimekirjaga. Koormat kontrollitakse visuaalselt prügila väravas ja auto tühjendamisel. | Prügilasse ladestamiseks lubatud jäätmete nimekiri on elektroonilisel kujul. Kui olmejäätmete hulgas ilmneb ladestamise käigus ohtlikke jäätmeid, eraldatakse need käsitsi. | Jäätmete prügilakõlblikkus. Tavajäätmeprügilasse ladestatavad jäätmed. Jäätmete prügilakõlblikkuses veendumine. | 1 | PVT 1 §-id 18, 21, 24 |
| 7. | III kategooria loomsete jäätmete kompostimine | Aunkompostimine, mis kaetud membraankattega. Tehnoloogia sisaldab vajalikke purustamis-, segamis- ja kontrollimisseadmeid. Kompostaunas toimub temperatuuri ja hapniku mõõtmine arvuti poolt. Kompostimistsükli kestvus on 6-12 nädalat (sõltuvalt aastaajast), mille käigus saavutatakse haigustekitajate hävitamiseks vajalik temperatuur 70C 60 min jooksul. Hapnikku hoitakse kogu protsessi jooksul vahemikus 5-10%. III kategooria loomseid jäätmeid toonud autode desinfitseerimine toimub komposteerimisväljakul. | Kompostimisväljaku põhi on vett mitteläbilaskev. Sade- ja nõrgvee kogumine väljakult ja juhtimine kanalisatsiooni. Kompostaun on kaetud membraaniga. Nõutav aineosakeste suurus on tagatud jäätmete kompostimiseelse purustamisega. Nõutava temperatuuri saavutamiseks kaetakse aunad Coretex membraaniga ja mikroorganismide elutegevuseks vajalik õhu juurdepääs on tagatud sundventileerimisega. Temperatuuri jälgimiseks on igasse auna paigaldatud andur ja andmed salvestatakse arvutisse. | Kompostitavate orgaaniliste osakeste maksimumsuurus enne kompostimist (ühikusse sisenemist) on 12 mm. Kogu materjali miinimumtemperatuur ühikus on 70 °C. Minimaalne töötlemisaeg ilma katkestusteta on 60 minutit. Töötlemata III kategooria loomsete jäätmete veoks kasutatud veokid puhastada selleks ettenähtud kohas. | 2 | - |
| 8. | Prügilagaasi kogumine käitlemine | Biogaasi kogumiseks kasutatakse vertikaalseid gaasikogumiskaevusid mis on plastiktoruga ühendatud kompressorjaamaga. Gaasi käideldakse gaasimootoris ja mootori seisakust tuleneva äkkheite vältimiseks on olemas gaasipõleti. | Prügilagaasi kogumiseks kasutatakse vertikaalseid gaasikaevusid, mis ulatuvad kaks meetrit prügila aluspõhjast kuni ladestusala lõpuni. | Prügila, kus ladestatakse biolagunevaid jäätmeid, korraldab käitaja prügilagaasi kogumise. Kogutud prügilagaas taaskasutatakse (nt energia tootmiseks), vajadusel seda eelnevalt töödeldes. Kogutud prügilagaas, mida ei ole võimalik taaskasutada, põletatakse. | 1 | PVT 1 § 29 |
| 9. | Aiajäätmete kompostimine | Aunkompostimine koos vajalike purustamis- ja segamisseadmetega | Kompostimisväljaku põhi on vett mitteläbilaskev. Sadevete kogumine väljakult. | Vastavalt PVT 2 allika Lisa V üldtingimustele. | 2 | - |
| 10. | Nõrgvee suunamine, kogumine ja käitlemine | Prügila põhi ja küljed on kaetud vettpidavast materjalist kihi ja drenaaziga. Ladestusalalt kogutud nõrgvesi juhitakse otse või läbi ühtlustusbasseini Tallinna linna heitveepuhastile või bassein tühjendatakse paakautoga ja purgitakse lähimasse sobivasse reoveepuhastisse. | Tehismaterjaliks on 2,0 mm paksune HDPE kile ja dreenikihi paksus on 0,6 m. | Prügila põhi ja küljed kaetakse vettpidavast tehismaterjalist kihi ja drenaaziga. Dreenikihi paksus on vähemalt 0,5 m. Nõrgvesi kogutakse ja puhastatakse ”Veeseaduses” ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt kohapeal või juhitakse lähimasse sobivasse reoveepuhastisse. | 1 | PVT 1 §13 |
| 11. | Prügila negatiivse keskkonnamõju vähendamine | Prügi lendumist takistatakse piisavasse kõrgusesse paigutatud aiaga. Näriliste arvukuse määramiseks tehakse regulaarseid vaatlusi. | Aed seatakse üles töösolevate ladestuspindu ääristavate vallide peale. Prügi pideva tihendamisega minimeeritakse prügilendu. Näriliste arvukust piiratakse spetsiaalsete tõrjemeetmetega (nt. mürksööt kaerahelbe-, vahaploki-, kontaktpulbri- ja vedeliku baasil). Tolmu vähendamiseks ladestusala vajadusel niisutatakse. | Arvulise normi piiresse jääva või arvulise normiga reguleerimata keskkonnahäiringu, nagu tolm, hais, aerosoolide teke, prügilapõlengud, ladestatud jäätmete tuulega kandumine, näriliste ja putukate kogunemine, vähendamiseks ja võimalusel vältimiseks rakendatakse kõiki sobivaid meetmeid. | 1 | PVT 1 § 4 |
| 12. | Jäätmete ladestamine prügilasse | Tavajäätmete prügila koos vajaliku infrastruktuuri ja seadmetega. Asbesti sisaldavate jäätmete vastuvõtmine toimub ladestusalal, selleks ettevalmistatud alal. Asbestijäätmete ladestamise kohta ladestusalal muudetakse vastavalt muude jäätmete ladestamise tööjärjele ja asukohale. Asukoha koordinaadid märgistatakse ja ladestuskaardid arhiveeritakse. | Vastavalt PVT allikas sätestatule, s.h. rajamise ja käitamise aspektid | Vastavalt PVT 1 allika sätetele peatükk 2 § 9 - 22. Asbesti sisaldavate jäätmete käitluse PVT allikaks on keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määrus nr 22 "Asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuded" | 3 | - |
| 13. | Nõrgvee tekke vähendamine | Jäätmed tihendatakse, täitunud ladestusrakk suletakse vettpidava kattega võimalikult kiiresti. | Pinna- ja põhjavee voolamine jäätmetesse on välistatud asukohavalikuga (ladestusala on kõrgem kui veetasemed). Kasutamata ladestusala sadevesi hoitakse töös olevast alast eemal piiretega (ala on jagatud ‘rakkudeks’) ja juhitakse 2 äravoolu kaudu kraavidesse. | Vähendatakse võimalikult suures ulatuses jäätmemassi imenduva sademevee kogust; välistatakse pinna- ja põhjavee voolamine ladestatud jäätmetesse. | 1 | PVT 1 § 28 |
| Jrk nr | Hoidlad ja mahutid | Hoiustatav aine, toode, toore, abimaterjal, kemikaal, sõnnik, jääk vms | Meetmed | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Tüüp | Maht m³ | Maksimaalne ühel ajal hoitav | Asukoht kaardil | Hoidlate ja mahutite keskkonnakaitsemeetmed | PVT lühend | PVT number | |||
| Kogus | Ühik | ||||||||
| 1. | Tankla | 5 | Diiselkütus | Hooldab OÜ Kirsten Grupp. Kaugus puur-kaevudest 240. Kaugus reovee äravoolu-torustikust 30m. | |||||
| 2. | Hoones olev mahuti (2002) | 3 | Kütteõli | Hooldab OÜ Alk Pipes. Mahuti täitmisel ja katlamaja hooldamisel, kasutusele võetud 2002. Kaugus puur-kaevudest 200.Kaugus reovee äravoolu-torustikust 30m. | |||||
| 3. | Tankla | 10 | Diiselkütus | Hooldab OÜ Alk Pipes. Kaugus puur-kaevudest 240.Kaugus reovee äravoolu-torustikust 30m. | |||||
| 4. | Teisaldatav tankla | 1.50 | Diiselkütus | Hooldab OÜ Alk Pipes. Kaugus puur-kaevudest 240.Kaugus reovee äravoolu-torustikust 30m. | |||||
| 5. | Teisaldatav tankla | 1.50 | Diiselkütus | Hooldab OÜ Alk Pipes. Kaugus puur-kaevudest 240.Kaugus reovee äravoolu-torustikust 30m. | |||||
| Jrk nr | Meede/Tegevus | Meetme kirjeldus ja tehnika | Rakendamine |
|---|---|---|---|
| 1. | Abimaterjalide säästlik kasutamine | Vaheladustatavad jäätmeliigid tuleb eraldi ladustada selleks ettenähtud aladel, et vältida segunemist teiste materjalidega. | Pidevalt |
| 2. | Abimaterjalide säästlik kasutamine | Kompost: Purustatud puitu kasutatakse minimaalselt vajaliku C:N suhte saavutamiseks. Hiljem komposti sõelumisel on suurema fraktsiooniga puitu võimalik uuesti toormega segada.
Järelvalminud komposti sõelumine trummel-sõelaga. Välja sõelutud puidu osa on võimalik uuesti kasutada, kompostiga segada. |
Pidevalt |
| 3. | Abimaterjalide säästlik kasutamine | Prügila sulgemine sh taaskasutatavate materjalide kasutamine peab toimuma vastavalt käitise sulgemiskavale (vt Loa lisad)
Prügila sulgemine sh taaskasutatavate materjalide kasutamine peab toimuma vastavalt käitise sulgemiskavale (vt tabelit J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded) Tee ülesvõtmisel kasutatakse kompaktorit ja buldooserit, materjal teisaldatakse laaduriga. |
Vajadusel |
| 4. | Energia ja kütuse tõhus kasutamine | Jäätmekäitluseks kasutatava kütuse üle peetakse täpset arvestust ja võimalusel eelistatakse kasutada väiksema kütusekuluga seadmeid ja seadmete opereerimine on optimeeritud.
Kompaktor, buldooser, laadur, laadur-ekskavaator. |
Pidevalt |
| 5. | Vee säästlik kasutamine | Vajadusel kasutatakse ladestusala (sh seal paiknevate teede) ja kompostiala niisutamiseks ning tehnika pesemiseks sadevee kogumisbasseini vett.
Paakautol põhinev kastmistehnika. |
Pidevalt |
| 6. | Lõhna vältimine või vähendamine | Kompostimisel purustatakse jäätmed enne auna paigutamist ning segatakse nende hulka tugimaterjali- peamiselt hakkpuitu. Tugimaterjali lisamine käib kogemuse põhjal ning kindlat reeglit ei ole, C/N tase kõigub. Komposti kavaliteedi huvides tuleks segada juba osaliselt kõdunenud hakkpuit värske hakkpuiduga ja võimaluse korral lisada sisendainena haljast materjali (puulehed, oksad, niidetud muru, jne).
Purustid, olemasolev kompostimistehnoloogia. |
Pidevalt |
| 7. | Lõhna vältimine või vähendamine | Kompostimiseks tuleb suurem osa kilejäätmeid eemaldada sisendmaterjalist enne kui materjal paigutatakse auna. Kui kilejäätmed on enne materjali paigutamist eemaldatud, siis suureneb õhu liikuvus, ei teki anaeroobseid koldeid ning kogu aun on kaetud 5-10% hapnikusisaldusega. Puhastatakse peale iga 3 nädalase protsessi lõppu õhutuskanaleid, et õhu liikuvus ei oleks takistatud.
Sisendmaterjali sõelumine trummel-sõelaga. |
Pidevalt |
| 8. | Lõhna vältimine või vähendamine | Kompostimisel tuleb lähtematerjal jagada väiksemateks hunnikuteks, teostada bioloogilise sisendmaterjali sundõhutamist ning vajadusel mehaanilist läbisegamist selleks, et vältida anaeroobsete protsesside teket.
Olemasolev kompostimistehnoloogia. |
Pidevalt |
| 9. | Lõhna vältimine või vähendamine | Kompostimisel kasutada välisõhusaaste ja lõhna vältimiseks membraani, kus protsessi käigus eraldub läbi membraani CO2 ja veeaur. Ebameeldivat lõhna võib tekkida lühiajaliselt aunade segamisel, ümbertõstmisel. Olulised müra - ja vibratsiooniallikad puuduvad.
Nõuetekohaselt ehitatud kompostimisväljak koos sade- ja nõrgvee kogumise ja ärajuhtimisega |
Pidevalt |
| 10. | Lõhna vältimine või vähendamine | Gaasi kogumine ladestusalalt kogutakse kokku vertikaalse gaasikogumissüsteemi abil. Kogutud gaas suunatakase elektri tootmisse, gaasimootori seiskumisel põletatakse küünalpõletis. Vertikaalne gaasikogumissüsteem, kompressorjaam, küünalpõleti.
|
Pidevalt |
| 11. | Lõhna vältimine või vähendamine | Jäätmekütuse tootmisel kasutatakse tööprotsessi mille käigus jäätmed käideldakse koheselt ilma eelneva ladustamiseta. Purustid, sõel, magneteraldaja, laadur, olemasolev kompostimissüsteem. | Pidevalt |
| 12. | Lõhna vältimine või vähendamine | Kompostiminseks kasutatava materjali vastuvõtuala ja biolagunevate jäätmete käitlemisala tuleb korrapäraselt hoida puhas vedelikust, et vältida vedeliku seismajäämist, mis võib tekitada lõhnahäiringut. | Pidevalt |
| 13. | Lõhna vältimine või vähendamine | Kompostimiseks kasutatava materjali vastuvõtualal ja käitlemisalal töötlemist ootava materjali ja esimese töötluse (purustamise) läbinud materjali hoida madalates aunades, et vältida anaeroobse protsessi tekkimist. | Pidevalt |
| 14. | Lõhna vältimine või vähendamine | Kompostimiseks kasutatava materjali vastuvõtuala ja käitlemisala on varustatud sundõhutamise süsteemiga, et suurendada õhu liikuvust töötlemist ootavas materjalis. | Pidevalt |
| 15. | Lõhna vältimine või vähendamine | Kompostimisel hoida hapnikusisaldust kogu aunas vahemikus 5-10%. | Pidevalt |
| 16. | Lõhna vältimine või vähendamine | Komposti segamisel jälgida ilmastikuolusid st tuulesuunda ja õhurõhku, et vältida võimalikku lõhna levikut. Arvestada, et väikeste tuulekiiruste või tuulevaikuse korral lõhnaainete kiiret segunemist ei toimu ning lõhnaained püsivad piirkonnas pikemat aega. Aunade mehhaanilisel segamisel jälgitakse eelpoolöeldut ja aunu ei liigutata, kui on ebasobivad ilmastikutingimused. | Pidevalt |
| 17. | Vibratsiooni vältimine või vähendamine | Olulised müra - ja vibratsiooniallikad puuduvad.
Kasutusel olevad seadmed ja tehnoloogia. |
Pidevalt |
| 18. | Jäätmete kõrvaldamine | Kompostimise jääkide või sertifikaadita komposti taaskasutamine praakkompostina või jäätmekütusena.
Jäätmete kompostimise järgselt sõelutakse kompostist välja bioloogiliselt mittelagunevad jäätmed, mis ladestatakse prügilasse ladestuseks, biofiltri ehituseks või suunatakse energia tootmisesse. |
Pidevalt |
| 19. | Jäätmetekke minimeerimine | Järelvalminud komposti sõelumisel hakkepuidu ja kile eraldamine. Eraldatud hakkepuit suunatakse uuesti biolagunevate jäätmete käitlemisel ringlusse ja sõelumisel eraldatud kile kaalutakse ja suunatakse jäätmekütuse tootmisse. Järelvalminud komposti sõelumine trummelsõelaga. Välja sõelutakse kile ja puit. Puidu osa taaskasutatakse, segades seda vastuvõetavate biolagunevate jäätmetega. Kile suunatakse taaskasutusse või energia tootmisse. Jäätmeteket minimeeritakse ka asfaltplatsile (nn. Jäätmejaama) paigutatud kogumisvahenditega, mis võimaldab kliendil erinevaid jäätmeid (lehtklaas, klaaspakend jne) eelsorteeritult prügilale üle anda. | Pidevalt |
| 20. | Jäätmetekke minimeerimine | Segaolmejäätmetest jäätmekütuse tootmisel eraldatakse jäätmekütuseks sobiv põlevfraktsioon, metall ja orgaanika. Peale orgaanika töötlemist suunatakse ladestusse ca 35-40% esialgsest jäätmehulgast.
Purustid, sõel, magneteraldi, laadur. |
Pidevalt |
| 21. | Jäätmete muu taaskasutamine | Ladestusalale toodavate jäätmete hulgast eraldatakse taaskasutatav materjal sortimise teel. Sellega võib kaasneda purustamine, sõelumine, pressimine jne. Ladestusalale on paigaldatud eraldi konteinerid kuhu ladestusala töötajad koguvad liigiti taaskasutatavad materjalid. | Koheselt |
| 22. | Jäätmetekke vältimine | Biolagunevate jäätmete eraldi vastuvõtmine. Rajatud eraldi biolagunevate jäätmete vastuvõtuplats ja kehtestatud eraldi vastuvõtuhinnad. | Koheselt |
| 23. | Välisõhu saaste vältimine või vähendamine | Välisõhu saaste vältimiseks ja lõhna leviku tõkestamiseks kasutatakse gaasikogumissüsteemi ja ladestusala katmist inertse kattematerjaliga.
Prügila gaasi kogumiseks vertikaalne gaasikogumissüsteem. |
Koheselt |
| 24. | Välisõhu saaste vältimine või vähendamine | Jäätmekütuse tootmine toimub suletud hoones jätkuva protsessina. Jäätmete töötlemine toimub jooksvalt, mistõttu ei teki lagunemisprotsessi.
Suletud hoone, laadur, purusti, sõel ja magneteraldi. |
Koheselt |
| 25. | Pinnase kaitse | Kompostimisväljaku põhi on vett mitteläbilaskev. Sade- ja nõrgvee kogumine väljakult. Nõuetekohaselt ehitatud kompostimisväljak koos sade- ja nõrgvee kogumise ja ärajuhtimisega. | Koheselt |
| 26. | Pinna- ja põhjavee kaitse | Jäätmekütuse tootmine: Suletud tootmishoone mis on varustatud eraldi sadevee ja nõrgvee kogumisega.
Eraldi nõrgvee ja sadevee kogumisega varustatud tootmishoone. |
Koheselt |
| 27. | Reovee tekke vähendamine | Kompostimine: Aunade all olnud õhutorud asendatud õhutuskanalitega ning alates 2008. aastast ei toimu kompostimine enam hakkepuidu patjadel.
Kasutusel olevad kompostimisseadmed ja tehnoloogia. |
Koheselt |
| 28. | Muud asjakohased meetmed | Heitvee äravedu purgimisseadmetele korraldada ainult siis, kui tekib oht, et sadevee settebasseinid ja ühtlustusbassein täituvad ohtliku piirini. Käitaja peab tagama, et heitvee äraveo teenust osutav ettevõte viib väljapumbatud vee viidatud kohta puhastusseadme valdaja kehtestatud tingimustel. | Avariide või tugevate vihamasadude korral |
| 29. | Muud asjakohased meetmed | Materjalide ladustamine avatud puistangutes: Vajadusel esitada kompleksloa taotluse täiendused ladestusjärgu täitumise järgseks katmiseks või prügila lõplikuks sulgemiseks vajaminevate materjalide hoiustamiseks. | Enne ladestusjärgu või prügila sulgemise töödega alustamist |
| 30. | Muud asjakohased meetmed | Materjalide ladustamine avatud puistangutes. Jälgida, et puistangut ei kujundataks liiga kõrgeks, s.t. mis põhjustaks ülemäärast tolmamist; aunades ladustamisel on soovitav aunade pikitelg kujundada valitsevate tuulte suunal. | Pidevalt |
| 31. | Jäätmete muu taaskasutamine | Tuha ja tuhast tekkivate metallide käitlemine.
Toimub õues või tootmishoones, kasutatakse statsionaarset või mobiilset liini. Müra ja tolmu tõkestamiseks kasutatakse telkkatuseid. Materjal kogutakse, purustatakse ja sõelutakse eri fraktsioonidesse. |
. |
| 32. | Muud asjakohased meetmed | Ettevõtte territooriumile on paigaldatud ilmajaam ilmastikuolude täpsemaks hindamiseks. | . |
| 33. | Muud asjakohased meetmed | Vastu on lubatud võtta veepehmendussetteid (jäätmekood 19 09 03), milles sisalduvate radionukliidide Ra-228, Ra-228 ja Th-228 maksimaalne aktiivsuskontsentratsioon on väiksem või võrdne kui 50 kBq/kg. | Pidevalt |
| Jrk nr | Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess | Võimaliku avarii ohu kirjeldus | Avariide vältimiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) | Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) | Kehtestatud korra ja juhiste ülevaatamise sagedus |
|---|---|---|---|---|---|
| 1. | Prügila territooriumil toimuvad tehnoloogiaprotsessid ja tegevused | Tulekahju | Õnnetuste ennetamiseks ja vältimiseks on ettevõttes koostatud ja pidevalt kaasajastatud riskianalüüs. kasutuses olevatel masinatel ja seadmetel on kõigil koostatud tööohutusjuhendid. Ettevõttes on koostatud "Valmisolek hädaolukordadeks". | Riskianalüüs ja valmisolek hädaolukordadeks. | Juhendeid vaadatakse üle vähemalt kord aastas ning vajadusel luuakse uusi. |
| Käitluskoha andmed | |||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Jrk nr | 1. | ||||||||
| Nimetus | Tallinna prügila | ||||||||
| Keskkonnaregistrikood | JKK3700099 | ||||||||
| Aadress ja katastritunnus |
|
||||||||
| Plaan või kaart |
|
||||||||
| Number plaanil või kaardil | |||||||||
| Tegevuse liigid | Tehnilised nõuded | Keskkonnakaitsenõuded | |
|---|---|---|---|
| Kirjeldus | Rakendamine | ||
| Jäätmekäitlustoiming R3o | Toodetud kompostile väljastatud sertifikaat kehtivusega 20.10.2016 - 19.10.2019. Sertifitseeritud komposti hoiustada territooriumil märgistatult. Sertifitseeritud komposti võib kasutada ka prügila sulgemisel kasvukihina.
|
||
| Vanandatud koldetuha taaskasutamine prügila katmisel | Järgida sulgemiskavas ja -projektis välja toodud kattekonstruktsiooni lahendust. Poolläbilaskva kihi rajamisel tuleb vanandatud koldetuhk ja sinisavi hoolikalt kokku segada, et vältida suurema vanandatud koldetuha sisaldusega jämedateralisi tsoone. | Pidevalt | |
| Puitpakendi kompostimine | Kompostimisele ei või suunata puitpakendeid, millel on biolagunematu kattematerjal, määrdunud ohtlike ainetega või töödeldud puidukaitsevahenditega. | Pidevalt | |
| Vanandatud ja töödeldud koldetuha vaheladustamine | Vanandatud ja töödeldud koldetuha vaheladustamisel jälgitakse tuha niiskust seadmega Precisia XM 60 regulaarselt ja vajadusel niisutatakse tuhka sademevee tiigist pärit veega. Vältida koldetuha käitlemist tugeva tuulega. | Pidevalt | |
| Koldetuha vanandamine | Koldetuha vanandamise ajal jälgitakse tuha niiskust seadmega Precisia XM 60 regulaarselt ja vajadusel niisutatakse tuhka sademevee tiigist pärit veega. Vältida koldetuha käitlemist tugeva tuulega. | Pidevalt | |
| Pallitud jäätmete vaheladustamine | Pallitud jäätmeid koodinumbriga 19 12 10, 19 12 12 ja 20 03 01 võib territooriumil vaheladustada kuni kolm kuud. Üheaegselt on lubatud vaheladustada maksimaalselt 4000 tonni pallitud jäätmeid. Teostada pallitud jäätmete igapäevast visuaalset seiret, purunenud kilega pallid tarnida esimesel võimalusel jäätmete vaheladustamise tellijale. Vajadusel teostada kahjuritõrjet. | Pidevalt | |
| III kategooria loomsete jäätmete käitlemine | Kompostimisele toodud III kategooria loomsete jäätmete, liigiti kogutud biolagunevate jäätmete, haljastus- ja pargijäätmete vastuvõtmine toimub orgaaniliste jäätmete kogumisplatsil, selleks eraldatud alal. Jäätmed ladustatakse nõrgvee püüdmiseks saepurust/puiduhakkest padjale ja kaetakse kuni töötlemiseni puiduhakke, komposti või haljastusjäätmetega. | Pidevalt | |
| Jäätmete kõrvaldamine | Kergete jäätmete nagu paber ja kile tuulega laialikandumist, tuleb nende püüdmiseks kasutada teisaldatavaid aedu ning päevane ladestatud jäätmekogus tuleb katta inertsest materjalist vahekihiga. | Pidevalt | |
| Jäätmete kõrvaldamine | Kõik prügila territooriumile toodavad ja ka väljaminevad jäätmekogused kaalutakse ja registreeritakse. Jäätmeliikide määratlemisel, sh aruandluse koostamisel, tuleb kasutada vähemalt kuuekohalisi jäätmekoode. | Pidevalt | |
| 15 01 07 taaskasutustoiming R12y, R12s. | Taaskasutustoiminguga R12y, R12s on lubatud klaaspakendi ja teiste klaasiliikide kokku panemine turustamise eesmärgil. AS TALLINNA JÄÄTMETE TAASKASUTUSKEKSUS pakub klientidele konteinerpargiga klaaspakendi tekkekohal liigiti kogumise teenust. Kokku kogutud klaaspakend võetakse vastu ettevõtte territooriumil ja tehakse esmane võõriste eraldamine ja edasine tegevus on selle käitlemiseks üleandmine. Tegevuse eesmärk on vähendada segaolmes klaasijäätmete osakaalu ja läbi selle RDF kütuse kvaliteeti. | ||
| Veepehmendussetete, mis sisaldavad radionukliide Ra-226, Ra-228 ja Th-228, (jäätmekood 19 09 03) vastuvõtmine ja ladestamine. | AS TALLINNA JÄÄTMETE TAASKASUTUSKESKUS võtab vastu jäätmetekitajaga eelnevalt kooskõlastatud veetöötlusjaamades tekkinud veepehmendussetteid, mis sisaldavad radionukliide Ra-226, Ra-228 ja Th-228. Setted on laialivalgumise tõkestamiseks pakendatud mittehermeetilisse pakendisse. Jäätmed antakse üle koos saatelehega, vastuvõetud materjali kogused registreeritakse kaaluprogrammis Scalex ja koguaktiivuses kohta peetakse arvestust saatelehtede alusel. Vastuvõetavad jäätmed peavad olema niisutatud veega, et minimeerida tolmu teket. Jäätmete vastuvõtmisel toimub töötajate ohutuse tagamiseks dosimeetriline kontroll ning kontrollitakse jäätmete vastavust saatelehes esitatud andmetega. Doosikiirust mõõdetakse dosimeetriga ning vastavad andmed registreeritakse ISO vormil VE 3004-8/V1 ja arhiveeritakse. Iga pakend jäätmete partiis peab olema tähistatud selliselt, et see oleks selgelt tuvastatav ja kokku viidav saatelehes esitatud jäätmete andmetega. Jäätmete üleandja vastutab saatelehe õigsuse ja vastavuse eest ning peale saatelehe allkirjastamist mõlema osapoole poolt vastutab AS TALLINNA JÄÄTMETE TAASKASUTUSKESKUS jäätmete edasise käitlemise eest. Jäätmete üleandmine lõppeb jäätmete paigutamisega AS TALLINNA JÄÄTMETE TAASKASUTUSKESKUS töötajate poolt eelnevalt valmistatud süvendisse. Jäätmete mahalaadimine toimub mehhaniseeritult inimjõu abita. Jäätmete maha laadimine teostatakse eelnevalt ettevalmistatud süvendisse. Süvendi tekitamine, sellesse ladestamine ning jäätmete sulgemine:
1) Süvendi asukohaks on hetkel aktiivne ladestusala. 2) Süvendi suurus sõltub eelnevalt jäätmetekitajaga kokku lepitud vastuvõetavast veepehmendussetete kogusest. 3) Jäätmed paigutatakse süvendisse koos pakendiga. 4) Süvend jääb avatuks kuni jäätmetekitaja on toimetanud eelnevalt kokku lepitud koguse eelnevalt kokkulepitud mõistliku aja jooksul. Pärast kokkulepitud koguse ladestamist kaetakse veepehmendussetted tavajäätmetega või liivaga. 5) Kuni süvend veepehmendussetetega jäetakse ajutiselt avatuks, eraldatakse see igast küljest lindiga ning lisatakse nähtavaimasse kohta silt "STOPP!" kiirgusohumärk. 6) Süvend kaetakse kinni minimaalselt 50 cm mineraalsete jäätmetega või liivaga. 7) Kinni kaetud süvendi asukoht registreeritakse geodeetiliste mõõtmistega, misjärel erimärgistused eemaldatakse. 8) peale kattekihi paigaldamist toimub kiirgusohutuse tagamise eesmärgil dosimeetriline kontroll prügila töötaja poolt. |
||
| Veepehmendussetete, mis sisaldavad radionukliide Ra-226, Ra-228 ja Th-228, (jäätmekood 19 09 03) vastuvõtmine ja ladestamine. | Prügilasse on lubatud kuni selle sulgemiseni vastu võtta radionukliide Ra-226, Ra-228 ja Th-228 sisaldavad veepehmendusetted järgmiselt:
Veepehmendusetete mass kokku – 1000 tonni Veepehmendussetete maht kokku – 1500 m3 Veepehmendussetete koguaktiivsus kokku – 20 000 MBq |
Pidevalt | |
| Veepehmendussetete, mis sisaldavad radionukliide Ra-226, Ra-228 ja Th-228, (jäätmekood 19 09 03) ladestamine. | Vältida prügila ladestusala katmisel ja korrastamisel veepehmendussetete, mis sisaldavad radionukliide Ra-226, Ra-228 ja Th-228, ladestuskoha katendi rikkumist. | Pidevalt | |
| Prügila sulgemisel kasutatav praakkompost | Biofiltrite ja metaani oksüdeerumise kihi ehitamisel kasutatavaks praakkompost on komposti väljakul kompostimise protsessi läbinud bioloogilist materjali võõristega, mis on järelvalminud ning millele ei laiene komposti sertifikaat. Praakkomposti orgaaniline osa peab olema vähemalt 15 %.
Prügila sulgemisel peab lähtuma praakkomposti kasutamisel prügila sulgemiskavast (vt. käesoleva kompleksloa tabel 58). |
Prügila sulgemisel | |
| Biojäätmete käitlemine | Taaskasutamiskoodi R3o kasutatakse sertifitseeritud komposti tootmiseks. Taaskasutamiskoodi R12o kasutatakse jäätmete 19 05 03 (Praakkompost) tootmiseks. | Biojäätmete aeroobsel käitlemisel | |
| Jäätmete taaskasutamine | Taaskasutamiskood R5m tohib kasutada ainult prügila ehitusprojektis ja sulgemiskavas ettenähtud jäätmete ja tegevuste puhul. | Pidevalt | |
| Segaolmejäätmete mehaanilis-bioloogiline töötlemine (MBT) | MBT töötluse läbinud jäätmeid tuleb jäätmearuandes kajastada allpool kirjeldatud viisil:
1. MBT sisendjäätmeteks on segaolmejäätmed jäätmekoodiga 20 03 01 2. Trummelsõelast väljuv suur fraktsioon (60-400 mm) tuleb liigitada jäätmekoodiga 20 03 01 ning selle edasisel käitlemisel tekkivad jäätmeliigid vastavalt lisatud plokkskeemile (kompleksloa Lisa 5). 3. Trummelsõelast väljuv peenfraktsioon (0-60 mm) tuleb liigitada jäätmekoodi 20 03 01 alla. 4. Pärast jäätmematerjali bioloogilist töötlemist (R12o) toimuvat tummelsõelaga sõelumist tekkivad jäätmeliigid tuleb liigitada – peenfraktsioon (0-10 mm) jäätmekoodiga 19 05 99 ning ladestamisele suunatavad „jääkjäätmed“ (>10 mm) jäätmekoodiga 19 12 12 (protsessiskeem kompleksloa lisas nr 5). |
MBT protsessi läbinud jäätmetest tekkinud peenfraktsiooni on lubatud ladestada juhul kui selle hapnikutarbe (AT4) väärtus on väiksem kui 10 mg O2/g KA. Proovid tuleb võtta igast MBT protsessi läbinud jäätmepartiist, mis plaanitakse ladestamisele suunata. Proovide võtmisel tuleb kasutada standardiseeritud proovivõtumeetodeid. Jäätmetest hapnikutarbe (AT4) määramisel tuleb kasutada Oxytop meetodit. Juhul, kui hapnikutarbe (AT4) väärtus on suurem kui 10 mg O2/g KA, tuleb jäätmeid enne ladestamist täiendavalt töödelda meetoditega, mis vähendavad jäätmete hapnikutarbe (AT4) näitaja väärtust alla seatud piirnormi.
Vähemalt 4 korda aastas (igal aastaajal) tuleb läbi viia segaolmejäätmete MBT protsessis tekkinud ladestamisele suunatava jämefraktsiooni sortimisjäägi (19 12 12) sortimisuuring, et kindlaks teha biolagunevate jäätmete (paber ja papp, puit, looduslikust kiust tekstiil ja biojäätmed (eraldi köögi ehk toidujäätmed, aia ja haljastusjäätmed ning muud biojäätmed) osakaal. Juhul kui sortimisuuringus selgub, et biolagunevaid jäätmeid on jämefraktsiooni sortimisjäägis (19 12 12) rohkem kui 20 massiprotsenti, tuleb sortimisjääk täiendavalt sortida, et eemaldada biolagunevate jäätmete osa ning seejärel läbi viia täiendav sortimisuuring. Kui jäätmed sisaldavad biolagunevaid jäätmeid alla 20 massiprotsendi, võib need ladestada. Edaspidi peab jämefraktsioon läbima täpselt samad käitlustoimingud, mille läbis ladestamiskõlbulik fraktsioon, seejuures on lubatud läbi viia täiendavat sortimist kui see vähendab biolagunevate jäätmete hulka ladestamisele suunatavates jäätmetes. Uuring tuleb läbi viia eelnevalt koostatud proovivõtukava alusel. Proovide võtmiseks tuleb kasutada standardiseeritud proovivõtumeetodeid. Proovivõtt ja analüüsid teostada sortimisuuringuteks sobiva metoodilise juhendmaterjali alusel. |
Pidevalt |
| Jäätmete ladestamine | Jäätmete ladestamine peab toimuma 0,5...0,6 m kihtidena, mis prügirulliga tihendatakse ligikaudu 0,3 m paksuseks. Tihendatud jäätmemassi mahumass peab olema vähemalt 900kg/m3. | Pidevalt | |
| Jäätmete ladestamine ladealale | 1. Jäätmed peavad enne ladealale suunamist läbima töötlemise.
2. Ladealale suunatud jäätmed peavad olema 100 % prügila kõlbulikud ning ettevõttele koostiselt teada, et ennetada ladealal jäätmete süttimist, plahvatamist või muud keskkonnaohu/õnnetuse tekitamist. 3. Prügilasse ladestatavad olmejäätmed ei tohi sisaldada biolagunevaid jäätmeid üle 20 massiprotsendi. 4. Tuhka võib ladestada ladealale pärast tuha jahutamist (kastmist) ja temperatuuri mõõtmist. 5. Taaskasutatavate jäätmetena kogutud ja selget taaskasutamispotentsiaali omavaid jäätmeid ei tohi suunata prügilasse ladestamisele. 6. Jäätmete prügilakõlblikkus tuleb määrata vastavalt ladestamisele suunatavate jäätmete prügilakõlblikkuse hindamise korrale (eeskirjale). 7. Jäätmete lendumise vältimiseks tuleb jäätmeladet perioodiliselt prügirulliga tallata. 8. Prügilas võib ladestada ainult käesoleva kompleksloa tabelis 33 ja 34 nimetatud jäätmeid. 9. Jäätmeid võib prügila ladealale ladestada vaba mahu ulatuses. |
Ladestusalalt ei tohi jäätmed ega nende osad levida ladestusalalt väljapoole.
Vajadusel tuleb jäätmete levimise ärahoidmiseks ladestusala ümbritseda teisaldatavate võrkaedadega või mõne muu takistusega. Tegutsemisjuhised jäätmete ladestamisele suunamiseks ja kõlblikkuse kontrollimiseks peavad olema käitise käitamis- ja hooldusraamatus. Prügila ladeala vaba mahu hindamiseks tuginetakse prügila iga-aastase käitise tegevusaruandele, kus muuhulgas on kohustus esitada ka ladestamiseks vaba maht. |
Jäätmete ladestamisel |
| Töötlemata jäätmete prügilasse ladestamise keeld | Vastavalt jäätmeseaduse § 35 on prügilasse keelatud ladestada töötlemata jäätmeid. Jäätmete ladestamiseelse töötlemise kohustus ei laiene jäätmetele, mille töötlemine ei vähenda jäätmete kogust ega ohtlikkust inimese tervisele või keskkonnale, samuti neile püsijäätmetele, mille töötlemine ei ole tehniliselt otstarbekas. | Jäätmete ladestamisel | |
| Jäätmekoodiga 02 02 02 jäätmete ladestamine | Loomsete kudede jäätmed katta kohe tavajäätmete kihiga ning tihendada koheselt prügirulliga. Igapäevaselt töö lõpetamise järel katta ladestusala mineraalsete jäätmetega. | Pidevalt | |
| Muu aruandekohustus
Käitise tegevusaruanne |
Käitise tegevusaruanne sisaldab järgmisi andmeid:
14.1 Jäätmete pügilakõlbulikkuse määramise juhud ja võetud proovide analüüsi tulemused; 14.2 Koondandmed jäätmepartiide kohta, mille vastu-võtmisest on keeldutud, s.h. andmed soovituste kohta, kuhu need jäätmed üle anda; 14.3. Jäätmelademe seireandmed; 14.4. Tekkinud nõrgvee kogus ja koostis – tabelina aasta jooksul saadud seireandmed ning nende keskmised. 14.5. Andmed nõrgvee alternatiivse käitlemise kohta – jäätmelademe kastmiseks kasutatud kogused, purgimiseks viidud kogused; 14.6. Meteoroloogilised andmed kuude kaupa; 14.7. Prügila arvestuslik veebilanss, võrdlus tegelikult kogutud nõrgvee kogusega. Esimene aruanne esitatakse 2004. aasta kohta; 14.8. Põhja- ja pinnavee seireprogrammi tulemused, esitades tabelina aasta jooksul iga seirepunkti kohta saadud andmed ja keskmised tulemused igas punktis; 14.9. Koondandmed toimunud avariide ning rikete kohta ja nende tagajärgede kõrvaldamiseks rakendatud meetmed; 14.10. Läbiviidud müraseire tulemused (kui tehti); 14.11 Prügilagaasi seireprogrammi tulemused; 14.12. Häiringute leevendamiseks (tolm, hais, närilised, jm) rakendatud meetmed; 14.13. Jäätmeladestu vajumise hindamine; 14.14. Ülevaade prügila tegevuse kohta esitatud kaebustest; 14.15. Ülevaade läbiviidud personali väljaõppest ja koolitusest, järgneva aasta koolituse plaan; 14.16. Kogunenud rahalise tagatise suurus ja hinnang selle piisavuse kohta/võrdlus tehtud eeldustega; 14.17. Koguselised ja materjali iseloomustavad andmed aasta jooksul pinnase ja muu mineraalse materjali kasutamise kohta jäätmekihi igapäevaseks katmiseks ja prügila alale rajatavate teede ehituseks või kattematerjalina. |
Üks kord aastas
Määratud kuupäev alates 01.03.2018 |
|
| Jrk nr | 1. | ||||||||||||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Käitluskoha nimetus | Tallinna prügila | ||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||
| Jrk nr | Seiratav näitaja | Seire viis | Seire sagedus | Seirepunkti number | Seirepunkti koordinaadid L-EST97 |
|---|---|---|---|---|---|
| 1. | Vanandatud koldetuhast, enne materjali kasutamist jäätmelademe katmiseks, teha analüüs ja kontrollida materjali ohtlike ainete sisalduse vastavust tööstusmaadele kehtestatud piirväärtustele. Kasutatav materjal peab vastama keskkonnaministri 11.08.2010 määruse nr 38 "Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases" nõuetele. Seiratavad raskemetallid: elavhõbe (Hg), kaadmium (Cd), plii (Pb), nikkel (Ni), kroom (Cr), vask (Cu), koobalt (Co), vanaadium (v), antimon (Sb), tallium (Tl), arseen (As). | Vanandatud koldetuha seire | 1 x kvartalis | . | X: 6593465, Y: 560998 |
| 2. | Vanandatud ja töödeldud koldetuha vaheladustamise ajal jälgitakse tuha niiskust seadmega Precisia XM 60. | Vanandatud ja töödeldud koldetuha vaheladustamine | ülepäeviti | . | X: 6593465, Y: 560998 |
| 3. | Koldetuha vanandamise ajal jälgitakse tuha niiskust seadmega Precisia XM 60. | Koldetuha vanandamine | ülepäeviti | . | X: 6593465, Y: 560998 |
| 4. | Pallitud jäätmete vaheladustamise platsi ning pallide seisukorda seirata igapäevaselt. Purunenud kilega pallid tarnida esimesel võimalusel pallitud jäätmete omanikule. | Pallitud jäätmete vaheladustamine | Pidevalt | . | X: 6593465, Y: 560998 |
| 5. | Kolde- ja põhjatuha ladestusala väljakut seirata iga päev ning vajadusel teostada temperatuuri mõõtmisi. | Prügila seire | Pidevalt | . | X: 6593465, Y: 560998 |
| 6. | Kolde-põhjatuha ladestamise järgselt alustada jäätmekäitluskohast 300 m kaugusel asuva maa(de) pinnases, mis jääb jäätmekäitluskoha suhtes valitsevale tuulele allatuult plii (Pb) ja tsingi (Zn) seirega. | Pinnase seire | 1 x aastas | . | X: 6593465, Y: 560998 |
| 7. | - Põhjavee taseme mõõtmine prügila kasutusajal. - Kui mõõdetud põhjavee taseme kõikumine on rohkem kui 1 meeter, mõõdetakse põhjavee taset 1 kord kvartalis. | Põhjavee seire | 2 x aastas | . | X: 6593465, Y: 560998 |
| 8. | Jäätmelademe vajumine. | Jäätmelademe seire | Igal aastal samal ajal tehtava lugemi alusel | . | X: 6593465, Y: 560998 |
| 9. | Meteoroloogiliste andmete (ööpäevane sademete hulk, temperatuur kell 14.00, tuule suund ja tugevus kell 14.00, aurumine, õhuniiskus kell 14.00) kogumisel võib toetuda riiklikust ilmajaamade võrgustikust saadud andmetele. Tavapärase tegutsemise raames piisab kuukeskmistest (temperatuur, tuule suund ja tugevus, õhuniiskus) või kalendrikuu summaarsetest väärtustest (sademete ja aurumise puhul). | Meteoroloogilised andmed | . | . | X: 6593465, Y: 560998 |
| 10. | Järelhooldeperioodil põhjavee taseme mõõtmine. Põhjavee seireparameetreid (pH, Elektrijuhtivus, Kuivjääk, Ammoonium-lämmastik (NH4+), Kloriidid (Cl-), Sulfaadid (SO4--), Naatrium (Na+), Kaltsium (Ca++), Orgaanilise süsiniku sisaldus (TOC), Plii (Pb), Kaadmium (Cd), Vask (Cu), Üldkroom (Cr), Nikkel (Ni), Arseen (As), Tsink (Zn), Elavhõbe (Hg)). | Põhjavee seire | Põhjavee tase 2 x aastas; seireparameetrid üks kord pooleteise aasta jooksul, s.t. ühel aastal võetakse proov kevadel, teisel aastal sügisel. | . | X: 6593465, Y: 560998 |
| 11. | Põhjavee proovid võetakse kolmest põhjavee seirepuurkaevust B1, B2 ja B3, kusjuures enne proovide võtmist määratakse veetase puurkaevudes. Proovides mõõdetavad parameetrid on pH, Elektrijuhtivus, Kuivjääk, Ammoonium-lämmastik (NH4+), Kloriidid (Cl-), Sulfaadid (SO4--), Naatrium (Na+), Kaltsium (Ca++), Orgaanilise süsiniku sisaldus (TOC), Plii (Pb), Kaadmium (Cd), Vask (Cu), Üldkroom (Cr), Nikkel (Ni), Arseen (As), Tsink (Zn), Elavhõbe (Hg). | Põhjavee seire | 2 x aastas; raskmetallide sisaldus määratakse 1 kord aastas | . | X: 6593465, Y: 560998 |
| 12. | Suurvee ajal, tuleb kontrollida ülemist põhjaveekihti avavate joogiveekaevude vee kvaliteeti järgmiste parameetrite osas: värvus, hägusus, pH, PHT, ammoonium, nitrit, nitraat, kloriid, üldraud, üldkaredus, kaadmium, kroom, vask, mangaan, nikkel, plii, tsink. Ülgase, Rebala ja Manniva külas valitakse igast üks seire tegemiseks sobiv kaev. | Prügila ümbruskonna kaevude vee seire | 1 x aastas | . | X: 6593465, Y: 560998 |
| 13. | - Prügilat ümbritsevate kraavide (tranšeede) seirepunktidest VP-1 ja VP-2 seiratakse järgmisi näitajaid: hapnikusisaldus, temp., pH, BHT7, Nüld, Püld, Cl, SO4, naftasaadused, polüaromaatsed süsivesinikud (PAH). - Vanandatud koldetuha kasutamisel jäätmelademe katmiseks seirata prügilat ümbritsevate kraavide (tranšeede) seirepunktidest VP-1 ja VP-2 järgmisi raskemetallide näitajaid: arseen (As), elavhõbe (Hg), kaadmium (Cd), nikkel (Ni), plii (Pb), tina (Sn), tsink (Zn), vask (Cu) ja üldkroom (Cr). - Kui seire käigus tuvastatakse kehtivate piirnormide ületamine, tuleb vesi pumbata nõrgvee käitlussüsteemi. | Pinnavee seire | 2 x aastas; Raskemetallide sisaldus määratakse 1x kvartalis | . | X: 6593465, Y: 560998 |
| 14. | Kontrollida prügila piirdeaeda ja väljapoole jäävat ümbrust ning vajadusel tuulega laiali kandunud jäätmed koristada. | Tuulega lenduva prahi seire | 1 x nädalas | . | X: 6593465, Y: 560998 |
| 15. | Prügilagaasi heitkogused, koostis (metaani, süsinikdioksiidi ja hapniku sisaldus) ja rõhk. Hinnata gaasieemaldussüsteemi tõhusust. | Prügilagaasi seire | 1 x kvartalis; Järelhooldusperioodil iga 6 kuu tagant. | . | X: 6593465, Y: 560998 |
| 16. | Jäätmelademe pindala, ladestatud jäätmete maht ja koostis, ladestu kõrgus ja selle muutumine ajas, kasutatud ladestamisviisid, ladestamise aeg ja kestus, ladestu seisundi iseloomustus ladestu sisetemperatuuri kaudu, ladestamiseks vaba maht. | Jäätmelademe seire | 1 x aastas | . | X: 6593465, Y: 560998 |
| 17. | Kui mõne ilmastikuparameetri registreerimine toimub oma ilmajaamaga, tuleb mõõtmised teha igapäevaselt. | Meteoroloogilised andmed | . | . | X: 6593465, Y: 560998 |
| 18. | Kui võetud proovist ilmneb seireparameetrite oluline erinevus senistest mõõtmistulemustest, tuleb koheselt korraldada kordusproovi võtmine, milles analüüsitakse kõiki põhjavee seireparameetreid. Kui ületamine või erinevus leiab kordusprooviga kinnitust, tuleb teavitada loa väljaandjat ja Keskkonnainspektsiooni ning käivitada erakorralised ohutusmeetmed. | Põhjavee seire | . | . | X: 6593465, Y: 560998 |
| 19. | Prügila järelhooldeperioodil nõrgvee koostise määramine. | Prügila nõrgvesi | 1 x 6 kuu tagant | . | X: 6593465, Y: 560998 |
| 20. | Veebilansi põhjal saadud nõrgvee koguseid tuleb võrrelda tegelikult ärajuhitava nõrgvee kogustega. Juhul, kui võrdlusest ilmneb oluline erinevus, mis ületab kasutatava metoodika normaalse vea piirid tuleb välja selgitada selle põhjused ja rakendada asjakohaseid meetmeid, s.h. võimaliku lekke kõrvaldamiseks. | Prügila nõrgvesi | Nõrgvee koguste võrdlus ja täiendavad selgitused tuleb esitada käitise tegevuse aastaaruandes. | . | X: 6593465, Y: 560998 |
| 21. | - Tekkiva nõrgvee koostist tuleb määrata enne, kui nõrgvesi seguneb muu heitveega. Nõrgveest seiratavad parameetrid on järgmised: pH, Elektrijuhtivus, Kuivjääk, Keemiline hapnikutarve (KHT), Biokeemiline hapnikutarve (BHT7), Ammoonium-lämmastik (NH4+), Üldlämmastik, Kloriidid (Cl-), Sulfaadid (SO4--), Sulfiidid (S--), Orgaanilise süsiniku sisaldus (TOC), Raud (Fe), Plii (Pb), Kaadmium (Cd), Vask (Cu), Üldkroom (Cr), Nikkel (Ni), Arseen (As), Tsink (Zn), Elavhõbe (Hg). Lisaks määrata järgmiste radionukliidide aktiivsuskontsentratsioon: Ra-226, Ra-228, Th-228. - Kui raskmetallide sisaldus nõrgvees ületab keskkonnaministri 16.10.2003. a määrusega nr. 75 kehtestatud piirmäärad, tuleb 1 kord kvartalis hakata seirama vastava raskmetalli sisaldust ühiskanalisatsiooni juhitavas heitvees. Seirata tuleb hiljemalt 3 kuu möödumisel piirmäära ületava tulemuse saamisest.-Radionukliidide aktiivsuskontsentratsiooni hindamine peab olema läbi viidud labori poolt, kes vastab keskkonnaministri 18.11.2016 määruse nr 54 nõuetele. | Prügila nõrgvesi | 1 x kvartalis; Raskmetallide v.a tsingi ja plii sisaldus määratakse 1 kord aastas. Tsingi ja plii sisaldus määrata 1 x kvartalis. Radionukliidide aktiivsuskontsentratsioonide hindamine 1 x aastas. | . | X: 6593465, Y: 560998 |
| 22. | Tekkiva nõrgvee maht määrata enne, kui nõrgvesi seguneb muu heitveega. | Prügila nõrgvesi | 1 x kuus | . | X: 6593465, Y: 560998 |
| 23. | Prügila järelhooldeperioodil määratakse nõrgvee koostises: pH, Elektrijuhtivus, Kuivjääk, Keemiline, hapnikutarve (KHT), Biokeemiline hapnikutarve (BHT7), Ammoonium-lämmastik (NH4+), Üldlämmastik, Kloriidid (Cl-), Sulfaadid (SO4--), Sulfiidid (S--), Orgaanilise süsiniku sisaldus (TOC), Raud (Fe), Plii (Pb), Kaadmium (Cd), Vask (Cu), Üldkroom (Cr), Nikkel (Ni), Arseen (As), Tsink (Zn), Elavhõbe (Hg). | Prügila nõrgvesi | 1 x 6 kuu tagant | . | X: 6593465, Y: 560998 |
| 24. | Tuleb pidada arvestust prügila nõrgvee tekke üle, s.t. koostada prügila veebilanss, lähtudes meteoroloogilise seirega saadud andmetest. | Prügila nõrgvesi | . | . | X: 6593465, Y: 560998 |
| 25. | Jäätmete süvendi kohal tuleb pärast süvendi mineraalsete jäätmetega või liivaga kinnikatmist mõõta doosikiirust 1 meetri kõrgusel pinnast. | Veepehmendussetete, mis sisaldavad radionukliide Ra-226, Ra-228 ja Th-228, ladestusala doosikiirus | 1 x aastas | . | X: 6593465, Y: 560998 |
| 26. | Välisõhu radoonisisaldust mõõta kinnikaetud jäätmete süvendi kohal.Kui mõõdetud välisõhu radoonisisaldus ei ületa 300 Bq/m3, siis võib radooniseire lõpetada. | Veepehmendussetete, mis sisaldavad radionukliide Ra-226, Ra-228 ja Th-228, ladestusala välisõhu radoonisisaldus | Mõõdetakse veepehmendussetete, mis sisaldavad radionukliide Ra-226, Ra-228 ja Th-228, süvendi sulgemise järgselt | . | X: 6593465, Y: 560998 |
| Piirkogus (t/a) | Jäätmekoodid |
|---|---|
| Jäätmekood | |
| 170 000 | 02 01 - Põllumajanduses, aianduses, vesiviljeluses, metsanduses, jahinduses ja kalapüügil tekkinud jäätmed |
| 02 01 01 - Pesemis- ja puhastamissetted | |
| 02 01 02 - Loomsete kudede jäätmed | |
| 02 01 03 - Taimsete kudede jäätmed | |
| 02 01 04 - Plastijäätmed (välja arvatud pakendid) | |
| 02 01 06 - Loomaväljaheited, virts ja sõnnik (sealhulgas reostunud allapanu), eraldi kogutud ja mujal käideldud vedelad farmiheitmed | |
| 02 01 07 - Metsamajandusjäätmed (näiteks oksad, risu) | |
| 02 01 09 - Põllumajanduskemikaalide jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 02 01 08* | |
| 02 01 10 - Metallijäätmed | |
| 02 01 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed | |
| 02 02 - Liha, kala ja muude loomsete toiduainete valmistamisel ja töötlemisel tekkinud jäätmed | |
| 02 02 01 - Pesemis- ja puhastamissetted | |
| 02 02 02 - Loomsete kudede jäätmed | |
| 02 02 03 - Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid | |
| 02 02 04 - Reovee kohtpuhastussetted | |
| 02 02 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed | |
| 02 03 - Puu-, köögi- ja teravilja, toiduõli, kakao, kohvi, tee ja tubaka töötlemisel ning valmistamisel, konservitootmisel, pärmi ja pärmikontsentraadi tootmisel ning melassi valmistamisel ja kääritamisel tekkinud jäätmed | |
| 02 03 01 - Pesemis-, puhastamis-, koorimis-, tsentrifuugimis- ja separeerimissetted | |
| 02 03 02 - Konservandijäätmed | |
| 02 03 03 - Lahustitega ekstraheerimisel tekkinud jäätmed | |
| 02 03 04 - Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid | |
| 02 03 05 - Reovee kohtpuhastussetted | |
| 02 03 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed | |
| 02 04 - Suhkrutootmisjäätmed | |
| 02 04 01 - Suhkrupeedi puhastamisel ja pesemisel eraldatud muld | |
| 02 04 02 - Mittestandardne kaltsiumkarbonaat | |
| 02 04 03 - Reovee kohtpuhastussetted | |
| 02 04 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed | |
| 02 05 - Piimatööstusjäätmed | |
| 02 05 01 - Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid | |
| 02 05 02 - Reovee kohtpuhastussetted | |
| 02 05 98 - Vadak | |
| 02 05 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed | |
| 02 06 - Pagari- ja kondiitritööstusjäätmed | |
| 02 06 01 - Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid | |
| 02 06 02 - Konservandijäätmed | |
| 02 06 03 - Reovee kohtpuhastussetted | |
| 02 06 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed | |
| 02 07 - Alkohoolsete ja alkoholivabade jookide (välja arvatud kohv, tee ja kakao) tootmisjäätmed | |
| 02 07 01 - Toorme pesemisel, puhastamisel ja mehaanilisel töötlemisel (peenestamisel ja jahvatamisel) tekkinud jäätmed | |
| 02 07 02 - Piirituse destilleerimisjäägid | |
| 02 07 03 - Keemilisel töötlemisel tekkinud jäätmed | |
| 02 07 04 - Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid | |
| 02 07 05 - Reovee kohtpuhastussetted | |
| 02 07 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed | |
| 03 01 - Puidu töötlemise ning plaatide ja mööbli tootmise jäätmed | |
| 03 01 01 - Puukoore- ja korgijäätmed | |
| 03 01 05 - Saepuru, sealhulgas puidutolm, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 01 04* | |
| 03 01 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed | |
| 03 03 - Tselluloosi, paberi ja kartongi tootmise ja töötlemise jäätmed | |
| 03 03 01 - Puukoore- ja puidujäätmed | |
| 03 03 02 - Roheleelise sete, mis tekib tselluloosi keedulahuse taaskasutamisel | |
| 03 03 05 - Paberi ringlussevõtul tekkinud värviärastussetted | |
| 03 03 07 - Vanapaberist ja -kartongist pulbi valmistamisel mehaaniliselt eraldatud jäägid | |
| 03 03 08 - Ringlussevõetud vanapaberi ja -kartongi sortimisjäätmed | |
| 03 03 09 - Lubjasete („meesa“) | |
| 03 03 10 - Pulbi mehaanilisel lahutamisel tekkinud kiujäägid ning kiu-, täiteaine- ja katteainesetted | |
| 03 03 11 - Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 03 10 | |
| 03 03 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed | |
| 04 02 - Tekstiilitööstusjäätmed | |
| 04 02 09 - Komposiitmaterjalide (impregneeritud tekstiili, elastomeeride, plastomeeride) jäätmed | |
| 04 02 10 - Looduslikest saadustest pärinev orgaaniline aine (näiteks rasv, vaha) | |
| 04 02 15 - Viimistlusjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 04 02 14* | |
| 04 02 17 - Värvained ja pigmendid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 04 02 16* | |
| 04 02 20 - Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 04 02 19* | |
| 04 02 21 - Töötlemata tekstiilikiudude jäätmed | |
| 04 02 22 - Töödeldud tekstiilikiudude jäätmed | |
| 04 02 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed | |
| 07 02 - Plasti, sünteetilise kummi ja tehiskiu valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed | |
| 07 02 12 - Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 07 02 11* | |
| 07 02 13 - Plastijäätmed | |
| 07 02 15 - Lisandijäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 07 02 14* | |
| 07 02 17 - Silikoone sisaldavad jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 07 02 16* | |
| 07 02 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed | |
| 08 02 - Muude pinnakatete (sealhulgas keraamiliste materjalide) valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed | |
| 08 02 01 - Pulberpinnakatete jäätmed | |
| 08 02 02 - Keraamilisi materjale sisaldavad vesisetted | |
| 08 02 03 - Keraamilisi materjale sisaldavad vesisuspensioonid | |
| 08 02 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed | |
| 10 01 - Jõujaamades ja muudes põletusseadmetes tekkinud jäätmed (välja arvatud jaotises 19 nimetatud jäätmed) | |
| 10 01 01 - Koldetuhk, räbu ja katlatuhk (välja arvatud koodinumbriga 10 01 04* nimetatud katlatuhk ning koodinumbritega 10 01 96* ja 10 01 97* nimetatud jäätmed) | |
| 10 01 02 - Kivisöelendtuhk | |
| 10 01 03 - Turba ja töötlemata puidu põletamisel tekkinud lendtuhk | |
| 10 01 05 - Protsessist väljuvate gaaside väävlitustamisel tekkinud kaltsiumipõhised tahked reaktsioonijäätmed | |
| 10 01 07 - Protsessist väljuvate gaaside väävlitustamisel tekkinud kaltsiumipõhised püdelad reaktsioonijäätmed | |
| 10 01 15 - Koospõletamisel tekkinud koldetuhk, räbu ja katlatuhk, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 01 14* | |
| 10 01 17 - Koospõletamisel tekkinud lendtuhk, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 01 16* | |
| 10 01 19 - Gaasipuhastusjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 10 01 05, 10 01 07 ja 10 01 18* | |
| 10 01 21 - Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 01 20* | |
| 10 01 23 - Vesisegused katlapuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 01 22* | |
| 10 01 24 - Keevkihtkatelde liiv | |
| 10 01 25 - Kivisöejõujaamades kütuse ladustamisel ja ettevalmistamisel tekkinud jäätmed | |
| 10 01 26 - Jahutusveekäitlusel tekkinud jäätmed | |
| 10 01 95 - Põlevkivijõujaamades kütuse ladustamisel ja ettevalmistamisel tekkinud jäätmed | |
| 10 01 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed | |
| 10 02 - Raua- ja terasetootmisjäätmed | |
| 10 02 01 - Räbutöötlemisjäätmed | |
| 10 02 02 - Töötlemata räbu | |
| 10 02 08 - Tahked gaasipuhastusjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 02 07* | |
| 10 02 10 - Valtsimistagi | |
| 10 02 12 - Jahutusveekäitlusel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 02 11* | |
| 10 02 14 - Gaasipuhastussetted ja -filtrikoogid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 02 13* | |
| 10 02 15 - Muud gaasipuhastussetted ja -filtrikoogid | |
| 10 02 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed | |
| 10 09 - Mustmetallide valujäätmed | |
| 10 09 03 - Ahjuräbu | |
| 10 09 06 - Kasutamata jäänud valukärnid ja -vormid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 09 05* | |
| 10 09 08 - Kasutatud valukärnid ja -vormid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 09 07* | |
| 10 09 10 - Protsessist väljuvates gaasides sisalduv tolm, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 09 09* | |
| 10 09 12 - Muud peenosakesed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 09 11* | |
| 10 09 14 - Sideainete jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 09 13* | |
| 10 09 16 - Pragude otsingul kasutatud materjalide jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 09 15* | |
| 10 09 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed | |
| 10 11 - Klaasi ja klaastoodete valmistamisel tekkinud jäätmed | |
| 10 11 03 - Klaaskiudmaterjali jäätmed | |
| 10 11 05 - Peenosakesed ja tolm | |
| 10 11 10 - Valmistussegujäätmed enne termilist töötlemist, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 11 09* | |
| 10 11 12 - Klaasijäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 11 11* | |
| 10 11 14 - Klaasipoleerimis- ja -lihvimissetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 11 13* | |
| 10 11 16 - Protsessist väljuvate gaaside tahked puhastusjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 11 15* | |
| 10 11 18 - Protsessist väljuvate gaaside puhastussetted ja -filtrikoogid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 11 17* | |
| 10 11 20 - Tahked reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 11 19* | |
| 10 11 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed | |
| 10 12 - Keraamikatoodete, telliste, plaatide ja ehitustoodete valmistamisel tekkinud jäätmed | |
| 10 12 01 - Valmistussegujäätmed enne termilist töötlemist | |
| 10 12 03 - Peenosakesed ja tolm | |
| 10 12 05 - Gaasipuhastussetted ja -filtrikoogid | |
| 10 12 06 - Kasutuskõlbmatud vormid | |
| 10 12 08 - Keraamiliste materjalide, telliste, plaatide ja ehitustoodete jäätmed (pärast termilist töötlemist) | |
| 10 12 10 - Tahked gaasipuhastusjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 12 09* | |
| 10 12 12 - Glasuurimisjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 12 11* | |
| 10 12 13 - Reovee kohtpuhastussetted | |
| 10 12 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed | |
| 10 13 - Tsemendi, lubja, krohvisegu ning nendest toodete valmistamisel tekkinud jäätmed | |
| 10 13 01 - Valmistussegujäätmed enne termilist töötlemist | |
| 10 13 04 - Lubja kaltsineerimisel ja kustutamisel tekkinud jäätmed | |
| 10 13 06 - Peenosakesed ja tolm (välja arvatud koodinumbritega 10 13 12* ja 10 13 13 nimetatud jäätmed) | |
| 10 13 07 - Gaasipuhastussetted ja -filtrikoogid | |
| 10 13 10 - Asbesttsemendi valmistamisel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 13 09* | |
| 10 13 11 - Tsemendipõhiste komposiitmaterjalide jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 10 13 09* ja 10 13 10 | |
| 10 13 13 - Tahked gaasipuhastusjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 13 12* | |
| 10 13 14 - Betoonijäätmed ja betoonisete | |
| 10 13 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed | |
| 12 01 - Metallide ja plastide mehaanilisel vormimisel ning füüsikalisel ja mehaanilisel pinnatöötlemisel tekkinud jäätmed | |
| 12 01 01 - Mustmetalliviilmed ja -treilaastud | |
| 12 01 02 - Mustmetallitolm ja -kübemed | |
| 12 01 03 - Värvilise metalli viilmed ja treilaastud | |
| 12 01 04 - Värvilise metalli tolm ja kübemed | |
| 12 01 05 - Plasti höövli- ja treilaastud | |
| 12 01 13 - Keevitusjäätmed | |
| 12 01 15 - Metallitöötlussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 12 01 14* | |
| 12 01 17 - Liivapritsimisjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 12 01 16* | |
| 12 01 21 - Kasutatud lihvkäiad ja -materjalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 12 01 20* | |
| 12 01 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed | |
| 15 02 03 - Absorbendid, puhastuskaltsud, filtermaterjalid ja kaitseriietus, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 15 02 02* | |
| 16 01 - Romusõidukid mitmesugustest liiklusvaldkondadest (sealhulgas liikurmasinad) ning romusõidukite lammutamisel ja sõidukihooldusel tekkinud jäätmed (välja arvatud jaotistes 13 ja 14 ning alajaotistes 16 06 ja 16 08 nimetatud jäätmed) | |
| 16 01 03 - Vanarehvid | |
| 16 01 06 - Romusõidukid, mis ei sisalda vedelikke ega ohtlikke osi | |
| 16 01 12 - Piduriklotsid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 01 11* | |
| 16 01 15 - Antifriis, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 01 14* | |
| 16 01 16 - Vedelgaasimahutid | |
| 16 01 17 - Mustmetallid | |
| 16 01 18 - Värvilised metallid | |
| 16 01 19 - Plastid | |
| 16 01 20 - Klaas | |
| 16 01 22 - Nimistus mujal nimetamata osad | |
| 16 01 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed | |
| 16 02 16 - Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud osad, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 02 15* | |
| 16 03 - Praaktootepartiid ja kasutamata tooted | |
| 16 03 04 - Anorgaanilised jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 03 03* | |
| 16 03 06 - Orgaanilised jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 03 05* | |
| 17 01 - Betoon, tellised, plaadid ja keraamikatooted | |
| 17 01 01 - Betoon | |
| 17 01 02 - Tellised | |
| 17 01 03 - Plaadid ja keraamikatooted | |
| 17 01 07 - Betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 01 06* | |
| 17 02 - Puit, klaas ja plastid | |
| 17 02 01 - Puit | |
| 17 02 02 - Klaas | |
| 17 02 03 - Plastid | |
| 17 03 02 - Bituumenitaolised segud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 03 01* | |
| 17 05 - Pinnas (sealhulgas saastunud maa-aladelt eemaldatud pinnas), kivid ja süvenduspinnas | |
| 17 05 04 - Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03* | |
| 17 05 06 - Süvenduspinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 05* | |
| 17 05 08 - Teetammitäitematerjal, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 07* | |
| 17 08 02 - Kipsipõhised ehitusmaterjalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 08 01* | |
| 17 09 04 - Ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 09 01*, 17 09 02* ja 17 09 03* | |
| 18 01 - Inimese sünnitushooldel ning haiguste diagnoosimisel, ravimisel või ärahoidmisel tekkinud jäätmed | |
| 18 01 01 - Teravad ja torkivad esemed (välja arvatud koodinumbriga 18 01 03* nimetatud jäätmed) | |
| 18 01 02 - Kehaosad ja elundid, sealhulgas veresäilituskotid ja konservveri (välja arvatud koodinumbriga 18 01 03* nimetatud jäätmed) | |
| 18 01 04 - Jäätmed, mida ei pea nakkuse vältimiseks koguma ja kõrvaldama erinõuete kohaselt (näiteks sidemed, lahased, linad, ühekorrarõivad, mähkmed) | |
| 18 01 07 - Kemikaalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 18 01 06* | |
| 18 01 09 - Ravimid, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 18 01 08*, 18 01 95*, 18 01 96*, 18 01 97* ja 18 01 98* | |
| 18 01 94 - Kasutatud ravimuda | |
| 18 02 - Loomahaiguste uurimisel, diagnoosimisel, ravimisel või ärahoidmisel tekkinud jäätmed | |
| 18 02 01 - Teravad ja torkivad esemed (välja arvatud koodinumbriga 18 02 02* nimetatud jäätmed) | |
| 18 02 03 - Jäätmed, mida ei pea nakkuse vältimiseks koguma ja kõrvaldama erinõuete kohaselt | |
| 18 02 06 - Kemikaalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 18 02 05* | |
| 18 02 08 - Ravimid, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 18 02 07*, 18 02 95*, 18 02 96*, 18 02 97* ja 18 02 98* | |
| 19 01 02 - Koldetuhast eraldatud mustmetallid | |
| 19 01 12 - Koldetuhk ja räbu, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 01 11* | |
| 19 01 14 - Lendtuhk, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 01 13* | |
| 19 01 16 - Katlatuhk, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 01 15* | |
| 19 01 18 - Pürolüüsijäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 01 17* | |
| 19 01 19 - Keevkihtkatelde liiv | |
| 19 01 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed | |
| 19 04 01 - Klaasistatud jäätmed | |
| 19 05 - Tahkete jäätmete aeroobsel töötlemisel tekkinud jäätmed | |
| 19 05 01 - Olme- ja samalaadsete jäätmete komposteerumata fraktsioon | |
| 19 05 02 - Taimsete ja loomsete jäätmete komposteerumata fraktsioon | |
| 19 05 03 - Praakkompost | |
| 19 05 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed | |
| 19 06 - Jäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud jäätmed | |
| 19 06 03 - Olmejäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud vedelik | |
| 19 06 04 - Olmejäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud sete | |
| 19 06 05 - Taimsete ja loomsete jäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud vedelik | |
| 19 06 06 - Taimsete ja loomsete jäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud sete | |
| 19 06 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed | |
| 19 08 - Nimistus mujal nimetamata reoveepuhastusjäätmed | |
| 19 08 01 - Võrepraht | |
| 19 08 02 - Liivapüünisesete | |
| 19 08 05 - Olmereovee puhastussetted | |
| 19 08 09 - Vaid toiduõli ja -rasva sisaldava õli ja vee segu lahutamisel tekkinud rasva, õli ning vee segu | |
| 19 08 12 - Tööstusreovee biopuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 08 11* | |
| 19 08 14 - Muud tööstusreovee puhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 08 13* | |
| 19 08 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed | |
| 19 09 - Joogi- ja tööstusvee käitlusjäätmed | |
| 19 09 01 - Tahked vee eelfiltreerimisjäätmed ja võrepraht | |
| 19 09 02 - Veeselitussetted | |
| 19 09 03 - Veepehmendussetted | |
| 19 09 04 - Kasutatud aktiivsüsi | |
| 19 09 05 - Küllastunud või kasutatud ioonvahetusvaigud | |
| 19 09 06 - Ioonvahetite regenereerimisel tekkinud lahused ja setted | |
| 19 09 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed | |
| 19 10 - Metalli sisaldavate jäätmete purustamisjäätmed | |
| 19 10 01 - Raua- ja terasejäätmed | |
| 19 10 02 - Värviliste metallide jäätmed | |
| 19 10 04 - Kergfraktsioon ja tolm, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 10 03* | |
| 19 10 06 - Muud fraktsioonid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 10 05* | |
| 19 12 - Jäätmete mehaanilise töötlemise jäätmed, näiteks nimistus mujal nimetamata sortimis-, purustamis-, kokkupressimis- või granuleerimisjäätmed | |
| 19 12 01 - Paber ja kartong | |
| 19 12 02 - Mustmetallid | |
| 19 12 03 - Värvilised metallid | |
| 19 12 04 - Plastid ja kummi | |
| 19 12 05 - Klaas | |
| 19 12 07 - Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 06* | |
| 19 12 08 - Tekstiilid | |
| 19 12 09 - Mineraaljäätmed (näiteks liiv, kivid) | |
| 19 12 10 - Põlevjäätmed (prügikütus) | |
| 19 12 12 - Muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sealhulgas materjalisegud), mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 11* | |
| 19 12 98 - Vaid tavajäätmetest koosnevad tootmisjäätmete, välja arvatud olmejäätmed, segud (segatavajäätmed) | |
| 20 02 02 - Pinnas ja kivid | |
| 20 03 - Muud olmejäätmed | |
| 20 03 02 - Turgudel tekkinud jäätmed | |
| 20 03 03 - Tänavapühkmed | |
| 20 03 04 - Septikusetted | |
| 20 03 06 - Kanalisatsioonipuhastusjäätmed | |
| 20 03 07 - Suurjäätmed | |
| 20 03 98 - Prügi (segaolmejäätmete) sortimisjäägid | |
| 20 03 99 - Nimistus mujal nimetamata olmejäätmed |
| Jäätmekood | Toimingu kood | Piirkogus (t/a) |
|---|---|---|
| 17 06 05* - Asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid | D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse) | 14 700 |
| 17 06 01* - Asbesti sisaldavad isolatsioonimaterjalid | D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse) | 1 000 |
| Veehaarde jrk nr | 1. | ||||||||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus | Tallinna prügila (16314) | ||||||||||||||||||||
| Veehaarde või puurkaevu grupi kood | POH0013663 | ||||||||||||||||||||
| Puurkaevu katastri number | 16314 | ||||||||||||||||||||
| Puurkaevu L-Est koordinaadid | X: 6593619, Y: 561323 | ||||||||||||||||||||
| Põhjaveekihi nimi ja kood | C-V - Kambriumi-Vendi (Cm-V) | ||||||||||||||||||||
| Põhjaveekogumi nimi ja kood | Cm-V - Kambriumi-Vendi põhjaveekogum (Cm-V) | ||||||||||||||||||||
| Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu | |||||||||||||||||||||
| Lubatud veevõtt (m3) |
|
||||||||||||||||||||
| Veehaarde kood | Proovivõtukoha nimetus | Proovivõtukoha koordinaadid (L-Est) | Seire | |
|---|---|---|---|---|
| Proovi võtmise sagedus | Seiratavad näitajad | |||
| POH0013663 | Tallinna prügila (16314) | X: 6593619, Y: 561323 | Üks kord kolme aasta jooksul |
Kaltsium (Ca2+)
Vaba kloor Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat |
| Heiteallikas | |||
|---|---|---|---|
| Heiteallika keskkonnaregistri kood | Nr plaanil või kaardil | Nimetus | L-EST97 koordinaadid |
| HEIT0006038 | K-1 | Katlamaja | X: 6593073, Y: 560725 |
| HEIT0006039 | G-1 | Generaator | X: 6593360, Y: 560919 |
| HEIT0006040 | HA-1 | Jäätmete ladestusala |
X: 6593162, Y: 560880 X: 6593734, Y: 561064 |
| HEIT0006041 | T-1 | Tõrvik | X: 6593160, Y: 560810 |
| HEIT0006042 | PA-1 | Kompostimisala |
X: 6593184, Y: 560575 X: 6593378, Y: 560676 |
| HEIT0006043 | MA-1K | Mahutid (koondallikas) | X: 6593111, Y: 560786 |
| HEIT0006044 | MA-2 | Laadimine sõidukisse | X: 6593116, Y: 560787 |
| CAS nr | Nimetus | Heitkogus | ||||
|---|---|---|---|---|---|---|
| Perioodi algus | Perioodi lõpp | Lubatud heitkogus (kuni 01.07.2024) | Lubatud aastane heitkogus | Mõõtühik | ||
| 7446-09-5 | Vääveldioksiid | 2003 | 0.451 | t | ||
| PM-sum | Tahked osakesed, summaarsed | 2003 | 0.316 | t | ||
| 124-38-9 | Süsinikdioksiid | 2003 | 7 225 | t | ||
| 10102-44-0 | Lämmastikdioksiid | 2003 | 4.054 | t | ||
| 630-08-0 | Süsinikmonooksiid | 2003 | 4.054 | t | ||
| VOC-com | Lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel | 2003 | 0.261 | t | ||
| NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | 2003 | 164.445 | t | ||
| 7664-41-7 | Ammoniaak | 2003 | 9.461 | t | ||
| 7783-06-4 | Vesiniksulfiid | 2003 | 0.073 | t | ||
| 10024-97-2(t) | Dilämmastikoksiid (tööstus) | 2003 | 0.281 | t | ||
| 74-82-8 | Metaan | 2003 | 405.507 | t | ||
| Heiteallikas | Heiteallika kood | Välisõhku väljutatud saasteaine | ||||
|---|---|---|---|---|---|---|
| CAS nr | Nimetus | Heite liik | Heitkogus | |||
| Hetkeline kogus | Mõõtühik | |||||
| Tõrvik | HEIT0006041 | 7446-09-5 | Vääveldioksiid | Tavaheide | 0.011 | g/s |
| 10102-44-0 | Lämmastikdioksiid | Tavaheide | 0.245 | g/s | ||
| 630-08-0 | Süsinikmonooksiid | Tavaheide | 0.245 | g/s | ||
| VOC-com | Lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel | Tavaheide | 0.016 | g/s | ||
| Katlamaja | HEIT0006038 | PM-sum | Tahked osakesed, summaarsed | Tavaheide | 0.01 | g/s |
| 7446-09-5 | Vääveldioksiid | Tavaheide | 0.005 | g/s | ||
| 10102-44-0 | Lämmastikdioksiid | Tavaheide | 0.01 | g/s | ||
| 630-08-0 | Süsinikmonooksiid | Tavaheide | 0.01 | g/s | ||
| Generaator | HEIT0006039 | PM-sum | Tahked osakesed, summaarsed | Tavaheide | 0.001 | g/s |
| 10102-44-0 | Lämmastikdioksiid | Tavaheide | 0.001 | g/s | ||
| 630-08-0 | Süsinikmonooksiid | Tavaheide | 0.001 | g/s | ||
| Jäätmete ladestusala | HEIT0006040 | 7783-06-4 | Vesiniksulfiid | Tavaheide | 0.004 | g/s |
| NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | Tavaheide | 9.55 | g/s | ||
| Kompostimisala | HEIT0006042 | 7664-41-7 | Ammoniaak | Tavaheide | 0.30 | g/s |
| NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | Tavaheide | 3.414 | g/s | ||
| 7783-06-4 | Vesiniksulfiid | Tavaheide | 0.001 | g/s | ||
| Mahutid (koondallikas) | HEIT0006043 | NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | Tavaheide | 0.038 | g/s |
| Laadimine sõidukisse | HEIT0006044 | NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | Tavaheide | 0.004 | g/s |
| Eritingimuse liik | Seireperiood | ||
|---|---|---|---|
| Sagedus | Rakendamise tähtaeg | Eritingimuse kirjeldus | |
| Tegevuskava koostamine ja esitamine | Ühekordne |
28.08.2020
|
Esitada lõhnaaaine vähendamise tegevuskava, kus on arvesse võetud Keskkonnaameti märkused. Märkused on välja toodud Keskkonnnaameti 15.07.2020 kirjas nr DM-108865-10 ja e-kirjades (registreeritud KOTKAS-es 14.08.2020 dokumendi nr DM-108865-11 all). |
| Nimetus | Manus |
|---|---|
| TJTK sulgemiskava_23.09.2014 | |
| TJT sortimisliini jäätmete skeem 2022 | |
| Tallinna prügila platside ja väljakute joonis | |
| Jäätmete vahelaokaart |
Lisa 6:
Jaatmete vahelaokaart.pdf
|
| J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul | |
| J4. Jäätmete ladustamine | |
| Loa taotlus | |
| Lähteolukorra aruanne |