Versioonid

Kehtivus	Korraldus
27.03.2024 –	DM-125745-14
20.09.2023 - 26.03.2024	DM-125834-2
13.04.2023 - 19.09.2023	DM-123334-10
01.03.2022 - 12.04.2023	DM-119118-1
08.07.2021 - 28.02.2022	DM-112348-11
27.03.2018 - 07.07.2021	DM-100401-5
17.08.2005 - 26.03.2018

Võrdle versioone Laadi alla PDF

Sisukord

Keskkonnakompleksluba

Loa registrinumber		L.KKL.HA-217156
Loa omaja andmed	Ärinimi / Nimi	AS Maag Eesti
Loa omaja andmed	Registrikood / Isikukood	10156832
Tegevuskoha andmed	Nimetus	Tabasalu lihatööstus
	Aadress	Sütemetsa tee 56, Tabasalu alevik, Harku vald, Harju maakond
	Katastritunnus(ed)	19801:002:2203
	Territoriaalkood EHAK	8009
	Käitise territoorium	Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Sütemetsa tee 56 (19801:002:2203).Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Sütemetsa tee 56 (19801:002:2203).
Tegevusvaldkond	Loaga reguleeritavad tegevused	Tööstusheide ehk kompleksluba; Vee erikasutus; Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku; Jäätmete käitlemine;
Loa andja andmed	Asutuse nimi	Keskkonnaamet
	Registrikood	70008658
	Aadress	Roheline 64, 80010 Pärnu
Loa kehtivuse periood	Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev	27.03.2024
Loa kehtivuse periood	Lõppemise kuupäev

Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete seire

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tööstusheide

T1. Käitise tegevus

Käitiste register

Käitise kood

KNR0000329

Käitise nimetus

Tabasalu lihatööstus

Käitise asukoha kirjeldus

Tabasalu lihatööstus asub Harjumaal Harku vallas Tabasalu alevikus Sütemetsa tee 56 (19801:002:2203). Käitise territooriumi üldpindala on kokku 41797 m², sh ehitiste alune maa 20290 m².

Territooriumil asub lisaks lihatööstusele ka katlamaja, reovee eelpuhastus ja puurkaev. Käitise katastriüksuse sihtotstarve on tootmismaa. Käitis piirneb maatulundusmaa ja tootmismaa sihtotstarbega kinnistutega. Lähimad elamud paiknevad 800 m kaugusel kirde suunas. Lähimatest veekogudest voolab territooriumi põhja-kirde piirist mööda Harku oja (VEE1094100). Kõige väiksem vahemaa oja ja territooriumi piiri vahel on 90…100 m. Lõunast piirneb käitise territoorium Harku ojja suubuva Sütemetsa kraaviga (VEE1094102) ja ida-kagu piir piirneb kuivenduskraaviga, mis suubub samuti Harku ojja.

Aadress

Sütemetsa tee 56, Tabasalu alevik, Harku vald, Harju maakond

Territoriaalkood EHAK

8009

Katastritunnus(ed)

19801:002:2203

Käitise territoorium

Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Sütemetsa tee 56 (19801:002:2203).

Seotud käitised

Seotud käitise kood	Seotud käitise nimetus

Käitise tegevus

Käitise põhitegevuseks on kanaliha ja -toodete tootmine. Töötajate arv 180.
Loend peamistest tootmisetappidest:
Tapamaja osas toimuvad järgmised etapid:
1. Eluslindude vastuvõtt,
2. Eluslindude konveierile riputamine,
3. Eluslindude uimastamine,
4. Tapmine, veretustamine,
5. Kupatamine,
6. Sulgede kitkumismasinas eemaldatud sulgede kogumine,
7. Rümpade pesemine,
8. Linnurümpade täispuhastus (sisikondade eemaldamine täispuhastusseadetega),
9. Linnurümpade korrastus,
10. Rümpade õhkjahutus,
11. Tükeldus,
12. Värske liha pakkimine (tükeldusliin, pakkeseadmed),
13. Toodangu maitsestamine, suitsutamine,
14. Pakkimine,
15. Toodangu hoiustamine ja laadimine transpordivahendile,
16. Valmistoodangu väljastamine,

Ettevõttesse saabuvad linnud eluslindude veoautodega läbi sissesõiduvärava lindude vastuvõttu. Edasi teisaldatakse linnud liikuvale liinile, kus algab algtöötlemise uimastamise protsess. Algtöötlemise osakonnas, tapaliinil, toimub tegevus eluslindude uimastamisest kuni linnu rümpadeni. Külmhoones toimub rümpade jahutamine ja hoiustamine.

2012-2014. a tapamaja territooriumile ehitati juurdeehitus kuhu kolis lihatööstus Loolt. Seega toimub nii lindude tapmine kui ka liha töötlemine ning lihatoodete valmistamine. Pakendamise ja pakkimise protsesside eesmärgiks on tagada toodete kaitse tootmisjärgsel käsitlemisel. Pakendatud tooted kaalutakse, etiketitakse, asetatakse kastidesse ja alustele ning saadetakse komplekteerimisele Rakvere tööstusesse.

Käitise maksimaalne tootmisvõimsus on 48 000 lindu ühes vahetuses. Ettevõte töötab 1 kuni 1,5 vahetuses. Tapamaja aasta keskmine tootmisvõimsus on 70 tonni rümpasid ööpäevas. Lihatööstuse loomse toorme töötlemise tootmisvõimsus on ca 30 tonni valmistoodangut ööpäevas.

Tootmise ja olme jaoks võetakse joogivesi ettevõttele kuuluvast puurkaevust (katastri nr 756). Tootmistegevuse tagajärjel tekkiv reovesi läbib ettevõtte eelpuhastuse ja edasi juhitakse ühiskanalisatsiooni (AS Tallinna Vesi). Sademevesi kogutakse katustelt ja asfalteeritud pinnaga alalt ning juhitakse läbi kuue väljalasu kinnistu välisesse kraavi, mis suubub Harku ojja.

Territooriumil asub maagaasi katlamaja (aurukatel UL-S 4000 x 10). Katla võimsus on 2,192 MW. Katlamajas on põletusseade nimisoojusvõimsusega 2,452 MWth, mille tarbeks kasutatakse aastas kuni 1 500 tuh. Nm3 maagaasi või kuni 1 200 tonni põlevkiviõli. Lihatöötlemise osakonnas on suitsugeneraatorid H 508/C (kolm katelt kokku 6kW ehk 0,006MW), mis toodavad kuivast lepalaastust suitsu lihatoodete väärtustamiseks. Külmhoone poolele on külmakambrid ja ammoniaagi külmasüsteem.

Ettevõtte koristusosakonna tegevus hõlmab tootmisruumide koristamist, pesemisemist ja desinfitseerimist. Kõikide jäätmete kogumine ja äravedu on organiseeritud teenuse sisseostmise näol. Käitise territooriumil jäätmeid ei kõrvaldata. Tapajäätmed töödeldakse karusloomatoiduks (külmutatud plokid). Linnusuled komposteeritakse lepingupartneri poolt.

Ohukategooria

C kategooria ohtlik

Lähteolukorra aruanne

Lisa 1: AS_HKScan_Estonia_Tabasalu_lihatoostuse_LOA.pdf

Lisa 2: 16. AS HKScan Estonia Tabasalu lihatoostuse_KKL 217156_ l2hteolukorra aruanne_endine AS Tallegg tapamaja.pdf

Tegevusala

Tegevus- ja alltegevusvaldkond	Toiduainetööstus ja sööda tootmine - Loomade tapmine tapamajades mahus üle 50 tonni rümpasid ööpäevas
Tööaeg tundides ööpäevas	24
Tööaeg tundides aastas	8 760
Ülesseatud tootmisvõimsus	70 tonni rümpasid ööpäevas
Aastane tootmismaht	25 500 tonni rümpasid aastas
Põhitegevusala	Jah

T2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine

PVT allikad

Jrk nr	Lühend	Allika nimetus	Viide (URL)	Avaldamise kuupäev	Jõustumise kuupäev
1.	SA	Reference Document on Best Available Techniques in the Slaughterhouses and Animal By-products Industries	https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2020-01/sa_bref_0505.pdf	01.05.2005	01.05.2009
2.	FDM	PVT-alased järeldused toiduaine-, joogi- ja piimatööstuse jaoks	https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32019D2031	04.12.2019	04.12.2023
3.	EFS	Reference Document on Best Available Techniques on Emissions from Storage	https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/esb_bref_0706.pdf	01.07.2006	01.07.2010

Jrk nr	Tootmisetapid	Käitise KKJS-i ja tehnoloogia nimetused	Käitise KKJS-i ja tehnoloogia kirjeldused	PVT viide, KKJS-i ja tehnoloogia kirjeldused	PVT lühend ja viide
Jrk nr	Tootmisetapid	Käitise KKJS-i ja tehnoloogia nimetused	Käitise KKJS-i ja tehnoloogia kirjeldused	PVT viide, KKJS-i ja tehnoloogia kirjeldused	PVT lühend	PVT number
1.	Keskkonnajuhtimissüsteem	Keskkonnajuhtimissüsteemi standardile vastava sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüstee mi rakendamine.	Juurutatud ja sertifitseeritud integreeritud toiduohutus- ja keskkonnajuhtimissüsteem. Juhtimiskava sisaldab tööohutuse ja keskkonnaeesmärke. ISO 14001:2015 sertifikaat.	SA BREF 5.1.1 (lk 373), 5.1.1.1 (lk 374) Keskkonnajuhtimissüsteemi järgimine ja rakendamine PVT 1. Üldise keskkonnatoime vähendamisel on PVT sellise keskkonnajuhtimissüsteemi väljatöötamine ja rakendamine, mis hõlmab kõiki järgmisi aspekte: i) juhtkonna, sealhulgas kõrgema juhtkonna pühendumine, juhtroll ja vastutus tõhusa keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamisel; 4.12.2019 ET Euroopa Liidu Teataja L 313/65 ii) analüüs, mille käigus tehakse kindlaks organisatsiooni kontekst, määratletakse huvitatud isikute vajadused ja ootused ning tehakse kindlaks käitise võimaliku keskkonnaohu või inimestele avalduva ohuga seotud näitajad ning kohaldatavad keskkonnaalased õiguslikud nõuded; iii) sellise keskkonnapoliitika väljatöötamine, mis hõlmab käitise keskkonnatoime pidevat vähendamist; iv) oluliste keskkonnaaspektidega seotud eesmärkide ja tulemuslikkuse näitajate kehtestamine, sealhulgas kohaldatavate õiguslike nõuete järgimise tagamine; v) keskkonnaeesmärkide saavutamiseks ja keskkonnariskide vältimiseks vajalike meetmete ja korra (sealhulgas vajaduse korral parandus- ja ennetusmeetmete) kavandamine ja rakendamine; vi) keskkonnaaspektide ja -eesmärkidega seotud struktuuride, rollide ja kohustuste kindlaksmääramine ning vajalike rahaliste vahendite ja töötajate tagamine; vii) oma tööga käitise keskkonnatoimet mõjutada võivate töötajate vajaliku pädevuse ja teadlikkuse tagamine (nt teavitamise ja koolitamise kaudu); viii) sise- ja välissuhtlus; ix) selle soodustamine, et töötajad osaleksid keskkonnajuhtimise hea tava kohaldamises; x) keskkonnajuhtimise käsiraamatu ja kirjaliku korra väljatöötamine ja haldamine olulise keskkonnamõjuga tegevuse kontrollimiseks ning asjakohaste dokumentide haldamine; xi) tõhus tegevuse kavandamine ja protsessijuhtimine; xii) asjakohaste hooldusprogrammide rakendamine; xiii) hädaolukorraks valmisoleku ja sellele reageerimise eeskirjad, mis hõlmavad hädaolukorra kahjuliku (keskkonna)mõju ennetamist ja/või leevendamist; xiv) (uue) käitise või selle osa (ümber)projekteerimisel selle keskkonnamõju arvessevõtmine kogu olelusringi ulatuses, sealhulgas selle ehitamisel, hooldamisel, käitamisel ja tegevuse lõpetamisel; xv) vajaduse korral seire- ja mõõtmisprogrammi rakendamine; sellekohane teave on esitatud tööstusheidete direktiiviga hõlmatud käitistest pärineva õhku- ja vetteheite seire võrdlusaruandes; xvi) korrapärane sektorisiseste võrdlusanalüüside tegemine; xvii) perioodiline võimaluse korral sõltumatu siseaudit ja perioodiline sõltumatu välisaudit, et hinnata keskkonnatoimet ja teha kindlaks, kas keskkonnajuhtimissüsteem toimib kavakohaselt ning kas seda on nõuetekohaselt rakendatud ja järgitud; xviii) mittevastavuse põhjuste hindamine, parandusmeetmete rakendamine mittevastavuse tuvastamisel, parandusmeetmete tõhususe hindamine ja selle kindlakstegemine, kas sarnast mittevastavust esineb veel või võib tulevikus esineda; xix) keskkonnajuhtimissüsteemi ja selle jätkuva sobivuse, piisavuse ja tõhususe perioodiline hindamine kõrgemas juhtkonnas; xx) keskkonnahoidlikumate tehnikate väljatöötamisega kursis olemine ja nende arvesse võtmine.	SA	SA BREF 5.1.1 (lk 373), 5.1.1.1 (lk 374)
1.	Keskkonnajuhtimissüsteem				FDM	PVT 1
2.	Juhtimine	Töötajate teadlikkus ja vastutus.	Töötajate koolituskava iga poole aasta kohta (peamiselt hügieenialane). Töötajate regulaarne koolitus. Kõikide töötajate valdkonnale ja tasemele vastav kirjalik koolituskava. Keskkonnakaitselise informatsiooni kajastumine ametijuhendites.	SA BREF 5.1.1 p 2 ja 4.1.2 (lk 373) Koolituse läbiviimine. Kõikide töötajate valdkonnale ja tasemele vastav kirjalik koolituskava. Keskkonnakaitselise informatsiooni kajastumine ametijuhendites. PVT 1. Üldise keskkonnatoime vähendamisel on PVT sellise keskkonnajuhtimissüsteemi väljatöötamine ja rakendamine, mis hõlmab kõiki järgmisi aspekte: vi) keskkonnaaspektide ja -eesmärkidega seotud struktuuride, rollide ja kohustuste kindlaksmääramine ning vajalike rahaliste vahendite ja töötajate tagamine; vii) oma tööga käitise keskkonnatoimet mõjutada võivate töötajate vajaliku pädevuse ja teadlikkuse tagamine (nt teavitamise ja koolitamise kaudu); viii) sise- ja välissuhtlus; ix) selle soodustamine, et töötajad osaleksid keskkonnajuhtimise hea tava kohaldamises; xix) keskkonnajuhtimissüsteemi ja selle jätkuva sobivuse, piisavuse ja tõhususe perioodiline hindamine kõrgemas juhtkonnas; xx) keskkonnahoidlikumate tehnikate väljatöötamisega kursis olemine ja nende arvesse võtmine.	SA	SA BREF 5.1.1 p 2 ja 4.1.2 (lk 373)
2.	Juhtimine	Töötajate teadlikkus ja vastutus.			FDM	PVT 1
3.	Juhtimine	Tehnoloogiliste seadmete hooldusprogrammid	Kinnitatud protseduurireeglid tehnoloogia hooldus ja kontroll. Seadmetele on tootja poolt kaasa antud hooldusgraafik, mille järgi seadmeid kontrollitakse ja hooldatakse. Hooldusprogramm sisaldab seadmete kontrolli, mis aitab vähendada tarbimist ja emissiooni taset.	Kavandatud hooldusprogramm seadmetele. Pöörata erilist tähelepanu seadmete hooldusprogrammidele. Hooldusprogramm sisaldab seadmete kontrolli, mis aitab vähendada tarbimist ja emissiooni taset.	SA	SA BREF 5.1.1 p 3 ja 4.1.3 (lk 373)
4.	Kogu tootmine	Ressursikasutuse vähendamine	Ettevõtte integreeritud juhtimissüsteemi osana on loodud vooskeemid, juhendid, protsesside kirjeldused. Ettevõttes on kasutuses järgmised täisautomaatsed kontrolli- ja mõõtmissüsteemid. Protsesside temperatuurid automaatjälgimisega. Kasutatava vee vooluhulkade üle on kontrolli. Paigaldatud veemõõtjad. Veekulu jälgitakse erinevates töölõikudes ja üldiselt. Mõõdetakse jäätmekoguseid ning seatakse pidevalt eesmärke ressursitõhususe suurendamiseks. Asjaomaste saasteainete/näitajate keskmine kontsentratsioon ja/või koormusväärtused selguvad omaseire tulemusel, mis toimub vastavalt nõuetele. Sisseostetava materjalide ja nende pakendite üle peetakse arvestust. Enamjaolt kasutatakse suuri pakendeid ja tagastatakse taara või suunatakse taara pakendiettevõttele	PVT 2. See PVT ressursitõhususe suurendamiseks ja heitkoguste vähendamiseks seisneb keskkonnajuhtimissüsteemi (vt PVT 1) osana vee, energia ja tooraine tarbimist ning reovee- ja protsessigaasivooge käsitleva sellise andmestiku loomises, haldamises ja korrapärases läbivaatamises (sealhulgas olulise muutuse tegemisel), mis hõlmab kõiki järgmisi aspekte. I. Teave toidu-, joogi- ja piimatootmise protsesside kohta, sealhulgas: a) protsesside lihtsustatud vooskeemid, kus on ära näidatud heite päritolu; b) heite vältimiseks või vähendamiseks kasutatavate protsessi integreeritud tehnikate ning reovee või protsessigaasi puhastamise tehnikate kirjeldus, sealhulgas nende tulemuslikkus. II. Teave veetarbimise ja -kasutuse kohta (nt vooskeemid ja veebilanss) ning veetarbimise ja reoveekoguse vähendamise meetmete kindlakstegemine III. Teave reoveekoguse ja reoveevoogude omaduste kohta, näiteks: a) voolukiiruse, pH ja temperatuuri keskmised väärtused ja varieeruvus; b) asjaomaste saasteainete/näitajate keskmine kontsentratsioon ja/või koormusväärtused ning nende varieeruvus. IV. Teave protsessigaasivoogude omaduste kohta, näiteks: a) voolukiiruse ja temperatuuri keskmised väärtused ja varieeruvus; b) asjaomaste saasteainete/näitajate keskmine sisaldus ja heitkogused ning nende varieeruvus; c) protsessigaasi puhastamise süsteemi või käitise ohutust mõjutada võivate muude ainete (nt hapnik, veeaur, tolm) esinemine. V. Teave energiatarbimise ja -kasutuse ning kasutatud toorainekoguse, samuti tekkinud jääkide koguse ja omaduste kohta ning ressursitõhususe pidevat suurendamist võimaldavate meetmete kindlakstegemine. VI. Sobiva seirestrateegia kindlakstegemine ja rakendamine ressursitõhususe suurendamiseks lähtuvalt energia, vee ja tooraine tarbimisest. Kõnealune seire võib hõlmata sobiva sagedusega tehtavaid otseseid mõõtmisi, arvutusi ja registreerimist. Seiret kohaldatakse kõige asjakohasemal tasandil (nt protsessi või käitise/seadme tasandil).	FDM	PVT 2
5.	Kogu tootmine	Välisõhu saaste vältimine või vähendamine	Ammoniaagimahutitel on olemas gaasianalüsaatorid, mis hoiatavad võimaliku lekke eest. Paigaldatud ammoniaagi andurid ruumidesse. Territooriumil paikneb 60 m3 topeltseinaga metallist mahuti põlevkiviõli jaoks. Toimub automaatne tasememõõtmine, lekkekontrolli teostatakse pidevalt külmutusseadmete masinistide poolt.	Ptk 4.1.2.1; 5.1.1.1. Mahutite õige disain peab arvestama paljude teguritega, sealhulgas: • säilitatava aine füüsikalis-keemilised omadused; • hoiustatava produkti omadustest sõltuvalt seadmete valik (ehitusmaterjalid, ventiilide kvaliteet, pumpade tüübid jne); • hooldus- ja ülevaatusplaani rakendamine ning hooldus- ja kontrollitööde (juurdepääs, paigutus jne) hõlbustamine; • kuidas hädaolukordades käituda (kaugus teistest mahutitest, rajatistest ja käitise piirist, tulekaitse, juurdepääs hädaabiteenistustele, nagu tuletõrje jne). Ptk 4.1.2.3; 5.1.1.1. Asukoht ja paigutus. PVT on paigutada mahuti, mis töötab atmosfäärirõhul või selle lähedal, maa peale. Maapealsete mahutite eeliseks on, et lekked on lihtsamini märgatavad, samuti on lihtsam selliseid mahuteid hooldada. Ptk 5.1.1.3. Korrosiooni ja/või erosiooni tõttu tekkivate lekete vältimine. Mahuti materjal peab olema ladustatavale tootele vastupidav. Vihma- või põhjavee mahutisse sattumise vältimine ja vajadusel paaki kogunenud vee eemaldamine. Ptk 5.1.1.3. Seadmete ületäitmise vältimiseks on PVT kohased tööprotseduurid: • mahutite täitmise ajal kasutatakse ületäitmise vältimiseks asjakohaseid kasutusjuhendeid; • vastuvõtumahuti suurus vastab laaditava partii suurusele. PVT on lekketuvastuse rakendamine mahutitele, mis sisaldavad vedelikke, mis võivad põhjustada pinnasereostust SA BREF 5.1.1 p 9 ja 4.1.13 (lk 373) Mahutite ületäitumise kaitse.	EFS	Ptk 4.1.2.1; 4.1.2.3; 5.1.1; 5.1.1.3
5.	Kogu tootmine	Välisõhu saaste vältimine või vähendamine			SA	5.1.1 p 9 ja 4.1.13
6.	Seire	Teave reoveekoguse ja reoveevoogude omaduste kohta	Pidevalt kontrollitakse reoveepuhasti sissevoolutorul ja väljavoolutorul vooluhulka, pH ja temperatuuri ning andmed salvestatakse.	PVT 3. Reoveevoogude andmestiku abil kindlaks tehtud olulise vetteheite puhul (vt PVT 2) seisneb PVT protsessi põhinäitajate jälgimises (nt reovee voolukiiruse, pH ja temperatuuri pidev jälgimine) olulistes punktides (nt eeltöötlusseadme sisselaskeava ja/või väljalaskeava juures, lõpptöötlusseadme sisselaskeava juures, heitvee käitisest väljumise kohas).	FDM	PVT 3
7.	Seire	Heitvee seire	Suublasse otseheidet ei toimu, vee-ettevõtjaga sõlmitud lepingu kohaselt on proovide võtmine vee-ettevõtja poolt võimalik vastavalt kokkulepetele.	PVT 4. See PVT seisneb vetteheite seires vähemalt allpool esitatud sagedusega ja vastavalt EN-standarditele. EN- standardite puudumise korral seisneb PVT selliste ISO, riiklike või muude rahvusvaheliste standardite kohaldamises, millega tagatakse samaväärsel teaduslikul tasemel andmete saamine.	FDM	PVT 4
8.	Seire	Õhuheite seire	Saasteainete koguste arvutuslik seire toimub kvartaalsel ja iga-aastasel aruandlusel ning vastavalt nõuetele.	PVT 5. See PVT seisneb suunatud õhkuheite seires esitatud sagedusega ja vastavalt EN-standarditele.	FDM	PVT 5
9.	Energia kasutus	Energiajuhtimise süsteem. Energia kasutuse vähendamine	Olemas energiajuhtimissüsteem keskkonnajuhtimissüsteemi ühe osana. Olemas energiaressursi vähendamise kava, mis hõlmab asjaomas(t)e tegevus(t)ega seotud erienergiatarbe määratlemist ja arvutamist, tulemuslikkuse põhinäitajate kindlaksmääramist ning perioodiliste tõhustamiseesmärkide ja nendega seotud meetmete kavandamist investeeringute näol. Energiatarbimist mõõdetakse igapäevaselt, lisaks arvestatakse energia kulu ühe tooteühiku kohta. Otsitakse pidevaid parendamisvõimalusi energia efektiivsemaks kasutamiseks. b. a) Toimub regulaarne põletite reguleerimine ja kontroll. c) Elektrimootorid on valitud vastavalt protsesside võimsustele optimaalsete parameetritega. d) Toimub soojustagastus soojusvahetite ja/või soojuspumpade abil. e) Valgustuse nõuded on kõikides asukohtades tagatud. Kasutatakse energiasäästlikke valgusteid. Käitises kasutatakse päevavalguslampe ja LED lampe. Valgustussüsteemide hooldus, et minimeerida energia raiskamist. f) Protsessid on juhitud kesksete kontrollerite poolt, mis tarnitakse koos tehnoloogiaga. h) Toimub toitevee eelsoojendamine. Kasutatakse soojustagastussüsteemi. i) Kasutusel on protsessikontrollisüsteemid. j) Suruõhusüsteem selline, kus lekkeid hoitakse kontrolli all ja töökorras süsteemis lekked puuduvad. l) Sagedusmuundurid kasutusel. Reoveemuda kasutatakse biogaasi toomiseks.	SA BREF 5.1.1 p 11 ja 4.1.16, 4.1.17 (lk 373) Energiajuhtimise süsteemi juurutamine. PVT 6. See PVT energiatõhususe suurendamiseks seisneb nii allpool kirjeldatud PVT 6 tehnika a kui ka tehnikaga b hõlmatud üldkasutatavate tehnikate sobiva kombinatsiooni kasutamises. b. Üldkasutatavate tehnikate rakendamine: a) põleti reguleerimine ja kontroll; b) koostootmine; c) energiatõhusad mootorid; d) soojustagastus soojusvahetite ja/või soojuspumpade abil (sealhulgas auru mehaaniline taaskokkusurumine); e) valgustus; f) katlast eemaldatava veekoguse minimeerimine; g) aurujaotussüsteemide optimeerimine; h) toitevee eelsoojendamine (sealhulgas ökonomaisrite kasutamine); i) protsessikontrollisüsteemid; j) suruõhusüsteemi lekete vähendamine; k) soojuskao vähendamine soojusisolatsiooni abil; l) reguleeritava kiirusega ajamid; ENE BREF 4.2.1 Energiatõhususe juhtimine. ENE BREF 4.2.2 Eesmärkide ja sihtide kavandamine ja püstitamine ENE BREF 4.2.9 Seire ja mõõtmine on kontrollimise oluline osa süsteemis	SA	5.1.1 p 11 ja 4.1.16, 4.1.17 (lk 373)
					FDM	PVT 6
					EFS	4.2.1, 4.2.2, 4.2.9
10.	Reoveekäitlus	Reovee tekke vähendamine	Taaskasutatakse pakkeseadmete jahutusvett. Tagatud on jahutusvee ringlus. Kasutusel olevad veekraanid sulgevad automaatselt. Seadmete vee kasutamine peatub automaatselt. Pesuks kasutatavad voolikud on varustatud reguleeritavate survepesu otsikutega. Tualetid ja kraanid hoitakse töökorras ja lekked kõrvaldatakse. Nugade steriliseerijad hoitakse isoleeritult ja kaetult. Nugade steriliseerijate vesi hoitakse temperatuuril 82 kraadi C. Seadmed ja protsessialad projekteeritakse ja konstrueeritakse nii, et see hõlbustab puhastamist. Optimaalsel projekteerimisel ja konstrueerimisel võetakse arvesse hügieeninõudeid. Seadmed puhastatakse esimesel võimalusel pärast kasutamist, et vältida jääkainete paakumist. Järgitakse seadusest tulenevaid pesu kordi.	SA BREF 5.1.1 p 6 ja 4.1.7 (lk 373) Jooksvate veevoolikute eemaldamine ja tilkuvate tualettide ja kraanide parandamine. SA BREF 5.2 p 7 ja 4.2.1.14 (lk 377) Nugade steriliseerijad hoida isoleeritult ja kaetult. PVT 7. See PVT veetarbimise ja reovee heitkoguste vähendamiseks seisneb nii allpool kirjeldatud PVT 7 tehnika a kui ka tehnikatest b–k ühe või mitme kasutamises. a Vee ringlussevõtt ja/või korduskasutamine. Veevoogude ringlussevõtt ja/või korduskasutamine (pärast veetöötlust või ilma selleta) näiteks puhastamiseks, pesemiseks, jahutamiseks või protsessis eneses kasutamiseks. b Veevoolu optimeerimine. Kontrollseadmete, näiteks fotoelementide, vooluventiilide ja termostaatventiilide kasutamine veevoolu automaatseks reguleerimiseks. c Veepihustite ja voolikute optimeerimine.Õige arvu pihustite kasutamine õiges asukohas; vee rõhu reguleerimine. j) Optimaalsete seadmete ja protsessialade projekteerimine ja konstrueerimine k) Seadmete puhastamine võimalikult varakult	SA	5.1.1 p 6 ja 4.1.7 (lk 373); 5.2 p 7 ja 4.2.1.14 (lk 377)
10.	Reoveekäitlus	Reovee tekke vähendamine			FDM	PVT 7
11.	Reoveekäitlus	Reovee tekke vähendamine	Tapajäätmed eemaldatakse tootmisruumidest ja seadmetelt kombineeritud meetodil: suuremad jäätmed eemaldatakse pühkimise teel ning seejärel survepesu teel, kasutades käsitsi opereeritavate päästikutega voolikuid ja kui vaja kasutatakse sooja vett termostaatiliselt kontrollitud auru ja vee ventiilidest.	SA BREF 5.1.1 p 8 ja 4.1.12, 4.1.10, 4.1.9, 4.1.23 Tapajäätmete eemaldamine pühkimise ja kaabitsatega ja alles seejärel survepesu, kasutades käsitsi opereeritavate päästikutega voolikuid ja kui vaja kasutada sooja vett termostaatiliselt kontrollitud auru ja vee ventiilidest.	SA	SA BREF 5.1.1 p 8 ja 4.1.12, 4.1.10, 4.1.9, 5.1.1 p 16 ja 4.1.23 (lk 373)
12.	Reoveekäitlus	Reoveekäitlus	Võreprahi kogumine. Reovesi liigub ringvoolupumba abil, juhitakse läbi puhastusseadmete kanalisatsiooni. Reovesi kohapeal ei seisa. Tootmisreovesi juhitakse läbi reovee eelpuhastuse. Eelpuhastuses kasutatakse flokulante. Reovee eelpuhastuses paikneb ühtlustusmahuti. Kanalisatsioonirestide kasutamine. Koridorides ja pakkesaalides on paigaldatud kanalisatsiooniava ette restid, et vähendada tahkete osade sattumist reovette. Tootmisruumides on kanalisatsioonirennide peale paigaldatud restid tööohutuse tõttu.	SA BREF 5.1.5 p 1 ja 4.1.43.3 (lk 376) Vältida reovee seismist. SA BREF 5.1.5 p 3 ja 4.1.43.9 (lk 376) Eelpuhastuse kasutamine. SA BREF 5.1.5 p 4 ja 4.1.43.10 (lk 376) Selituskambrite kasutamine, flokulantide kasutamine. SA BREF 5.1.5 p 5 ja 4.1.43.11 (lk 376) Reovee ühtlustusmahutite kasutamine. SA BREF 5.1.1 p 7 ja 4.1.11 Kasutada trappe tahke materjali kogumiseks. Kasutada äravoolutorusid ekraanide ja/või püünistega, et takistada tahke materjali reovette sattumist. PVT 12. See PVT vetteheite vähendamiseks seisneb allpool kirjeldatud tehnikate sobiva kombinatsiooni kasutamises. c - Mehhaaniline eraldamine, näiteks restid, sõelad, liivapüüdurid, õli-/rasvapüüdurid ja eelsetitid	SA	5.1.5 p 1 ja 4.1.43.3 (lk 376); 5.1.5 p 3 ja 4.1.43.9 (lk 376); 5.1.5 p 4 ja 4.1.43.10 (lk 376); 5.1.5 p 5 ja 4.1.43.11 (lk 376), 5.1.1 p 7 ja 4.1.11
12.	Reoveekäitlus	Reoveekäitlus			FDM	PVT 12
13.	Reoveekäitlus	Reoveekäitlus	Protsessivesi kogutakse ja käideldakse eraldi vihmaveest ja olmereoveest. Tootmisreovesi eelpuhastatakse kohapeal ja olmereovesi suunatakse ilma eelpuhastuseta ühiskanalisatsiooni.	SA BREF 5.1.1 p 5 ja 4.1.5 (lk 373) Protsessivee ja mitte-protsessivee eraldamine. PVT 7. See PVT veetarbimise ja reovee heitkoguste vähendamiseks seisneb nii allpool kirjeldatud PVT 7 tehnika a kui ka tehnikatest b–k ühe või mitme kasutamises. d) Veevoogude eraldamine. Veevood, mida ei ole vaja töödelda (nt saastumata jahutusvesi või saastumata äravooluvesi), eraldatakse puhastamist vajavast reoveest; see võimaldab saastumata vee ringlusse võtta.	SA	5.1.1 p 5 ja 4.1.5
13.	Reoveekäitlus	Reoveekäitlus			FDM	PVT 7
14.	Veekasutus	Vee säästlik kasutamine	Käitises töötab täispuhastusliin. Liinil on välditud vee liigset tarbimist. Pesemine toimub seal kus see on tehnoloogiliselt vajalik.	SA BREF 5.2 p 2 ja 4.2.1.4 (lk 377). Vältida rümpade pesemist ja kus see ei ole võimalik, seal veekasutust minimeerida.	SA	5.2 p 2 ja 4.2.1.4 (lk 377)
15.	Veekasutus	Veekulu vähendamine lindude tapmisel	Lindude rümpasid pestakse ainult peale sulgede ning sisikonna eemaldamist. Eemaldatud suled pumbatakse vaakumpumba abil torustikus jäätmete kogumise ja töötlemise ruumi, kus suled nõrutatakse ja suunatakse edasisele käitlemisele. Vesi on korduvkasutuses. Täispuhastusliinil efektiivsed dušipead.	Vee tarbimise vähendamine lindude tapmisel. Kasutada sulgede transportimiseks korduvkasutusvett. Vee efektiivne kasutus ja vähemate dušipeade kasutus.	SA	5.2.2 p 3 ja 4.2.1.11 (lk 378); 5.2.2 p 7 ja 4.2.3.4.2 (lk 378); 5.2.2 p 8 ja 4.2.3.5.1 (lk 378)
16.	Puhastusprotsessid	Kemikaalide kasutamise kontroll. Kemikaalide optimaalne ja ohutu kasutamine	Pesemis- ja desinfitseerimislahused doseeritakse vastavalt kasutusjuhendile. Kasutatakse pesukeskust ja satelliite. Ettevõttes jälgitakse kemikaalide valikul nende pH taset. Kasutatakse toiduainetetööstuse jaoks heakskiidetud kemikaale. Kasutatakse kemikaale, mis on biolagunevad. Kasutatakse peamiselt aluselisi pesuaineid (naatrium- ja kaaliumhüdroksiidil põhinevad), lämmastikhapet ning desinfekandina vesinikperoksiidi ja peräädikhapet. Mõningal määral ka kloori sisaldavaid. Seadmete puhastamiseks kasutatakse 1% pesulahust (pH 1,4). Ruumide ja seadmete pesuks ja desinfitseerimiseks kasutatakse 0,5% pesulahust (pH 13). Desinfitseerimiseks kasutatakse 0,5% kloorilahust. Kasutatakse suletud süsteeme kus võimalik. Pidev kemikaali kulu kontroll.	SA BREF 5.1.4 p 1 ja 4.1.42.1 (lk 375) Kasutatava vee ja puhastusvahendite koguste kontrollimine ja minimeerimine. Saavutada kasu keskkonnale. Aitab vähendada vee ja pesuaine kulusid. SA BREF 5.1.4 p 2 ja 4.1.42.2 Kasutada keskkonnale vähemohtlikke puhastuskemikaale. SA BREF 5.1.4 p 3 ja 4.1.42.3 Võimalusel vähendada aktiivkloori kasutamist desinfitseerimisel. PVT 8. See PVT seisneb ühe või mitme allpool kirjeldatud tehnika kasutamises, et vältida või vähendada kahjulike ainete kasutamist näiteks puhastamisel ja desinfitseerimisel. a) Õigete kemikaalide valimine puhastamiseks ja/või desinfitseerimiseks. Puhastamisel ja/või desinfitseerimisel selliste kemikaalide kasutamise vältimine või vähendamine, mis on veekeskkonnale kahjulikud; eelkõige hõlmab see Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2000/60/EÜ (veepoliitika raamdirektiiv) käsitletud prioriteetseid aineid. Ainete valimisel võetakse arvesse hügieeni- ja toiduohutusnõudeid. d) Optimaalsete seadmete ja töötlemisalade projekteerimine ja konstrueerimine	SA	5.1.4 p 1 ja 4.1.42.1 (lk 375); 5.1.4 p 2 ja 4.1.42.2; 5.1.4 p 3 ja 4.1.42.3
16.	Puhastusprotsessid				FDM	PVT 8
17.	Energia kasutus	Külmaseadmed	Suurim energiakulu on külmaseadmete töötamisel. Ettevõttes on rakendatud külmaseadmete juhtimiseks elektrooniline kontrollsüsteem. Kauba pideva laos seismise tõttu, töötavad külmaseadmed ööpäevaringselt. Tootmisruumide jahutussüsteemid ja külmatunnel lülitatakse välja tööpäeva lõppedes. Osoonikihti kahjustavaid aineid tootmisprotsessis ei kasutata. Kasutatakse ammoniaaki.	SA BREF 5.1.1 p 12 ja 4.1.18 (lk 373) Jahutussüsteemide juhtimissüsteemi rakendamine. SA BREF 5.1.1 p 13 ja 4.1.19 (lk 373) Külmutusseadmete töötamise aja kontroll. PVT 9. See PVT seisneb selliste külmaainete kasutamises, mis ei kahanda osoonikihti ega mõjuta oluliselt globaalset soojenemist, eesmärgiga vältida jahutamisel ja külmutamisel kasutatavate osoonikihti kahandavate ainete ja globaalset soojenemist oluliselt mõjutavate ainete heidet.	SA	5.1.1 p 12 ja 4.1.18 (lk 373); 5.1.1 p 13 ja 4.1.19 (lk 373)
17.	Energia kasutus	Külmaseadmed			FDM	PVT 9
18.	Energia kasutus	Külmaseadmed	Käitises on ööpäevaringselt töötaja, kes jälgib külmaseadmete tööd.	SA BREF 5.1.1 p 14 ja 4.1.21 (lk 373) Jahutusruumi ukse automaatne sulgemine.	SA	5.1.1 p 14 ja 4.1.21 (lk 373)
19.	Energia kasutus	Auru tootmine	Käitises kasutatakse termostaatiliselt kontrollitud auru ja vee ventiile.	SA BREF 5.1.1 p 16 ja 4.1.23 (lk 373) Kasutada termostaatiliselt kontrollitud auru ja vee ventiile	SA	5.1.1 p 16 ja 4.1.23 (lk 373)
20.	Energia kasutus	Auru tootmine	Auru tootmine toimub katlamajas, soojuse kadu trassil on minimaalne. Auruga köetav soojaveemahuti paikneb tootmishoones sees. Auru ja kuuma vee ventiilid suletakse tööajaväliseks ajaks.	SA BREF 5.1.1 p 17 ja 4.1.24 (lk 373) Auru- ja veetorustiku isoleerimine ja ratsionaalne kasutamine. SA BREF 5.1.1 p 18 ja 4.1.25 (lk 373) Auru ja vee ventiilide sulgemine tööaja väliseks ajaks.	SA	5.1.1 p 17 ja 4.1.24 (lk 373); 5.1.1 p 18 ja 4.1.25 (lk 373)
21.	Energia kasutus	Valgustid	Kasutatakse energiasäästlikke valgusteid. Käitises kasutatakse päevavalguslampe. Väheneb energia tarbimine.	SA BREF 5.1.1 p 19 ja 4.1.26 (lk 373) Valgustuse kontrollsüsteemi kasutamine	SA	5.1.1 p 19 ja 4.1.26 (lk 373)
22.	Energia kasutus	Kompressorid, ventilatsioon, sooja vee tootmine	Külmutusmehhaanik teostab kompressori kontrolli igapäevaselt, lugedes vastavat skaalat. Sellega ennetatakse kompressorist õhu leket. Ventilatsioonifiltritele on paigaldatud automaatskaala. Filtrite vahetamisel käivitub skaalal alarm. Sooja vee temperatuur on kuni 55°C	SA BREF 5.2 p 9 ja 4.2.1.19 (lk 377) Surveõhu kasutuse juhtimine ja kontroll; väiksemate kompressorite kasutamine puhastusprotsessideks ning lekete ennetamine. Vähendades survet 100 kPA võrra, võib saavutada kuni 6%-se energia säästu. Lekete ennetamisel on potentsiaalne energiavõit 30%. SA BREF 5.2 p 11 ja 4.2.1.21 (lk 377) Ventilatsiooni kasutuse juhtimine ja kontroll. SA BREF 5.2 p 12 ja 4.2.1.22 (lk 377) Sooja vee kasutuse juhtimine ja kontroll. Kui tapamaja operatsioonid katkestatakse, siis tuleb katkestada ka 82 kraadise vee tootmine, kasutusele peaksid jääma vaid külm ja 60 kraadine vesi.	SA	5.2 p 9 ja 4.2.1.19 (lk 377); 5.2 p 11 ja 4.2.1.21 (lk 377); 5.2 p 12 ja 4.2.1.22 (lk 377)
23.	Energia kasutus	Puhastusprotsessid	Tootmisseadmed on valdavalt roostevaba terasest ja ei reageeri puhastusainetega. Kõikide tootmisruumide põrandad on kaetud kergestipestava spetsiaalse vaigukihiga. Väheneb vee tarbimine ja kemikaalidega saastunud vee kogus.	SA BREF 5.1.1 p 22 ja 4.1.30 (lk 373) Selline tootmisruumide ja –seadmete materjali valik, mis hõlbustab puhastamist.	SA	5.1.1 p 22 ja 4.1.30 (lk 373)
24.	Kogu tootmine	Välisõhu saaste vältimine või vähendamine	Lindude vastuvõtul, laadimisel ja konveierile riputamisel kogutakse tolm kangasfiltrisse.	5.2.2 p 1 ja 4.2.3.1.2 (lk 378) Tolmu kogumine lindude vastuvõtmisel, mahalaadimisel ja konveierile riputamisel. Kasutada näiteks kangasfiltreid. Komprimeeritud õhku või mehhaanilist vibratsiooni kasutatakse filtritre puhastamiseks. Vähenevad emissioonid õhku.	SA	5.2.2 p 1 ja 4.2.3.1.2 (lk 378)
25.	Kogu tootmine	Lõhna vältimine või vähendamine	Inimtoiduks mittekõlblikud tapasaadused segatakse konservandiga (sipelghape) ja külmutatakse (haisu ei eraldu) või kogutakse konteinerisse ja veetakse ära vähemalt üks kord päevas. Surnud linnud kogutakse konteinerisse, laadimine toimub ruumis, jäätmed veetakse ära kinnises veokis vähemalt üks kord nädalas. Käitise tootmisprotsessist ja jäätmekäitlusest ei eraldu ebameeldivat lõhna. Lõhna võib eralduda teatud ilmastikutingimustel.	5.1.1 p 20 ja 4.1.27 (lk 373); 5.1.1 p 21 ja 4.1.28 (lk 373); 5.1.1 p 27 ja 4.1.29 (lk 373) Inimtoiduks mittekõlblike tapasaaduste võimalikult lühike säilitamisaeg, võimalusel külmutamine. Lõhna (haisu) auditeerimine. Lõhnade ennetamine ja kontroll. Tapasaadused on transpordi peale- ja mahalaadimise ning ladustamise vältel kaetud.	SA	5.1.1 p 20 ja 4.1.27 (lk 373); 5.1.1 p 21 ja 4.1.28 (lk 373); 5.1.1 p 27 ja 4.1.29 (lk 373)
26.	Kogu tootmine	Lõhna vältimine või vähendamine	Materjaliladusid puhastatakse igapäevaselt.	Materjaliladude sage puhastaminelõhna vältimiseks. Kogutud vere roiskumise vältimiseks tuleb see esmalt töödelda ja seejärel külmutada. Kui eelnevat töötlemist ei toimu, tuleb veri võimalikult ruttu külmutada.	SA	5.1.1 p 23 ja 4.1.31 (lk 373); 5.1.1 p 28 ja 4.2.1.8 (lk 373)
27.	Kogu tootmine	Müra	a) Käitis paikneb tootmispiirkonnas ja käitise tegevusest ei lähtu olulist müra; b) Tööd juhtivad arvutiprogrammid, regulaarsete hooldusprogrammidega tagatakse, et seadmed ei tekitaks tavapärasest suuremat müra ja vibratsiooni; c) Seadmete valikul arvestatakse mürataset; d) Täiendavate müra summutavate meetmete rakendamise vajadust hinnatakse enne seadme soetamist. Mürarikkad seadmed on paigaldatud eraldi ruumi. Kompressorid paiknevad eraldi kompressoriruumis, millest välja müra ei kostu; e) Müratõkete (nt kaitseseinad, tammid ja hooned) paigutamine ei ole vajalikuks osutunud.	SA BREF 5.1.1 p 24 ja 4.1.36 (lk 373) Müra juhtimissüsteemi rakendamine. SA BREF 5.1.1 p 25 ja 4.1.37, 4.1.39 (lk 373) Ventilatsiooni väljatõmbeavade ja külmutusseadmete müra vähendamine See PVT müra vältimiseks või sellise võimaluse puudumisel mürataseme vähendamiseks seisneb ühe või mitme allpool kirjeldatud tehnika kasutamises. a) Seadmete ja hoonete sobiv paigutus b) Töökorralduslikud meetmed c) Vähest müra tekitavad seadmed d) Müratõrjemeetmed e) Müra vähendamine	SA	5.1.1 p 24 ja 4.1.36 (lk 373); 5.1.1 p 25 ja 4.1.37, 4.1.39 (lk 373)
28.	Lihatööstus	Ressursitõhusus, jäätmetekke vältimine ja vähendamine	Ainevood: jäätmed, tooraine, heitvesi ei puutu kokku. Eraldi osakond tootmise planeerimiseks. Eesmärk pidevalt vähendada jäätmeid. Ladudes jälgitakse pidevalt tooraine ja toodete säilivusaegu. Uue liinid, välditud lihatoodete regulaarne maha kukkumine. Rakendatud jäätmete liigitikogumine. Eesmärk suurendada jäätmete taaskasutust	DFM BREF 2.3.2.2, 2.3.5.3 ja 10.4.2.1 (lk 503): Rakendada tootmise planeerimist, et vähendada jäätmeteket Minimeerida riknevate toorainete ladustamisaega. Vältida tooraine jms põrandale sattumist, nt kasutada pritsmekaitset, ekraane, tilgapüüdjaid jms. Optimeerida jäätmete lahus kogumist, et tagada optimaalne taaskasutamine ja töötlemine	FDM	2.3.5.3 ja 10.4.2.1 (lk 503)
29.	Lihatööstus	Lihasuitsutamine	Suits läbib veekardina enne suitsutuskambrisse jõudmist.	PVT 29. See PVT lihasuitsutamisel tekkivate orgaaniliste ühendite suunatud õhkuheite vähendamiseks seisneb ühe või mitme allpool kirjeldatud tehnika kasutamises. a) Adsorbeerimine. Orgaanilised ühendid kõrvaldatakse protsessigaasivoost tahke aine (tavaliselt aktiivsöe) pinnale kogumise teel. b) Termiline oksüdeerimine c) Märgskraber. Eeltöötlemisetapis kasutatakse tavaliselt elektrifiltrit. d) Puhastatud suitsu kasutamine	FDM	PVT 29
30.	Mahutid	Kemikaalide hoiustamiseks kasutatavad mahutid	Ammoniaagimahutil on olemas gaasianalüsaatorid, mis hoiatavad võimaliku lekke eest. Paigaldatud ammoniaagi andurid ruumidesse. Territooriumil on üks kahekihiline põlevkiviõli mahuti. Toimub automaatne tasememõõtmine, lekkekontrolli teostatakse pidevalt katlaoperaatorite poolt.	Ptk 4.1.2.1; 5.1.1.1. Mahutite õige disain peab arvestama paljude teguritega, sealhulgas: • säilitatava aine füüsikalis-keemilised omadused; • hoiustatava produkti omadustest sõltuvalt seadmete valik (ehitusmaterjalid, ventiilide kvaliteet, pumpade tüübid jne); • hooldus- ja ülevaatusplaani rakendamine ning hooldus- ja kontrollitööde (juurdepääs, paigutus jne) hõlbustamine; • kuidas hädaolukordades käituda (kaugus teistest mahutitest, rajatistest ja käitise piirist, tulekaitse, juurdepääs hädaabiteenistustele, nagu tuletõrje jne). Ptk 4.1.2.3; 5.1.1.1. Asukoht ja paigutus. PVT on paigutada mahuti, mis töötab atmosfäärirõhul või selle lähedal, maa peale. Maapealsete mahutite eeliseks on, et lekked on lihtsamini märgatavad, samuti on lihtsam selliseid mahuteid hooldada. Ptk 5.1.1.3. Korrosiooni ja/või erosiooni tõttu tekkivate lekete vältimine. Mahuti materjal peab olema ladustatavale tootele vastupidav. Vihma- või põhjavee mahutisse sattumise vältimine ja vajadusel paaki kogunenud vee eemaldamine. Ptk 5.1.1.3. Seadmete ületäitmise vältimiseks on PVT kohased tööprotseduurid: • mahutite täitmise ajal kasutatakse ületäitmise vältimiseks asjakohaseid kasutusjuhendeid; • vastuvõtumahuti suurus vastab laaditava partii suurusele. PVT on lekketuvastuse rakendamine mahutitele, mis sisaldavad vedelikke, mis võivad põhjustada pinnasereostust SA BREF 5.1.1 p 9 ja 4.1.13 (lk 373) Mahutite ületäitumise kaitse.	EFS	Ptk 4.1.2.1; 4.1.2.3; 5.1.1; 5.1.1.3

T3. Lubatud heitepiirväärtused (HPV)

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

T4. Lubatud keskkonnatoime tasemed

Jrk nr	PVT lühend	PVT number	Valdkond	Toode/ protsess/ üksus või seade	PVT-KT vahemik	Lubatud KT	KT ühik
1.	FDM	p 9.1	Energiatarve (aasta keskmine)	lihatoodete tootmine	0,25–2,6	0,451	MWh tooraine tonni kohta
2.	FDM	p 9.2	Reovee heitkogused (aasta keskmine)	lihatoodete tootmine	1,5–8,0	4,696	m3 tooraine tonni kohta

T5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed

Jrk nr	Hoidlad ja mahutid					Hoiustatav aine, toode, toore, abimaterjal, kemikaal, sõnnik, jääk vms	Meetmed
	Tüüp	Maht m³	Maksimaalne ühel ajal hoitav		Asukoht kaardil		Hoidlate ja mahutite keskkonnakaitsemeetmed	PVT lühend	PVT number
	Tüüp	Maht m³	Kogus	Ühik	Asukoht kaardil		Hoidlate ja mahutite keskkonnakaitsemeetmed	PVT lühend	PVT number
1.	Süsinikterasest mahuti	9				Ammoniaak	Välisõhk - Kaitseklapid, täitmisnivooandurid, 24h valve Vesi - Asfalteeritud pinnas Pinnas - Asfalteeritud pinnas Pinna- ja põhjavesi - Asfalteeritud pinnas
2.	Süsinikterasest mahuti	7				Ammoniaak	Välisõhk - Kaitseklapid, täitmisnivooandurid, 24h valve Vesi - Asfalteeritud pinnas Pinnas - Asfalteeritud pinnas Pinna- ja põhjavesi - Asfalteeritud pinnas
3.	Süsinikterasest mahuti	8				Ammoniaak	Välisõhk - Kaitseklapid, täitmisnivooandurid, 24h valve Vesi - Asfalteeritud pinnas Pinnas - Asfalteeritud pinnas Pinna- ja põhjavesi - Asfalteeritud pinnas
4.	Õlieraldaja, terasmahuti	0.595				Külmutusseadmete kompressoriõli FridgeWay S 68 (Ammoniaagi jahutussüsteem)	Välisõhk - Kaitseklapid, täitmisnivooandurid, 24h valve Vesi - Asfalteeritud pinnas Pinnas - Asfalteeritud pinnas Pinna- ja põhjavesi - Asfalteeritud pinnas
5.	Õlieraldaja, terasmahuti	0.337				Külmutusseadmete kompressoriõli FridgeWay S 68 (Ammoniaagi jahutussüsteem)	Välisõhk - Kaitseklapid, täitmisnivooandurid, 24h valve Vesi - Asfalteeritud pinnas Pinnas - Asfalteeritud pinnas Pinna- ja põhjavesi - Asfalteeritud pinnas
6.	Õlieraldaja, terasmahuti	0.337				Külmutusseadmete kompressoriõli FridgeWay S 68 (Ammoniaagi jahutussüsteem)	Välisõhk - Kaitseklapid, täitmisnivooandurid, 24h valve Vesi - Asfalteeritud pinnas Pinnas - Asfalteeritud pinnas Pinna- ja põhjavesi - Asfalteeritud pinnas
7.	Õlieraldaja, terasmahuti	0.337				Külmutusseadmete kompressoriõli FridgeWay S 68 (Ammoniaagi jahutussüsteem)	Välisõhk - Kaitseklapid, täitmisnivooandurid, 24h valve Vesi - Asfalteeritud pinnas Pinnas - Asfalteeritud pinnas Pinna- ja põhjavesi - Asfalteeritud pinnas
8.	Õlieraldaja, terasmahuti	1				Külmutusseadmete kompressoriõli FridgeWay S 68 (Ammoniaagi jahutussüsteem)	Välisõhk - Kaitseklapid, täitmisnivooandurid, 24h valve Vesi - Asfalteeritud pinnas Pinnas - Asfalteeritud pinnas Pinna- ja põhjavesi - Asfalteeritud pinnas
9.	PE mahuti	8				KEMIRA PIX-115E (Raud(III)sulfaat)	Välisõhk - Nivooandur Vesi - Kinnine ruum; Asfalteeritud pinnas Pinnas - Kinnine ruum; Asfalteeritud pinnas Pinna- ja põhjavesi - Kinnine ruum; Asfalteeritud pinnas
10.	Kemikaali originaalpakend					Puhastusvahendid	Kinnised ja suletavad kanistrid
11.	Metallmahuti	60	55	tonni		Põlevkiviõli	Välisõhk - Kaitseklapid, täitmisnivooandurid, 24h valve Vesi - Asfalteeritud pinnas Pinnas - Asfalteeritud pinnas Pinna- ja põhjavesi - Asfalteeritud pinnas

T6. Keskkonnakaitse lisameetmed

Jrk nr	Meede/Tegevus	Meetme kirjeldus ja tehnika	Rakendamine
1.	Pinna- ja põhjavee kaitse	Kontroll, kinnised süsteemid.	Pidev
2.	Pinna- ja põhjavee kaitse	Sadevesi kogutakse katustelt ja asfalteeritud pinnaga alalt ning juhitakse kinnistu välisesse kraavi läbi kuue väljalasu. Parklast kogutud sademevesi läbib ennem kraavi juhtimist liiva- ja mudapüüduri ning õlipüüduri. Liiva-mudapüüdurile on paigaldatud alarmseade, mis jälgib liiva-mudaeralduskambri täituvust ja annab heli- ja valgussignaaliga märku tühjendamisvajadusest. Ülejäänud väljalaskmetest juhitakse kogutud sademevesi otse kraavi. Juhitavale sadeveele teostatakse visuaalset seiret kraavis. Nähtava reostuse korral selgitatakse uuritakse koheselt välja reostuse põhjus.	Pidev
3.	Pinna- ja põhjavee kaitse	Saastatud sademevee tekke vältimine Saastatud sademevee tekke vältimiseks ja selles reoainete koguse vähendamiseks tuleb tagada kõvakattega alade, millelt sademevett ära juhitakse, regulaarne kuivalt puhastamine.	Pidev
4.	Välisõhu saaste vältimine või vähendamine	Lindude vastuvõtu ventilatsiooni filtrid. FIltrite visuaalne kontroll. Filtrite vahetus 1 kord kvartalis.	Pidev
5.	Välisõhu saaste vältimine või vähendamine	Põletusseadmete hooldus. Põletusseadme korraline hooldus 1 kord kuus	Pidev
6.	Muud asjakohased meetmed	UV seadme hooldus. UV seadme pidev automaathooldus	Pidev
7.	Jäätmetekke vältimine	Pakendada tooteid väikseima keskkonnamõjuga, ent toiduhügieeni jt nõuetele vastavatesse pakenditesse. Eraldi osakond tootmise planeerimiseks. Eesmärk pidevalt vähendada jäätmeid.	Pidev
8.	Kemikaalide säästlik kasutamine	Seadmete korrasoleku pidev jälgimine. Kemikaalide kulu ning toodangu mahu jälgimine.	Pidev. Käitises tootmisprotsesside pidev kontroll ning analüüs. Registreeritakse tõrked seadmestikus ning tõrgete põhjused.
9.	Abimaterjalide säästlik kasutamine	Seadmete korrasoleku pidev jälgimine. Abimaterjali kulu ning toodangu mahu jälgimine. Kvaliteetsete abimaterjalide hankimine.	Pidev. Käitises tootmisprotsesside pidev kontroll ning analüüs. Registreeritakse tõrked seadmestikus ning tõrgete põhjused.
10.	Vee säästlik kasutamine	Pesuks kasutatavad voolikud on varustatud reguleeritavate survepesu otsikutega. Tualetid ja kraanid hoitakse töökorras ja lekked kõrvaldatakse. Taaskasutatakse pakkeseadmete jahutusvett. Käitises töötab täispuhastusliin. Liinil on välditud vee liigset tarbimist. Pesemine toimub seal kus see on tehnoloogiliselt vajalik. Täispuhastusliinil efektiivsed dušipead. Lindude rümpasid pestakse ainult peale sulgede ning sisikonna eemaldamist.	Pidev
11.	Välisõhu saaste vältimine või vähendamine	Ammoniaagimahutitel on olemas gaasianalüsaatorid, mis hoiatavad võimaliku lekke eest. Paigaldatud on ruumidesse ammoniaagi andurid. Lindude vastuvõtul, laadimisel ja konveierile riputamisel kogutakse tolm kangasfiltrisse.	Pidev
12.	Energia ja kütuse kasutamise vähendamine	Kasutatakse energiasäästlikke valgusteid. Investeeringud energiakasutuse vähendamiseks	Pidev
13.	Energia ja kütuse tõhus kasutamine	Energiatarbimist mõõdetakse igapäevaselt, lisaks arvestatakse energia kulu ühe tooteühiku kohta.	Pidev
14.	Lõhna vältimine või vähendamine	Inimtoiduks mittekõlblikud tapasaadused segatakse konservandiga (sipelghape) ja külmutatakse (haisu ei eraldu) või kogutakse konteinerisse ja veetakse ära vähemalt üks kord päevas. Surnud linnud kogutakse konteinerisse, laadimine toimub ruumis, jäätmed veetakse ära kinnises veokis vähemalt üks kord nädalas. Materjaliladusid puhastatakse igapäevaselt	Pidev
15.	Reovee tekke vähendamine	Protsessivesi kogutakse ja käideldakse eraldi vihmaveest ja olmereoveest. Rajatud spetsiaalne autopesula, millest tulev vesi suunatakse läbi liivafiltri ühiskanalisatsiooni. Reovesi eelpuhastatakse kohapeal. Tapajäätmed eemaldatakse tootmisruumidest ja seadmetelt kombineeritud meetodil: suuremad jäätmed eemaldatakse pühkimise teel ning seejärel survepesu teel, kasutades käsitsi opereeritavate päästikutega voolikuid ja kui vaja kasutatakse sooja vett termostaatiliselt kontrollitud auru ja vee ventiilidest.	Pidev

T7. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

T8. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

T9. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks

Jrk nr	Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess	Võimaliku avarii ohu kirjeldus	Avariide vältimiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus)	Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus)	Kehtestatud korra ja juhiste ülevaatamise sagedus
1.	Kõik tootmisosakonnad	Tulekahju	Tuleohutusjuhend ja vastutused ametikirjeldustes	HOLP	Iga kahe aasta tagant ning tulekahju järgselt.
2.	Tootmisprotsess	Elektrikatkestus	Tegevusjuhend		Iga kahe aasta tagant ning elektrikatkestuse järgselt.
3.	Tootmisprotsess	Veekatkestus	Seadmete korraline hooldus		Graafiku järgi.
4.	Ruumide jahutamine	Ammoniaagiavarii	Valve 24h, seadmete hooldus	HOLP	Hädaolukorra õppus vastavalt Päästeametiga kokkuleppele. Hädaolukorra protseduuri muutmine vastavalt vajadusele.

T10. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed

Tegevused käitise sulgemise korral

Kui AS HKScan Estonia Tabasalu tapamaja otsustab lõpetada tegevuse, siis toimitakse alljärgnevalt:
Kogu toodang turustatakse.
Kõik käitises olevad abimaterjalid, kemikaalid müüakse või antakse üle käitlusettevõttele.
Kõik seadmed lülitatakse välja, puhastatakse.
Tootmisruumid puhastatakse.
Külmaseadmed lülitatakse välja ja tühjendatakse külmaainest; külmaaine mahuti tühjendatakse, külmaaine antakse üle või müüakse vastavat litsentsi omavale ettevõttele.
Reovee kogumissüsteemid tühjendatakse ja puhastatakse.
Jäätmed antakse üle jäätme käitlejale.
Segaolmejäätmed antakse üle jäätmekäitlusettevõttele.
Kogunenud vanaraud antakse üle vastavat litsentsi omavale käitlusettevõttele.
Ohtlikud jäätmed (vanad õlid, luminestsentslambid, jms) antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsents omavale ettevõttele.
Sissepääsud lukustatakse, et takistada kõrvaliste isikute juurdepääs tootmisterritooriumile.

Järelhoolduse meetmed

T11. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

T12. Nõuete jõustumise erisused

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Jäätmete käitlemine

J1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed

Käitluskoha andmed

Jrk nr

Nimetus

Tabasalu lihatööstus

Keskkonnaregistrikood

JTK0640209

Aadress ja katastritunnus

Aadress	ADR ID	Katastritunnus	Objekti L-EST97 keskkoordinaadid
Harju maakond, Harku vald, Tabasalu alevik, Sütemetsa tee 56	1492613	19801:002:2203	X: 6586626, Y: 531216 X: 6586626, Y: 531216

Plaan või kaart

Number plaanil või kaardil

J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J4. Jäätmete ladustamine

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J5. Jäätmete vedu

Vorm ei ole asjakohane

J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J8. Jäätmekäitluskoha seirenõuded

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J9. Prügila või jäätmehoidla liik

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J10. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J11. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J12. Põletatavate ohtlike jäätmete minimaalne massivoog

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Vee erikasutus

V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa

Veehaarde jrk nr

Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus

Ranna tapatsehhi pk. Sütemetsa tee 56 (756)

Veehaarde või puurkaevu grupi kood

POH0002295

Puurkaevu katastri number

756

Puurkaevu L-Est koordinaadid

X: 6586686, Y: 531312

Põhjaveekihi nimi ja kood

C-V - Kambriumi-Vendi (Cm-V)

Põhjaveekogumi nimi ja kood

Cm-V - Kambriumi-Vendi põhjaveekogum (Cm-V)

Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu

Lubatud veevõtt (m3)

Vee kasutusala	Perioodi algus	Perioodi lõpp	I kvartal	II kvartal	III kvartal	IV kvartal	Aastas	Ööpäevas	Sekundis
Veevõtt	2024	2042	54 750	54 750	54 750	54 750	219 000	600

V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded

Veearvestuse pidamine

Puurkaevust võetava vee arvestust pidada taadeldud veearvesti alusel kuude lõikes (võttes näidud iga kuu lõpus). Võetud veearvesti näit tuleb fikseerida veevõtu päevikus.
Veearvesti peab olema taadeldud vastavalt kehtivatele nõuetele. Taatlust tõendav dokument tuleb säilitada ja esitada kontrollimiseks loa andja nõudmisel.

Põhjaveetaseme mõõtmine

Veetaset tuleb puurkaevus mõõta 1 kord 3 aasta jooksul. Mõõtmistulemused tuleb fikseerida ja säilitada puurkaevu hoolduspäevikus. Iga mõõtmistulemuse juurde tuleb täpselt kirjeldada: mis ajal tulemus mõõdeti (mõõtmise kuupäev ja kellaaeg), veetaseme absoluutkõrgus, kuidas mõõdeti, millega mõõdeti, kui kaua möödas pumpamisest, mõõtmise teostaja. Puurkaevu hoolduspäevik pidada digitaalselt või paberkandjal.

Andmed põhjavee taseme kohta esitada Keskkonnaametile koos veekasutuse aastaaruandega.

Proovivõtunõuded

Võtta puurkaevust veeproovid vastavalt kehtivale proovivõtu metoodikale.
Proovivõtja peab olema atesteeritud ning peab kasutama sobivaid mõõte-ja proovivõtuvahendeid.
Analüüsitulemustel peab olema ära märgitud puurkaevu katastrinumber.

Analüüsinõuded

Analüüsid teostada akrediteeritud laboris.

Veehaarde kood	Proovivõtukoha nimetus	Proovivõtukoha koordinaadid (L-Est)	Seire
Veehaarde kood	Proovivõtukoha nimetus	Proovivõtukoha koordinaadid (L-Est)	Proovi võtmise sagedus	Seiratavad näitajad
POH0002295	Ranna tapatsehhi pk. Sütemetsa tee 56 (756)	X: 6586686, Y: 531312 X: 6586686, Y: 531312	Üks kord kolme aasta jooksul	Ammoonium (NH4+) Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Magneesium (Mg2+) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Üldraud (Fe) Elektrijuhtivus Fosfaat (PO43-) Pestitsiidide summa Veetemperatuur (proovivõtul) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn

Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks

Proovid võtta enne põhjavee töötlemist. Juhul, kui kontrollitavad näitajad ületavad põhjaveele kehtestatud kvaliteedi piirväärtusi või saasteainesisalduse läviväärtusi, tuleb teha korduvanalüüs. Kui ka kordusanalüüs kinnitab põhjavee kvaliteedi halvenemist, tuleb välja selgitada selle põhjus, võttes samaaegselt kasutusele abinõud põhjavee kvaliteedi parandamiseks.

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa

Väljalaskme jrk nr

Väljalaskme nimetus

Tabasalu lihatööstuse sademevee väljalask nr 1

Väljalaskme kood

HA020

Reoveepuhasti nimetus

Reoveepuhasti kood

Reoveekogumisala

Reoveekogumisala nimetus	Reoveekogumisala kood

Suubla nimetus

Harku oja

Suubla kood

VEE1094100

Veekogumi nimetus

Harku

Veekogumi kood

1094100_1

Väljalaskme L-Est koordinaadid

X: 6586517, Y: 531282

Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient

1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Lubatud vooluhulk (m³)

Perioodi algus	Perioodi lõpp	Aastas	I kvartal	II kvartal	III kvartal	IV kvartal	Vooluhulga mõõtmise viis

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus	Perioodi lõpp	Saasteaine nimetus	Saasteaine CAS nr

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata

Perioodi algus	Perioodi lõpp	Saasteaine nimetus	Saasteaine CAS nr

Lubatud saasteainete kogused

Perioodi algus	Perioodi lõpp	Saasteaine nimetus	Saasteaine CAS nr	Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹	Puhastusaste %	Lubatud kogused tonnides
Perioodi algus	Perioodi lõpp	Saasteaine nimetus	Saasteaine CAS nr	Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹	Puhastusaste %	I kv	II kv	III kv	IV kv	Aastas
2024		Heljum	HEL	40
2024		Naftasaadused	NAF	5
2024		Biokeemiline hapnikutarve (BHT7)	BHT7	15
2024		Keemiline hapnikutarve (KHT)	KHT	125
2024		Üldfosfor (Püld)	Pyld	1
2024		Üldlämmastik (Nüld)	Nyld	45

Väljalaskme jrk nr

Väljalaskme nimetus

Tabasalu lihatööstuse sademevee väljalask nr 2

Väljalaskme kood

HA026

Reoveepuhasti nimetus

Reoveepuhasti kood

Reoveekogumisala

Reoveekogumisala nimetus	Reoveekogumisala kood

Suubla nimetus

Harku oja

Suubla kood

VEE1094100

Veekogumi nimetus

Harku

Veekogumi kood

1094100_1

Väljalaskme L-Est koordinaadid

X: 6586542, Y: 531291

Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient

1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Lubatud vooluhulk (m³)

Perioodi algus	Perioodi lõpp	Aastas	I kvartal	II kvartal	III kvartal	IV kvartal	Vooluhulga mõõtmise viis

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus	Perioodi lõpp	Saasteaine nimetus	Saasteaine CAS nr

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata

Perioodi algus	Perioodi lõpp	Saasteaine nimetus	Saasteaine CAS nr

Lubatud saasteainete kogused

Perioodi algus	Perioodi lõpp	Saasteaine nimetus	Saasteaine CAS nr	Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹	Puhastusaste %	Lubatud kogused tonnides
Perioodi algus	Perioodi lõpp	Saasteaine nimetus	Saasteaine CAS nr	Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹	Puhastusaste %	I kv	II kv	III kv	IV kv	Aastas
2024		Heljum	HEL	40
2024		Naftasaadused	NAF	5
2024		Biokeemiline hapnikutarve (BHT7)	BHT7	15
2024		Keemiline hapnikutarve (KHT)	KHT	125
2024		Üldfosfor (Püld)	Pyld	1
2024		Üldlämmastik (Nüld)	Nyld	45

Väljalaskme jrk nr

Väljalaskme nimetus

Tabasalu lihatööstuse sademevee väljalask nr 3

Väljalaskme kood

HA033

Reoveepuhasti nimetus

Reoveepuhasti kood

Reoveekogumisala

Reoveekogumisala nimetus	Reoveekogumisala kood

Suubla nimetus

Harku oja

Suubla kood

VEE1094100

Veekogumi nimetus

Harku

Veekogumi kood

1094100_1

Väljalaskme L-Est koordinaadid

X: 6586568, Y: 531306

Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient

1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Lubatud vooluhulk (m³)

Perioodi algus	Perioodi lõpp	Aastas	I kvartal	II kvartal	III kvartal	IV kvartal	Vooluhulga mõõtmise viis

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus	Perioodi lõpp	Saasteaine nimetus	Saasteaine CAS nr

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata

Perioodi algus	Perioodi lõpp	Saasteaine nimetus	Saasteaine CAS nr

Lubatud saasteainete kogused

Perioodi algus	Perioodi lõpp	Saasteaine nimetus	Saasteaine CAS nr	Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹	Puhastusaste %	Lubatud kogused tonnides
Perioodi algus	Perioodi lõpp	Saasteaine nimetus	Saasteaine CAS nr	Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹	Puhastusaste %	I kv	II kv	III kv	IV kv	Aastas
2024		Heljum	HEL	40
2024		Naftasaadused	NAF	5
2024		Biokeemiline hapnikutarve (BHT7)	BHT7	15
2024		Keemiline hapnikutarve (KHT)	KHT	125
2024		Üldfosfor (Püld)	Pyld	1
2024		Üldlämmastik (Nüld)	Nyld	45

Väljalaskme jrk nr

Väljalaskme nimetus

Tabasalu lihatööstuse sademevee väljalask nr 4

Väljalaskme kood

HA036

Reoveepuhasti nimetus

Reoveepuhasti kood

Reoveekogumisala

Reoveekogumisala nimetus	Reoveekogumisala kood

Suubla nimetus

Harku oja

Suubla kood

VEE1094100

Veekogumi nimetus

Harku

Veekogumi kood

1094100_1

Väljalaskme L-Est koordinaadid

X: 6586603, Y: 531323

Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient

1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Lubatud vooluhulk (m³)

Perioodi algus	Perioodi lõpp	Aastas	I kvartal	II kvartal	III kvartal	IV kvartal	Vooluhulga mõõtmise viis

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus	Perioodi lõpp	Saasteaine nimetus	Saasteaine CAS nr

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata

Perioodi algus	Perioodi lõpp	Saasteaine nimetus	Saasteaine CAS nr

Lubatud saasteainete kogused

Perioodi algus	Perioodi lõpp	Saasteaine nimetus	Saasteaine CAS nr	Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹	Puhastusaste %	Lubatud kogused tonnides
Perioodi algus	Perioodi lõpp	Saasteaine nimetus	Saasteaine CAS nr	Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹	Puhastusaste %	I kv	II kv	III kv	IV kv	Aastas
2024		Heljum	HEL	40
2024		Naftasaadused	NAF	5
2024		Biokeemiline hapnikutarve (BHT7)	BHT7	15
2024		Keemiline hapnikutarve (KHT)	KHT	125
2024		Üldfosfor (Püld)	Pyld	1
2024		Üldlämmastik (Nüld)	Nyld	45

Väljalaskme jrk nr

Väljalaskme nimetus

Tabasalu lihatööstuse sademevee väljalask nr 5

Väljalaskme kood

HA014

Reoveepuhasti nimetus

Reoveepuhasti kood

Reoveekogumisala

Reoveekogumisala nimetus	Reoveekogumisala kood

Suubla nimetus

Harku oja

Suubla kood

VEE1094100

Veekogumi nimetus

Harku

Veekogumi kood

1094100_1

Väljalaskme L-Est koordinaadid

X: 6586636, Y: 531337

Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient

1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Lubatud vooluhulk (m³)

Perioodi algus	Perioodi lõpp	Aastas	I kvartal	II kvartal	III kvartal	IV kvartal	Vooluhulga mõõtmise viis

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus	Perioodi lõpp	Saasteaine nimetus	Saasteaine CAS nr

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata

Perioodi algus	Perioodi lõpp	Saasteaine nimetus	Saasteaine CAS nr

Lubatud saasteainete kogused

Perioodi algus	Perioodi lõpp	Saasteaine nimetus	Saasteaine CAS nr	Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹	Puhastusaste %	Lubatud kogused tonnides
Perioodi algus	Perioodi lõpp	Saasteaine nimetus	Saasteaine CAS nr	Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹	Puhastusaste %	I kv	II kv	III kv	IV kv	Aastas
2024		Heljum	HEL	40
2024		Naftasaadused	NAF	5
2024		Biokeemiline hapnikutarve (BHT7)	BHT7	15
2024		Keemiline hapnikutarve (KHT)	KHT	125
2024		Üldfosfor (Püld)	Pyld	1
2024		Üldlämmastik (Nüld)	Nyld	45

Väljalaskme jrk nr

Väljalaskme nimetus

Tabasalu lihatööstuse sademevee väljalask nr 6

Väljalaskme kood

HA004

Reoveepuhasti nimetus

Reoveepuhasti kood

Reoveekogumisala

Reoveekogumisala nimetus	Reoveekogumisala kood

Suubla nimetus

Harku oja

Suubla kood

VEE1094100

Veekogumi nimetus

Harku

Veekogumi kood

1094100_1

Väljalaskme L-Est koordinaadid

X: 6586664, Y: 531351

Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient

1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Lubatud vooluhulk (m³)

Perioodi algus	Perioodi lõpp	Aastas	I kvartal	II kvartal	III kvartal	IV kvartal	Vooluhulga mõõtmise viis

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus	Perioodi lõpp	Saasteaine nimetus	Saasteaine CAS nr

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata

Perioodi algus	Perioodi lõpp	Saasteaine nimetus	Saasteaine CAS nr

Lubatud saasteainete kogused

Perioodi algus	Perioodi lõpp	Saasteaine nimetus	Saasteaine CAS nr	Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹	Puhastusaste %	Lubatud kogused tonnides
Perioodi algus	Perioodi lõpp	Saasteaine nimetus	Saasteaine CAS nr	Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹	Puhastusaste %	I kv	II kv	III kv	IV kv	Aastas
2024		Heljum	HEL	40
2024		Naftasaadused	NAF	5
2024		Biokeemiline hapnikutarve (BHT7)	BHT7	15
2024		Keemiline hapnikutarve (KHT)	KHT	125
2024		Üldfosfor (Püld)	Pyld	1
2024		Üldlämmastik (Nüld)	Nyld	45

¹ - Vesinikioodide kontsentratsiooni (pH) lubatud vahemik on 6,0 - 9,0.

V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V7. Väljalaskme seire nõuded

Proovivõtunõuded

1) Proovivõtmine peab vastama kehtivale seadusandlusele. Kehtivate proovivõtumeetodi toimingute järgimiseks tuleb proovivõtul juhinduda kehtivast metoodikast;
2) Sademevee kontrollproovid tuleb võtta viimasest kaevust. Kord aastas kevadel või sügisel sademevee väljalasust nr 1 (HA020), sademevee väljalasust nr 6 (HA004) ja sademevee väljalasust nr 5 (HA014) ning vähemalt ühest sademevee väljalasust nr 2 (HA026), sademevee väljalasust nr 3 (HA033) või sademevee väljalasust nr 4 (HA036)

Analüüsinõuded

Veeuuringu katselabor ning kasutatavad analüüsimeetodid peavad vastama kehtivatele nõuetele

Väljalaskme nimetus	Väljalaskme kood	Väljalaskme koordinaadid (L‑Est)	Pinnaveekogumi nimetus	Pinnaveekogumi kood	Seire
Väljalaskme nimetus	Väljalaskme kood	Väljalaskme koordinaadid (L‑Est)	Pinnaveekogumi nimetus	Pinnaveekogumi kood	Seiratav näitaja	Proovi tüüp	Proovi võtmise liik	Proovi võtmise sagedus
Tabasalu lihatööstuse sademevee väljalask nr 1	HA020	X: 6586517, Y: 531282 X: 6586517, Y: 531282	Harku	1094100_1	Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld)	Sademevesi	Üksikproov	Üks kord aastas
Tabasalu lihatööstuse sademevee väljalask nr 2	HA026	X: 6586542, Y: 531291 X: 6586542, Y: 531291	Harku	1094100_1	Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld)	Sademevesi	Üksikproov	Üks kord aastas
Tabasalu lihatööstuse sademevee väljalask nr 3	HA033	X: 6586568, Y: 531306 X: 6586568, Y: 531306	Harku	1094100_1	Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld)	Sademevesi	Üksikproov	Üks kord aastas
Tabasalu lihatööstuse sademevee väljalask nr 4	HA036	X: 6586603, Y: 531323 X: 6586603, Y: 531323	Harku	1094100_1	Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld)	Sademevesi	Üksikproov	Üks kord aastas
Tabasalu lihatööstuse sademevee väljalask nr 5	HA014	X: 6586636, Y: 531337 X: 6586636, Y: 531337	Harku	1094100_1	Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld)	Sademevesi	Üksikproov	Üks kord aastas
Tabasalu lihatööstuse sademevee väljalask nr 6	HA004	X: 6586664, Y: 531351 X: 6586664, Y: 531351	Harku	1094100_1	Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld)	Sademevesi	Üksikproov	Üks kord aastas

Täiendavad nõuded väljalaskme seire läbiviimiseks

Sademeveeproov tuleb võtta vooluhulgaga proportsionaalse või ajas keskmistatud proovina. Esimene osaproov tuleb võtta 30 minuti jooksul pärast sademevee äravoolu algust ning jätkata osaproovide võtmist vähemalt iga 30 minuti järel ja vähemalt kahe tunni jooksul või kuni sademete lakkamiseni. Käesoleva loa raames tehtava sademevee omaseire proov võib olla punktproov, mis on võetud 30 minuti jooksul pärast sademevee äravoolu.
Saastetasu tuleb arvutada viimaste seiretulemuste alusel.
Vooluhulga arvutused lisada vee saastetasu deklaratsioonidele.

V8. Veekogu sh suubla seire

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V10. Süvendamine

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V14. Vesiviljelus

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V15. Laeva lastimine, lossimine, remont

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale

Jrk nr	Teabe liik	Teabe detailsem kirjeldus	Teabe esitamise sagedus
1.	Muu vajalik informatsioon	Kui ettevõte soovib võtta põhjavett Tabasalu lihatööstuse puurkaevust katastri numbriga 756 ka peale 2042. aasta lõppu, on vajalik eelnevalt ümber hinnata põhjaveevarud ja esitada taotlus kompleksloa muutmiseks.	31.12.2041

V18. Ajutise iseloomuga tegevused

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku

A1. Käitise kategooria

Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse
10111 - Liha töötlemine ja säilitamine, k.a tapamajade tegevus
35301 - Auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine

Põletusseade

Jah

Põletusseadme summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus, MWth

2.452

Kütuse liik	Kütuseliigi täpsustus	Kütuseliigi aastakulu
Kütuse liik	Kütuseliigi täpsustus	Kogus	Ühik
Puiduhake		15	tonni
Maagaas (välja arvatud vedelal kujul)		1 500	tuh. Nm³
Põlevkiviõli (kerge fraktsioon)		1 200	tonni

Keskmise võimsusega põletusseade

Jah

Heiteallika kood	Soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus, MWth	Keskmise võimsusega põletusseadmete arv	Eeldatav töötundide arv aastas	Keskmine koormus, %	Käitamise alguskuupäev	Kasutatav kütus või jäätmed
						Kütuse liik	Kütuseliigi aastakulu
						Kütuse liik	Kogus	Ühik
Aurukatel UL-S 4000 x 10 (soojuse tootmine) (K2) - HEIT0007196	2.444	1	8 760	80	01.06.2012	Maagaas (välja arvatud vedelal kujul)	1 500	tuh. Nm³
	2.444	1	8 760	80	01.06.2012	Põlevkiviõli (kerge fraktsioon)	1 200	tonni

Suure võimsusega põletusseade

Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine

Naftasaaduste, muude mootori- või vedelkütuste, kütusekomponentide või kütusesarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)

Seakasvatus

Veisekasvatus

Kodulinnukasvatus

E-PRTR registri kohustuslane

Jah

Heiteallikate arv tootmisterritooriumil

Käitise töötajate arv

180

Emaettevõtte nimi

Maag Food OÜ

Emaettevõtte riik

Eesti

Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane

A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja

LHK projekti koostaja

Nimi

OÜ Severitas

Registrikood/isikukood

11852485

Postiaadress

Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Uus tn 69-65, 50606

Telefon

+372 5342 5553

E-posti aadress

[email protected]

A3. Heiteallikad

Heiteallikas
Heiteallika keskkonnaregistri kood	Nr plaanil või kaardil	Nimetus	L-EST97 koordinaadid
HEIT0007195	Hajusallikas	Tapamaja külmutussüsteem	X: 6586615, Y: 531235 X: 6586652, Y: 531246 X: 6586615, Y: 531235 X: 6586652, Y: 531246
HEIT0007196	K2	Aurukatel UL-S 4000 x 10 (soojuse tootmine)	X: 6586630, Y: 531267 X: 6586630, Y: 531267
HEIT0007197	K1	Suitsugeneraator H 508/C (suitsutamine)	X: 6586572, Y: 531264 X: 6586572, Y: 531264
HEIT0011439	S1	Põlevkiviõlimahuti	X: 6586654, Y: 531279 X: 6586654, Y: 531279

A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas

CAS nr	Nimetus	Heitkogus
CAS nr	Nimetus	Perioodi algus	Perioodi lõpp	Lubatud heitkogus (kuni 01.07.2024)	Lubatud aastane heitkogus	Mõõtühik
10102-44-0	Lämmastikdioksiid	2024			5.449	t
124-38-9	Süsinikdioksiid	2024			3 757.285	t
124-38-9-bio	Süsinikdioksiid biomassist	2024			27.916	t
630-08-0	Süsinikmonooksiid	2024			2.347	t
7440-02-0	Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks	2024			9.725	kg
7440-38-2	Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks	2024			2.163	kg
7446-09-5	Vääveldioksiid	2024			19.206	t
7664-41-7	Ammoniaak	2024			0.809	t
Aromaatsed	Aromaatsed süsivesinikud	2024			0.027	t
NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	2024			1.156	t
PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	2024			1.981	t
PM10	Peened osakesed (PM10)	2024			0.322	t
PM2,5	Eriti peened osakesed (PM2,5)	2024			0.321	t
BC	Must süsinik	2024			0.005	t

A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

Heiteallikas	Heiteallika kood	Välisõhku väljutatud saasteaine
		CAS nr	Nimetus	Heite liik	Heitkogus
		CAS nr	Nimetus	Heite liik	Hetkeline kogus	Mõõtühik
Tapamaja külmutussüsteem (Hajusallikas)	HEIT0007195	7664-41-7	Ammoniaak	Tavaheide	0	g/s
Aurukatel UL-S 4000 x 10 (soojuse tootmine) (K2)	HEIT0007196	10102-44-0	Lämmastikdioksiid	Tavaheide	0.271	g/s
		630-08-0	Süsinikmonooksiid	Tavaheide	0.103	g/s
		NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	Tavaheide	0.012	g/s
		7446-09-5	Vääveldioksiid	Tavaheide	0.966	g/s
		PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	Tavaheide	0.098	g/s
		PM10	Peened osakesed (PM10)	Tavaheide	0.015	g/s
		PM2,5	Eriti peened osakesed (PM2,5)	Tavaheide	0.015	g/s
		124-38-9	Süsinikdioksiid	Tavaheide	0	g/s
		7440-38-2	Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks	Tavaheide	0.109	mg/s
		7440-02-0	Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks	Tavaheide	0.489	mg/s
Suitsugeneraator H 508/C (suitsutamine) (K1)	HEIT0007197	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	Tavaheide	0.001	g/s
		PM2,5	Eriti peened osakesed (PM2,5)	Tavaheide	0.001	g/s
		PM10	Peened osakesed (PM10)	Tavaheide	0.001	g/s
		10102-44-0	Lämmastikdioksiid	Tavaheide	0.002	g/s
		630-08-0	Süsinikmonooksiid	Tavaheide	0.011	g/s
		NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	Tavaheide	0	g/s
		7440-38-2	Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks	Tavaheide	0	mg/s
		7440-02-0	Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks	Tavaheide	0	mg/s
		7664-41-7	Ammoniaak	Tavaheide	0	g/s
		7446-09-5	Vääveldioksiid	Tavaheide	0	g/s
		124-38-9-bio	Süsinikdioksiid biomassist	Tavaheide	0	g/s
		BC	Must süsinik	Tavaheide	0	g/s
Põlevkiviõlimahuti (S1)	HEIT0011439	NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	Tavaheide	4.781	g/s
Põlevkiviõlimahuti (S1)	HEIT0011439	Aromaatsed	Aromaatsed süsivesinikud	Tavaheide	0.143	g/s

RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

A8. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused

Seotud heiteallikas

Aurukatel UL-S 4000 x 10 (soojuse tootmine) (K2)

Heiteallika kood

HEIT0007196

Vanus

Olemasolev seade

Seadme liik

Muu põletusseade

Identsete põletusseadmete arv ühel heiteallikal

Soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus, MWth

2.444

Kütuse liik koos selle osakaaluga (%)	Saasteained
Kütuse liik koos selle osakaaluga (%)	Saasteaine nimetus	Heite piirväärtus, mg/Nm3	Piirväärtuse rakendamise algus	Piirväärtuse rakendamise lõpp
Maagaas (välja arvatud vedelal kujul) - 100	NOₓ	250	01.01.2030
Põlevkiviõli (kerge fraktsioon) - 100	NOₓ	650	01.01.2030
	SO₂	350	01.01.2030
	Osakesed	50	01.01.2030

Loa lisad

Nimetus	Manus
Lähteolukorra aruanne - AS_HKScan_Estonia_Tabasalu_lihatoostuse_LOA.pdf	Lisa 3: AS_HKScan_Estonia_Tabasalu_lihatoostuse_LOA.pdf
LHK projekt	Lisa 4: LHK projekt.pdf
LHK lisa - Tehnoloogilised kaardid - Vooskeem.pdf	Lisa 5: Vooskeem.pdf
LHK lisa - Tehnoloogilised kaardid - vooskeem_1.jpg	Lisa 6: vooskeem_1.jpg
LHK lisa - Käitise asukoha kaart sobivas, kui mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas. - Maag_Eesti_AS_Asukoha_kaart.jpg	Lisa 7: Maag_Eesti_AS_Asukoha_kaart.jpg
LHK lisa - Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas - Maag_Eesti_AS_Heiteallikate_asendiplaan.jpg	Lisa 8: Maag_Eesti_AS_Heiteallikate_asendiplaan.jpg
LHK lisa - Manused - AS_Maag_Eesti__fooniandmed_Severitas.pdf	Lisa 9: AS_Maag_Eesti__fooniandmed_Severitas.pdf
LHK lisa - Manused - Maag_Eesti_AS_SO2_1h.jpg	Lisa 10: Maag_Eesti_AS_SO2_1h.jpg
LHK lisa - Manused - Maag_Eesti_AS_NO2_1h.jpg	Lisa 11: Maag_Eesti_AS_NO2_1h.jpg
LHK lisa - Manused - Maag_Eesti_AS_NMHC_1h.jpg	Lisa 12: Maag_Eesti_AS_NMHC_1h.jpg
LHK lisa - Manused - Maag_Eesti_AS_Ni.jpg	Lisa 13: Maag_Eesti_AS_Ni.jpg
LHK lisa - Manused - Maag_Eesti__AS_SO2_24h.jpg	Lisa 14: Maag_Eesti__AS_SO2_24h.jpg

Keskkonnakaitseluba nr L.KKL.HA-217156

Sisukord

Keskkonnakompleksluba

Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete seire

Tööstusheide

T1. Käitise tegevus

T2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine

T3. Lubatud heitepiirväärtused (HPV)

T4. Lubatud keskkonnatoime tasemed

T5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed

T6. Keskkonnakaitse lisameetmed

T7. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire

T8. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed

T9. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks

T10. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed

T11. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest

T12. Nõuete jõustumise erisused

Jäätmete käitlemine

J1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed

J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul

J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus

J4. Jäätmete ladustamine

J5. Jäätmete vedu

J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded

J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

J8. Jäätmekäitluskoha seirenõuded

J9. Prügila või jäätmehoidla liik

J10. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed

J11. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed

J12. Põletatavate ohtlike jäätmete minimaalne massivoog

Vee erikasutus

V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa

V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa

V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa

V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine

V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine

V7. Väljalaskme seire nõuded

V8. Veekogu sh suubla seire

V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta

V10. Süvendamine

V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine

V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused

V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid

V14. Vesiviljelus

V15. Laeva lastimine, lossimine, remont

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale

V18. Ajutise iseloomuga tegevused

Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku

A1. Käitise kategooria

A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja

A3. Heiteallikad

A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas

A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus

A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused

A8. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused

Loa lisad