| Kehtivus | Korraldus |
|---|---|
| 22.05.2023 - | |
| 01.03.2022 - 21.05.2023 | |
| 16.08.2018 - 28.02.2022 | |
| 08.08.2017 - 15.08.2018 | |
| 10.11.2009 - 07.08.2017 |
|
| Kompleksloa registrinumber | KKL/317821 | |
|---|---|---|
| 1. Käitaja andmed | 1.1. Ärinimi / Nimi | osaühing Mangeni PM |
| 1.2. Registrikood / Isikukood | 10070192 | |
| 2. Käitise andmed | 2.1. Käitise nimetus | Siimani farm |
| 2.2. Käitise aadress | Koksvere, Kõo vald Viljandimaa | |
| 2.4 Territoriaalkood¹ ja L-EST97² keskkoordinaadid | 3328 X: 6499303, Y: 594902 | |
| 2.5 Käitise tegevuse algusaeg | 10.11.2009 | |
| 3. Tegevusala | 3.1. Tegevus- ja alltegevusvaldkond | Sea-, veise- ja linnukasvatus - Veiste intensiivkasvatus käitises, kus peetakse üle 400 piimalehma või üle 533 ammlehma või üle 800 noorveise, kelleks loetakse üle kaheksa kuu vanuseid lehmmullikaid kuni poegimiseni ja üle kaheksa kuu vanuseid pulle. Kui ühes käitises kasvatatakse vähemalt kahte käesolevas punktis nimetatud veiste kategooriat,arvutatakse käitises peetavate veiste arv kokku, kasutades VV 06.06.2013 määruse nr 89 § 11 lg 1 p-s 3 toodud koefitsiente ja võrdsustatakse piimalehmade künnisvõimsusega |
| 3.2. Tööaeg tundides ööpäevas | ||
| 3.3. Tööaeg tundides aastas | 8760 | |
| 3.4. Ülesseatud tootmisvõimsus | 1488 lüpsilehma, 160 erivajadustega looma, 1150 mullikat ja 290 vasikat | |
| 3.5. Aastane tootmismaht | ||
| 4. Loa andja andmed | 4.1. Asutuse nimi | Keskkonnaamet |
| 4.2. Registrikood | 70008658 | |
| 4.3. Aadress | Narva mnt 7a, 15172 Tallinn | |
Käitise põhitegevuseks on veisekasvatus- lüpsilehmad, noorloomad ja vasikad. Lisaks kasvatab ettevõte teravilja. Veisekasvatus toimub Siimani farmis kus ülesseatud tootmisvõimsuseks on 1488 lüpsilehma, 160 erivajadustega looma, 1150 mullika ja 290 vasikakohta.
| Tootmisetapid | Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete nimetused | Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete erikulude ja heite näitajad | PVT tehnoloogilised, erikulude ja heite näitajad | PVT jrk nr(d) | Vastavusmärge |
|---|---|---|---|---|---|
| Sööda hoiustamine (silohoidla ja puistesöödahoidla)
|
Sööda hoiustamiseks ehitatakse laudakompleksist põhja suunda puistesöödahoidla ja silohoidla.
Krundil olemasolevad amortiseerunud silohoidlad lammutatakse ning nende asemele rajatakse uus betoonelementidest lekkekindel silohoidla, mille ehitisealuna pindala saab olema 4265 m². Rajatav silohoidla on neljalööviline. Silomahlade kogumiseks nähakse ette betoonrõngastest mahuti. Silomahlade kogumiskaev tagab silomahla mitte sattumise pinnasesse ning pinna-ja põhjavette. Mahutit tühjendatakse täielikult vähemalt 1 kord aastas. Kogumismahuti tühjendamiseks ehitatakse ülevool, mis suunab silomahlad laudakompleksi pumplasse, kust see juhitakse edasi vedelsõnniku mahutisse. Puistesöödahoidla ehitisealuna pindala saab olema 686 m². |
Uus silohoidla koos silomahla mahutiga. Uus puistesöödahoidla.
|
Veiste talvist koresööta – silo – säilitatakse Eestis peamiselt tranšeedes, maapealsetes virnades või pakitakse suurtesse kilest rullidesse (tunnelitesse). Silo ladustamisel tekkiva jääkvedeliku (silomahla) pinnasesse ning pinna- ja põhjavette sattumise vältimiseks peab silohoidlal olema lekkekindel põhi ja seinad. Samuti ei tohi silohoidlasse valguda sademeid ega pinnavett. Hoidla konstruktsioon peab tagama silomahla kogumise. Sileerimisel tekkiv silomahl tuleb suunata kas spetsiaalsesse mahutisse või virtsahoidlasse. Silomahla hoidla peab mahutama vähemalt 10 liitrit silomahla 1 m3 silohoidla ruumala kohta.
|
1 | Vastab |
| Sõnniku laotamine
|
Ettevõte annab tekkiva sõnniku üle ettevõttele OÜ Kõo Agro, kes teostab ka sõnniku ja kääritusjäägi ehk digestaadi laotust ümbritsevale põllumaale.
Laotamine saab toimuda vastavalt laotusplaanile, mis on Keskkonnaameti poolt heaks kiidetud ja kinnitatud. Vältimaks pinna- ja põhjavee saastumist sõnniku toiteelementidega, ei laotata sõnnikut liigniisketele, üleujutatud, külmunud ja lumega kaetud pindadele, samuti veekogude kallastele. Sõnniku muldaviimine toimub 4-6 tunni jooksul. |
Ettevõte annab tekkiva sõnniku üle ettevõttele OÜ Kõo Agro, kes teostab ka sõnniku ja kääritusjäägi ehk digestaadi laotust ümbritsevale põllumaale.
|
PVT sõnniku ja kääritusjäägi laotamisel põllumaadele on sisestus- ja segamislaotus. Sõnniku puhul on PVT lohislaotus ning paisklaotus kui muldaviimine toimub 4…6 tunni jooksul. Sõnniku ja kääritusjäägi laotamisel rohu- ja karjamaadele on PVT sisestus- ja lohislaotus.
|
1 | Vastab |
| Sõnniku ladustamine
|
Lautades tekkinud sõnnik suunatakse mobiilse seadmega (imurautoga) käiguteedelt ristkanalisse. Ristkanalist uhutakse läga lüpsilautade otsas asetsevasse pumplasse. Vahepumplast pumbatakse kogu tekkinud läga ~1 kord ööpäevas kõrvalkrundil asetsevasse olemasolevasse vedelsõnniku mahutisse, kust see transporditakse edasi eemale põllule rajatavatesse vedelsõnniku laguunidesse või biogaasi kääritisse (ehk antakse üle ettevõttele OÜ Kõo Agro või Biometaan OÜ).
Vedelsõnniku hoidla katmiseks kasutatakse hekselpõhku või mõnda muud saasteainete emissiooni vähendavat materjali. Lisaks tekib sõnnikule ka isetekkeline koorik. |
2*6000 m3 betoonelementidest ringja põhiplaaniga lekkekindlad ja süstemaatiliselt kontrollitavad vedelsõnniku mahutid. Mahutile tekib loomulik koorik. Vajadusel kaetakse hekselpõhu vms materjaliga. Arvutuslikult tekib farmi maksimaalmahu saavutamisel 49 514 m3 vedelsõnnikut. Koos rajatavate laguunidega on tagatud 8 kuu sõnniku ladustamine. 1100 t mahutav lekkekindel ja süstemaatiliselt kontrollitav tahesõnnikuhoidla. Varustatud väljavalguva uriini, virtsa ja sademevete mahutiga. Arvutuslikult tekib kuni 1336 t tahesõnnikut. Tagatud on 8 kuu sõnniku ladustamine. 2*18 000 m3 vedelsõnniku laguuni (omanik Kõo Agro OÜ) põllumassiivide juures. Laguunidele tekib loomulik koorik, vajadusel kaetakse hekselpõhu vms materjaliga.
|
PVT poolvedel- ja vedelsõnniku ladustamisel ning säilitamisel betoon- ja teraselementidest hoidlas on: - Põhja ja seinte lekke- ning korrosioonikindlus; - Konstruktsioonide vastupidavus mehhaaniliste, termiliste ja keemiliste mõjurite suhtes; - Süstemaatiline konstruktsioonide kontroll ning hooldustööd, soovitavalt kord aastas; - Hoidla väljavoolu e. tühjendusavad on varustatud kahekordse klapiga; - Sõnnikut segatakse ainult ükskord, vahetult enne laotamist. PVT betoon- ja teraselementidest hoidla katmisel on: - Kaas, katus, tent või present- või plastkangas, samuti ujuvkate, mille materjaliks võib olla hekselpõhk, turvas, kergkruus, plastikgraanulid, rapsiõli või mõni muu saasteainete emissiooni vähendav materjal.
|
1 | Vastab |
| Energiakasutus (ventilatsioon; valgustus; küte)
|
Lehmalautade ventilatsioon lahendatakse loomuliku ventilatsioonina. Värske õhk pääseb lauta läbi avatud pikiseinte. Loomade kohal soojenev (saastunud) õhk väljub läbi pidevalt avatud ventilatsiooniharja.
Lehmadele tagatakse 16 tunnine valge periood millele järgneb 8 tundi pimedamat aega. Selleks kasutatakse valgustite automaatset sisse-ja väljalülitust (võimalik ka käsitsi lülitus). Laudas, ootealal ja lüpsiplatsil kasutatakse spetsiaalselt laudakeskkonda mõeldud lampe, mis on väikese energiatarbega. Lüpsmiseks kasutatakse karussell-lüpsiplatsi, mis tagab lüpsmiseks minimaalse energiatarbe. Laudaruume ei köeta. Olme- ja abiruumide küte ning soe tarbevesi saadakse läbi segamissõlme ja regulaatorseadmete tehnoruumi projekteeritavast soojussõlmest. Hoonesse projekteeritakse vesiküte. Vanas laudaosas kasutusel õlikatel. |
Lehmalautade ventilatsioon lahendatakse loomuliku ventilatsioonina. Valgustuses kasutatakse luminofoorlampe. Lüpsmiseks kasutatakse karussell-lüpsiplatsi, mis tagab lüpsmiseks minimaalse energiatarbe.
|
PVT veisekasvatuses energiatarbimisest lähtuvalt on: - loomuliku ventilatsiooni süsteem (elektrienergia kulu ventilatsioonile puudub); - Soojustatud lautades, kus loomuliku ventilatsiooni rakendamine ei ole võimalik on PVT ka sundventilatsioon (ökonoomsed ventilaatorid, optimaalne ventilatsioonirežiim); - Valgustuses kasutatakse luminofoorlampe; - Loomuliku valgustuse maksimaalne kasutamine. - Lüpsiplatsi kasutamine (elektrienergia sääst võrreldes torusselüpsiga ca 25 %); - Vaakumpumpadele paigaldatud sagedusmuundurid;- Puidu- või biomassikatla kasutamine kesküttesüsteemis soojusenergia ja sooja vee saamiseks (elektrienergia kokkuhoid võrreldes elekterküttesüsteemiga ca 95 %, kütus odav, katla maksumus on väike); - Soojusvahetite kasutamine piima jahutamisel tekkiva soojuse ärakasutamisel.
|
1 | Vastab |
| Heitkoguste vähendamine (loomade pidamine; sõnniku eemaldus)
|
Loomade pidamisel rakendatakse vabapidamistehnoloogiat. Uute lautade projekteerimisel on arvestatud loomade heaolu tagamisega. Kavandatud on ühe looma kohta ruumi 12m2, mis on oluliselt kõrgem näitaja kui minimaalselt lubatud norm. Loomad eraldatakse üksteisest vahepiiretega. Puhkeasemeteks süvistatud asemed kaetakse põhu või liiva allapanu materjaliga.
Uuest laudakompleksist sõnnik eemaldatakse regulaarselt mobiilsete seadmetega ristkanalisse, kust see liigub edasi hoidlasse. Lautade põrandad on betoneeritud ning kergesti puhastatavad. Vanas laudaosas jääb kasutusele mullikalautades skreeperseadmete süsteem ja vasikalautades (sügavallapanu) sõnniku eemaldamine mobiilse vahendiga (ratasstraktoriga). |
Skreeperid mullikalautades, mobiilse seadmega eemaldus lüpsilautades ja sügavaallapanuga vasikalautades. Süvaallapanuga lautades piisav allapanu kogus.
|
Vabapidamisega laudas vähendab saasteainete emissiooni välisõhku PVT alusel järgmised näitajad: - Optimaalse suurusega puhkelatrid. Loomade väljaheited satuvad sõnnikukäiku, asemete saastumine ja loomade määrdumine on minimaalne. - Optimaalse pindalaga söötmis-puhkeala ja liikumiskäigud. Mida väiksem on sõnnikuga saastuv ala, seda vähem ammoniaaki lendub. - Regulaarne sõnniku eemaldamine laudast (kanalitest) hoidlasse. - Väljaheidetega saastuval alal siledate ja lihtsalt puhastatavate materjalide kasutamine. - Piisavas koguses allapanu sügavallapanul pidamisviisi korral. Allapanuna leiab kasutust hekselpõhk, turvas ja saepuru.Allapanu kasutamine saasteainete emissiooni vähendajana sõltumata pidamisviisist ja allapanu liigist on PVT. - PVT on ka spetsiifiliste niiskustimavate preparaatide kasutamine asemetel.
|
1 | Vastab |
| Sõnniku eemaldamise tehnoloogia
|
Vabapidamisega lautades tekkinud sõnnik koristatakse käiguteedelt mobiilse seadmega ajal mil loomad on lüpsiplatsil. Selleks kasutatakse spetsiaalse imursüsteemiga traktorit, mis kogub virtsa imuriga paakidesse. Seejärel suunab imurauto käiguteedelt kogutud sõnniku hoone otsas olevasse ristkanalisse. Mullikalautades toimub sõnnikueemaldus skreeperitega.
Ristkanalist uhutakse läga lüpsilautade otsas asetsevasse pumplasse, kus see juhitakse edasi separeerimise süsteemi. Vahepumplast pumbatakse kogu tekkinud läga ~1 kord ööpäevas kõrvalkrundil asetsevasse olemasolevasse vedelsõnniku mahutisse, kust see transporditakse edasi eemale põllule rajatavatesse vedelsõnniku laguunidesse. |
Optimaalse pikkusega puhkelatrid Skreeperid mullikalautades, mobiilse seadmega eemaldus lüpsilautades ja sügavaallapanuga vasikalautades.
|
PVT sõnniku eemaldamisel vabapidamisega laudast on: - Optimaalse pikkusega puhkelatritest skreeperseadmetega või mobiilsete seadmetega söötmis-puhkealalt ning betoonpõrandate või restpõrandate olemasolu või restpõrandate osaline olemasolu liikumiskäikudes. Lisaks valg- või uhtkanalite süsteem. - Sügavallapanu pidamisviisi puhul on PVT piisavas koguses allapanu olemasolu ning sõnniku eemaldus skreeper- või mobiilsete seadmetega.
|
1 | Vastab |
| Lüpsmine ja lüpsiseadmed
|
Uuele laudakompleksile rajatakse kaasaegne lüpsikoda koos ootealaga ja olmeplokk. Lüpsilehmasid lüpstakse kaasaegsel karussell-lüpsiplatsil (eeldatavalt 60 kohaline Westfalia lüpsikarussell). Loomad pääsevad lüpsiplatsile automaatse ajamisseadmega lüpsiootealalt. Õige personalijuhtimise korral peaks lüpsiplatsil olema võimalik tervet karja lüpsta kuni 3 korda ööpäevas.
Piima väljastamiseks on ette nähtud puhas piimaruum. Lüpsiseadmete ja piimatankide pesu toimub automaatsete pesuautomaatide abil. |
60 kohaline lüpsikarussell, lüpsmine 3 korda päevas. Lüpsiseadmete ja piimatankide pesu toimub automaatsete pesuautomaatide abil.
|
Sõltumata kasutatavatest seadmetest on lehmade lüpsmisel PVT: - Optimaalse tasemega stabiilne vaakum lüpsisüsteemis (loomade heaolu, piima kvaliteet). - Piima jõudmine udarast jahutisse ilma laudaõhuga kokkupuuteta (piima kvaliteet). - Lüpsisüsteemi pesu optimaalsel režiimil (piima kvaliteet, ökonoomne vee kasutamine).
|
1 | Vastab |
| Loomade jootmine
|
Loomad saavad juua vastavalt nende vajadusele, kasutatakse grupijooturit. Jooturite veetootlikus ja rõhk on süsteemis piisav – tagatakse piisav veesurve 2,5 – 4,0 bar, mille puhul saavutatakse vajalikus koguses kiire jooturite täituvus.
Loomade allapanu niiskumine ja saastumine joogiveega on välistatud. Joogivesi saadakse Siimani farmi puurkaevust katastri nr 18815. |
Lüpsilehma ööpäevane veevajadus on keskmiselt 121 liitrit, millele lisandub lüpsiplatsi tehnoloogiline veetarve u 17 liitrit. Erivajadustega loom tarbib ööpäevas keskmiselt 48 liitrit. Mullikad tarbivad keskmiselt 30 liitrit/ööp ja vasikad 9 liitrit/ööp. Nivoojootururi kasutamine. Jootmiseadmed on tehnliselt korras. Jootmiseadmed on paigaldatud nii, et saastumine sõnniku- ja allapanujääkidega on minimaalne. | Veiste jootmisel on PVT kui: - Joogivesi on loomadele alati vabalt kättesaadav (k.a. karjamaal); - Jootmisseadmed on tehniliselt korras (mitte lekkivad); - Jootmisseadmed on paigaldatud nii, et saastumine sööda- ja allapanujääkidega on minimaalne. Samuti on välistatud allapanu niiskumine joogiveega.
|
1 | Vastab |
| Loomade söötmine
|
Loomade põhisöödaks on rohusöödad (kõrrelistest ja/või liblikõielistest heintaimedest valmistatud silo, vähemal määral hein ja karjamaarohi). Proteiin- ja energiasöötadena (jõusööt) kasutatakse teravilja (oder, kaer, mais, vähemal määral nisu ja rukis) ning mitmesuguseid sorte ja kooke (raps, päevalill, soja, jne). Noorloomade söötmisel kasutatakse piimsöötasid. Samuti on veiste söödaratsioonis oluline koht mineraalsöötadel kui kaltsiumi, fosfori jt. makro- ja mikroelementide ning vitamiinide allikal.
Ettevõttel on olemas mobiilne söödamikser. Loomade põhisöödana kasutatakse silo ning lisaks antakse vastavalt ratsioonile jõusööta, heina ja põhku. |
Ratsioonis kasutatakse kvaliteetseid ning laboratoorselt analüüsitud söötasi, ratsioon koostatakse vastavalt loomarühmade füsioloogilisele tarbele. Söödamikseri kasutamine.
|
Veiste söötmine toimub söödaratsioonide alusel, mis koostatakse loomade gruppidele eraldi, arvestades nii loomade vanust kui ka lüpsilehmade laktatsioonifaasi. Looma tervise ja looduskeskkonda silmas pidades on oluline, et ratsioonid kajastaksid kõikide oluliste toitefaktorite tarvet ja nende balansseeritust. PVT on veiste söötmine ratsiooniga, mis koosneb kvaliteetsetest söötadest ja mille toitefaktorite sisaldus vastab loomadefüsioloogilisele tarbele. Toitefaktorid, mille sisaldust ratsioonis tuleb jälgida on: kuivaine, metaboliseeruv energia, seeduv ja/või metaboliseeruv proteiin, kiud (toorkiud ja/või ADF, NDF), kaltsium ning fosfor.
|
1 | Vastab |
| Hea põllumajandustava järgimine
|
Järgitakse head põllumajandustava:
- Töötajatele teostatakse personaalseid täiendõppeid vastavalt vajadusele (sh seadmete kasutamise kohta); - Peetakse arvestust kasutatavate ressursside kohta (sh energia, vee ja sööda tarbimise kohta) ning tekkivate jäätmete kohta (sh sõnnik); - Ettevõttel olemas juhendid õnnetuste ja hädaolukordade lahendamise, vältimise ja vähendamise kohta, millest informeeritakse ka töötajaid; - Seadmetele teostatakse regulaarset kontrolli ja hooldust ning vajadusel remonti; - Söötade transport ning toodangu, loomade ja jäätmete äravedu on planeeritud tegevused, mis on kinnitatud lepingutega; - Sõnniku laotamine toimub vastavalt sõnniku laotusplaanile, ilmastikutingimustele ja seadusandluse nõuetele ümbritsevale põllumaale, vastavalt Keskkonnaameti poolt heaks kiidetud ja kinnitatud laotusplaanile (sõnnik antakse üle ettevõttele OÜ Kõo Agro, kes omab ka sõnniku laotusplaani). |
Süsteemne ettevõtte juhtimine ning plaanipärane tegevuste planeerimine, mis hõlmab endas: - Pidev töötajate täiendõpe; - Ressursside (energia, vesi, söödad), tekkivate jäätmete (k.a. sõnnik) ning kasutatavate mineraal- ja organiliste väetiste täpne arvestus; - Juhendid ettenägematute (keskkonnaohtlike) olukordade likvideerimiseks; - Hoolduskavade ja –vahendite olemasolu tagamaks ettevõtte struktuuride ja seadmete tõrgeteta töö; - Reeglipärane materjalide tarnimine ning toodangu ja jäätmete äravedu;- Väetamisplaanide (sõnniku laotusplaanide) olemasolu ja järgimine .
|
1 | Vastab |
| Meede/Tegevus | Meetme kirjeldus | Meetme rakendamiseks kavandatav tehnika | PVT vastavusmärge | Võimaluse korral andmed meetme tasuvuse kohta | Rakendamise periood | Meetme rakendamise tähtaeg |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Müra vältimine või vähendamine | Sõnnikuhoidlad, silohoidlad ja laudad peavad asuma lähimatest elumajadest piisavalt kaugel. Kõik müra tekitavad masinad tuleb kohe välja lülitada, kui neid enam tarvis ei ole.
|
Sõnnikuhoidlad, silohoidlad ja laudad peavad asuma lähimatest elumajadest piisavalt kaugel. Erimeetmeid lõhna, müra ja vibratsiooni vähendamiseks ei rakendata. Kõik müra tekitavad masinad lülitatakse kohe välja , kui neid enam tarvis ei ole.
|
Vastab | Rakendatud |
|
|
| Pinna- ja põhjavee kaitse | Sõnnikukäitlusseadmete ja rajatiste pidev kontroll ja hooldus ning vastavus EV seadustele
|
Sõnnikukäitlusseadmed ja rajatised vastavad EV seadustele
|
Vastab | Rakendatud |
|
|
| Jäätmete kõrvaldamine | Jäätmete käitlemine Eesti Vabariigi seadustega ettenähtud korras
|
Jäätmete käitlemine Eesti Vabariigi seadustega ettenähtud korras
|
Vastab | Rakendatud |
|
|
| Jäätmete muu taaskasutamine | Sõnnikut kasutatakse põldude väetamisel mineraalväetisena
|
Vedelsõnniku laotamine vastab laotusplaanis kehtestatud keskkonnakaitse nõuetele ja ajakavale
|
Vastab | Rakendatud |
|
|
| Jäätmete muu taaskasutamine | Mineraalõlipõhised kloorimata mootori-, käigukasti- ja määrdeõlide kasutamine lägapumpade jahutussüsteemis
|
Mineraalõlipõhised kloorimata mootori-, käigukasti- ja määrdeõlide kasutamine lägapumpade jahutussüsteemis
|
Vastab | Rakendatud |
|
|
| Jäätmetekke vältimine | Jäätmeteket vältida ei ole võimalik. Veisefarmides tekib paratamatult vähemal või rohkemal määral jäätmeid.
|
PVT ei määratle |
|
|||
| Energia ja kütuse kasutamise vähendamine | Soojusvaheti paigaldamine piima jahutamisest tekkiva soojuse rakendamiseks sooja vee tootmiseks. Valgustus: luminofoor lambid ca. 60% kokkuhoidu. Loomuliku valguse maksimaalne kasutamine. Loomuliku valgustuse kombineerimine luminofoorlampidel põhineva valgustusega. Kulmlaudas võimaldab nimetatud tehnoloogia säästa veel ca. 20% elektrienergiat. Veepumbale on paigaldatud sagedusmuundur.
|
Soojusvaheti paigaldamine piima jahutamisest tekkiva soojuse rakendamiseks sooja vee tootmiseks. Valgustus: luminofoor lambid ca. 60% kokkuhoidu. Loomuliku valguse maksimaalne kasutamine. Loomuliku valgustuse kombineerimine luminofoorlampidel põhineva valgustusega. Kulmlaudas võimaldab nimetatud tehnoloogia säästa veel ca. 20% elektrienergiat. Veepumbale on paigaldatud sagedusmuundur.
|
Vastab | Rakendatud |
|
|
| Välisõhu saaste vältimine või vähendamine | Optimaalse suurusega puhkelatrid. Looma väljaheited satuvad sõnnikukäiku, asemete saastumine ja loomade määrdumine on minimaalne. Optimaalse pindalaga söötmis-puhkeala ja liikumiskäigud. Regulaarne sõnniku eemaldamine laudast hoidlasse. Väljaheidetega saastuval alal siledate ja lihtsalt puhastatavate materjalide kasutamine. Piisav kogus allapanu sügavallapanu korral (turvas).
|
Optimaalse suurusega puhkelatrid. Looma väljaheited satuvad sõnnikukäiku, asemete saastumine ja loomade määrdumine on minimaalne. Optimaalse pindalaga söötmis-puhkeala ja liikumiskäigud. Regulaarne sõnniku eemaldamine laudast hoidlasse. Väljaheidetega saastuval alal siledate ja lihtsalt puhastatavate materjalide kasutamine. Piisav kogus allapanu sügavallapanu korral (turvas).
|
Vastab | Rakendatud |
|
|
| Välisõhu saaste vältimine või vähendamine | Lägamahuti suurus peab vastama vähemalt kaheksa kuu jooksul tekkiva läga kogusele. Läga võib vedada põldudele ainult selleks ette nähtud ajal, st. siis kui taimed vajavad toitaineid. Madalam proteiini sisaldus söödas. Sage lägakanalite tühjendamine.
|
Lägamahuti suurus vastab vähemalt kaheksa kuu jooksul tekkiva läga kogusele. Läga veetakse põldudele ainult selleks ette nähtud ajal, st. siis kui taimed vajavad toitaineid. Madalam proteiini sisaldus söödas. Sage lägakanalite tühjendamine.
|
Vastab | Rakendatud |
|
|
| Vee säästlik kasutamine | Joogivesi peab olema loomadele alati kättesaadav, jootmisseadmed peavad olema tehniliselt korras. Jootmisseadmed peavad olema paigaldatud nii, et saastumine sööda- ja allapanujääkidega on minimaalne. Lüpsisüsteemi pesu optimaalsel režiimil. Vältida tuleks raiskamist. Tuleb kasutada kaasaegseid ja ressursisäästlikke seadmeid
|
Joogivesi on loomadele alati kättesaadav, jootmisseadmed on tehniliselt korras. Jootmisseadmed on paigaldatud nii, et saastumine sööda- ja allapanujääkidega on minimaalne. Lüpsisüsteemi pesu optimaalsel režiimil. Välditakse raiskamist. Karuselltüüpi lüpsiplats, nivoojooturid, survepesur lüpsiplatsi pesemiseks, piimajahuti pesuseade „Hyenius T200 veekulu 46% väiksem
|
Vastab | Rakendatud |
|
|
| Abimaterjalide säästlik kasutamine | Tuleb kasutada kaasaegseid ja ressursisäästlikke seadmeid.
|
kasutatakse kaasaegseid ja ressursisäästlikke seadmeid.
|
Vastab | Rakendatud |
|
|
| Kemikaalide säästlik kasutamine | lüpsisüsteemi pesu optimaalsel režiimil
|
lüpsisüsteemi pesu optimaalsel režiimil
|
Vastab | Rakendatud |
|
|
| Toorme säästlik kasutamine | Toorme kulu ja väärinduse täpne arvestus
|
Pidev töötajate täiendõpe
|
Vastab | Rakendatud |
|
| Toore, abimaterjal või pooltoode | Säilitamine | Kasutamine | |||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Liik | KN kaubakood | Nimetus | Säilitamisviis, mahuti tüüp | Nr plaanil või kaardil | Maksimaalne üheaegselt hoitav | Alltegevusvaldkond või tehnoloogiaprotsess | Kogus | Erikulu, t, m³, kWh või muud tooteühiku kohta | |||
| Kogus | Ühik | Kokku | Ühik | Jääb tootesse, % | |||||||
| Abimaterjalid | 30023000 | Veterinaarmeditsiinis kasutatavad vaktsiinid | Olmeplokk | L3 | 0 | t | Loomade vaktsineerimine | 0.50 | t/a | ||
| Abimaterjalid | Insektitsiidid, desinfektsioonivahendid jms ravimid ning esmaabi tarbed | Olmeplokk | L3 | 0 | t | ravi | 0.50 | t/a | |||
| Abimaterjalid | 34029090 | Pesemis- ja puhastusvahendid (Vissi Tissi udarapesuvahend vms) | Olmeplokk (200 l plastkanister) | L3 | 0.50 | m³ | Udarate pesu | 6.25 | m³/a | ||
| Abimaterjalid | Insektitsiidid (desinfektsioonivahend farmi põrandapindade jms desinfitseerimiseks) | Olmeplokk (25 kg kott) | L3 | 1.25 | t | Farmi põrandapindade jms desinfitserimine | 25 | t/a | |||
| Abimaterjalid | Insektitsiidid (desinfektsioonivahend jalgade desinfitseerimiseks) | Olmeplokk (200 l plastkanister) | L3 | 1 | m³ | Jalgade desinfitserimine | 20 | m³/a | |||
| Abimaterjalid | Insektitsiidid (DeLaval Blocade nisadesovahend) | Olmeplokk (200 l plastkanister) | L3 | 0.50 | m³ | Udarate desinfitserimine | 6.25 | m³/a | |||
| Toore | 12019000 | Sojasrott | Puistesöödahoidla | L1 | 75 | t | Söötmine | 876 | t/a | ||
| Toore | 23064100 | Rapsikook | Puistesöödahoidla | L1 | 50 | t | Söötmine | 2 250 | t/a | ||
| Toore | 25010010 | Sool | Puistesöödahoidla | L1 | 25 | t | Söötmine | 100 | t/a | ||
| Toore | 23080090 | Täiendsööt | Puistesöödahoidla | L1 | 2 550 | t | Söötmine | 112.50 | t/a | ||
| Toore | 23080090 | Mikroelemendid | Puistesöödahoidla | L1 | 57.50 | t | Söötmine | 400 | t/a | ||
| Toore | 06049091 | Hein | Puistesöödahoidla | L1 | 750 | t | Söötmine | 2 500 | t/a | ||
| Toore | 11031390 | Maisijahu | Puistesöödahoidla | L1 | 5 050 | t | Söötmine | 2 500 | t/a | ||
| Toore | 11031920 | Odrajahu | Puistesöödahoidla | L1 | 50 | t | Söötmine | 4 818 | t/a | ||
| Toore | 23080090 | Loomasöödaks kasutatavad tooted: konservvili (nisu, oder, rukis, tritikale) | Puistesöödahoidla | L1 | 6 000 | t | Söötmine | 6 000 | t/a | ||
| Toore | 06049091 | Silo | Silohoidla | L2 | 36 000 | t | Söötmine | 36 000 | t/a | ||
| Toore, abimaterjal või pooltoode | Säilitamine | Kasutamine | Ohtlik aine | |||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Liik | KN kaubakood | Nimetus | Säilitamisviis, mahuti tüüp | Nr plaanil või kaardil | Maksimaalne üheaegselt hoitav | Tootmisprotsess | Kogus | Ühik | Erikulu, t, m³, kWh või muud tooteühiku kohta | Nimetus | CAS, EINECS või ELINCS nr | Ohukategooria | Sisaldus toormes, abimaterjalis, pooltootes, % | |
| Kogus | Ühik | |||||||||||||
| Abimaterjalid | 27101947 | Diiselkütus (väävlisisaldusega üle 0,002 %, kuid mitte üle 0,1 % massist) | Sisetransport (loomade söötmine) | 150 | t/a | Diislikütus | 68334-30-5 | Kahjulik | 100 | |||||
| Abimaterjalid | 27102031 | Kerge kütteõli (väävlisisaldusega kuni 0,1 % massist) | Mahuti 2*1,5 t | K1 | 3 | t | Olmeploki ja vee soojendamine | 50 | t/a | Diislikütus | 68334-30-5 | Kahjulik | 100 | |
| Abimaterjalid | 34029090 | Lüpsiseadmete pesemis- ja puhastusvahendid (DeLaval Ultra vms) | Olmeplokk (60 l plastkanister) | L3 | 0.90 | m³ | Lüpsiseadmete pesu | 6.50 | m³/a | Naatriumhüpoklorit (lahus, aktiivset kloori <10%) | 7681-52-9 | Sööbiv; Keskkonnaohtlik | 5 | |
| Kaaliumhüdroksiid | 1310-58-3 | Sööbiv; Kahjulik | 20 | |||||||||||
| Abimaterjalid | 34029090 | Lüpsiseadmete pesemis- ja puhastusvahendid (DeLaval Cidmax vms) | Olmeplokk (60 l plastkanister) | L3 | 0.90 | m³ | Lüpsiseadmete pesu | 6.50 | m³/a | Väävelhape | 7664-93-9 | Sööbiv | 10 | |
| Fosforhape | 7664-38-2 | Sööbiv | 20 | |||||||||||
| Mahuti | Mahutis sisalduva kemikaali, toorme nimetus | Mahuti tehniline järelevalve ja hooldus | Mahuti või hoidla paiknemise kirjeldus (asendiplaan sobivas mõõtkavas) | |||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Tüüp | Maht | Kasutusele võtmise kuupäev | Kontrollimise sagedus, eelmise kontrollimise kuupäev | Andmed tehnilise järelevalve kohta | Andmed hoolduse kohta | Nr. plaanil või kaardil | Kaugus reovee äravoolu-torustikust | Kaugus vee-kogudest | Kaugus puur-kaevudest | |
| Vedelsõnniku laguun Laguuni | 18000 | 2014 | Vedelsõnnik | Pidev visuaalne kontroll, igal tühjendamisel ülevaatus | Kontrolli teostab Kõo Agro OÜ | Hooldust teostatakse defektide ilmnemisel | V13 | 540 m (Kõo maaparandussüsteemi kraav) | 880 m | |
| Vedelsõnniku laguun Kõo | 18000 | 2014 | Vedelsõnnik | Pidev visuaalne kontroll, igal tühjendamisel ülevaatus | Kontrolli teostab Kõo Agro OÜ | Hooldust teostatakse defektide ilmnemisel | V12 | 50 m Kõo pkr | 480 m | |
| Vedelsõnnikuhoidlad 2*6000 m3 (betoonelementidest rõngasmahutid) | 12000 | 2005 | Vedelsõnnik | Pidev visuaalne kontroll, igal tühjendamisel ülevaatus | Kontrolli teostab haldusspetsialist | Hooldust teostatakse defektide ilmnemisel | V10, V11 | 0m | 190 m Kabala pkr | 210 m |
| Tahesõnnikuhoidla | 1100 | 2005 | Tahesõnnik | Pidev visuaalne kontroll, igal tühjendamisel ülevaatus | Kontrolli teostab haldusspetsialist | Hooldust teostatakse defektide ilmnemisel | V12 | 120 m | 350 m Kabala pkr | 120 m |
| Silohoidla | 18000 | 2014 | Silo | Kontrollitakse igal täitmisel (visuaalne kontroll) | Kontrolli teostab haldusspetsialist | Hooldust teostatakse defektide ilmnemisel | L2 | 330 m | 230 m Kabala pkr | 340 m |
| Puistesöödahoidla | 6950 | 2014 | Puistesöödahoidlas hoiustatakse: -konservvili; -odrajahu; -maisijahu; -hein; -mikroelemendid; -täiendsöödad; -sool; -rapsikook; -sojasrott. | Kontrollitakse igal täitmisel (visuaalne kontroll) | Kontrolli teostab haldusspetsialist | Hooldust teostatakse defektide ilmnemisel | L1 | 330 m | 230 m Kabala pkr | 340 m |
| Plastmahuti 2*1,5 m3 | 3 | 2004 | Kerge kütteõli | Kontrollitakse igal täitmisel (visuaalne kontroll) | Kontrolli teostab haldusspetsialist | Hooldust teostatakse defektide ilmnemisel | K1 | 100 m | 350 m Kabala pkr | 100 |
| Mahuti/hoidla nr plaanil või kaardil | Kaitsemeetmed | Märkused | |||
|---|---|---|---|---|---|
| Välisõhk | Vesi | Pinnas | Pinna- ja põhjavesi | ||
| V12, V13 (vedelsõnnikulaguunid) | Naturaalne koorik, vajadusel ujuvkattega (hekselpõhk vms) katmine. | Laguunid ehitatakse 1,5 mm paksusest HDPE kilest. Et vältida kile purunemist teravate osiste tõttu, kaetakse laguunide põhi ja külgseinad liivapadja või alternatiivina geotekstiiliga. Hoidlate võimalike rikete kiireks avastamiseks ehitatakse hoidlate alla (ümber põhja perimeetri) kontrolldrenaaž, mis on ühendatud kontrollkaevuga. | Laguunid ehitatakse 1,5 mm paksusest HDPE kilest. Et vältida kile purunemist teravate osiste tõttu, kaetakse laguunide põhi ja külgseinad liivapadja või alternatiivina geotekstiiliga. Hoidlate võimalike rikete kiireks avastamiseks ehitatakse hoidlate alla (ümber põhja perimeetri) kontrolldrenaaž, mis on ühendatud kontrollkaevuga | Laguunid ehitatakse 1,5 mm paksusest HDPE kilest. Et vältida kile purunemist teravate osiste tõttu, kaetakse laguunide põhi ja külgseinad liivapadja või alternatiivina geotekstiiliga. Hoidlate võimalike rikete kiireks avastamiseks ehitatakse hoidlate alla (ümber põhja perimeetri) kontrolldrenaaž, mis on ühendatud kontrollkaevuga | |
| V10, V11 (vedelsõnnikuhoidla) | Naturaalne koorik, vajadusel ujuvkattega (hekselpõhk vms) katmine. | Hoidla on betoneeritud põrandaga. Hooldust teostatakse defektide ilmnemisel. | Hoidla on betoneeritud põrandaga. Hooldust teostatakse defektide ilmnemisel. | Hoidla on betoneeritud põrandaga. Hooldust teostatakse defektide ilmnemisel. | |
| V12 (tahesõnnikuhoidla) | Hoidla on betoneeritud põrandaga. Hooldust teostatakse defektide ilmnemisel. | Hoidla on betoneeritud põrandaga. Hooldust teostatakse defektide ilmnemisel. | Hoidla on betoneeritud põrandaga. Hooldust teostatakse defektide ilmnemisel. | ||
| L2 (silohoidla) | Silomahlade kogumiseks nähakse ette betoonrõngastest mahuti, mis tagab silomahla mitte sattumise pinnasesse ning pinna-ja põhjavette. Mahutit tühjendatakse täielikult vähemalt 1 kord aastas. Kogumismahuti tühjendamiseks ehitatakse ülevool, mis suunab silomahlad laudakompleksi pumplasse, kust see juhitakse edasi vedelsõnniku mahutisse | Silomahlade kogumiseks nähakse ette betoonrõngastest mahuti, mis tagab silomahla mitte sattumise pinnasesse ning pinna-ja põhjavette. Mahutit tühjendatakse täielikult vähemalt 1 kord aastas. Kogumismahuti tühjendamiseks ehitatakse ülevool, mis suunab silomahlad laudakompleksi pumplasse, kust see juhitakse edasi vedelsõnniku mahutisse | Silomahlade kogumiseks nähakse ette betoonrõngastest mahuti, mis tagab silomahla mitte sattumise pinnasesse ning pinna-ja põhjavette. Mahutit tühjendatakse täielikult vähemalt 1 kord aastas. Kogumismahuti tühjendamiseks ehitatakse ülevool, mis suunab silomahlad laudakompleksi pumplasse, kust see juhitakse edasi vedelsõnniku mahutisse | ||
| L1 (puistesöödahoidla) | Hoidla on uus ja keskkonnanõuetele vastav. | Hoidla on uus ja keskkonnanõuetele vastav. | Hoidla on uus ja keskkonnanõuetele vastav. | Hoidla on uus ja keskkonnanõuetele vastav. | |
| K1 (kütteõli mahuti) | Kinnised mahutid kinnises ruumis | Mahutid paiknevad betoonvannis | Mahutid paiknevad betoonvannis | Mahutid paiknevad betoonvannis | |
| Veehaarde jrk nr | 1. | ||||||||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 13.1 Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus | Siimani farm II (18815) | ||||||||||||||||||||
| 13.2 Veehaarde või puurkaevu grupi kood | POH0002607 | ||||||||||||||||||||
| 13.3 Puurkaevu katastri number | 18815 | ||||||||||||||||||||
| 13.4 Puurkaevu passi number | 6930 | ||||||||||||||||||||
| 13.5 Puurkaevu L-Est koordinaadid | X: 6499349, Y: 594971 | ||||||||||||||||||||
| 13.6 Põhjaveekihi nimi ja kood | Siluri-Ordoviitsiumi (S-O) | ||||||||||||||||||||
| 13.7 Põhjaveekogumi nimetus | S-O_parnu -- S-O Pärnu AVK | ||||||||||||||||||||
| 13.8 Puurkaevude grupp | |||||||||||||||||||||
| 13.9 Lubatud veevõtt (m3) |
|
||||||||||||||||||||
| Veehaarde kood | Proovivõtukoha nimetus | Proovivõtukoha koordinaadid (L-Est) | Seire | ||
|---|---|---|---|---|---|
| Proovi võtmise sagedus | Seiratavad näitajad | ||||
| Seiratavad ained | |||||
| Siimani farm II (18815) | X: 6499349, Y: 594971 | Üks kord kolme aasta jooksul | põhjavesi | Ammoonium (NH4+) | |
| Raud 2-valentne (Fe2+) | |||||
| Fluor (F) | |||||
| Sulfaat (SO42-) | |||||
| Kloriid (CL) | |||||
| Nitraat (NO3-) | |||||
| Elektrijuhtivus | |||||
| Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) | |||||
| Saasteaine | ||||
|---|---|---|---|---|
| CAS nr | Nimetus | Heitkogus | ||
| Lubatud heitkogus | Kogus | Ühik | ||
| 124-38-9 | Süsinikdioksiid | 152.506 | t | |
| 7446-09-5 | Vääveldioksiid | 0.10 | t | |
| VOC-com | Lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel | 0.003 | t | |
| 630-08-0 | Süsinikmonooksiid | 0.214 | t | |
| 10102-44-0 | Lämmastikdioksiid | 0.214 | t | |
| PM-sum | Tahked osakesed, summaarsed | 0.214 | t | |
| 10024-97-2(p) | Dilämmastikoksiid (põllumajandus) | 0.524 | t | |
| 74-82-8 | Metaan | 327.651 | t | |
| 7664-41-7 | Ammoniaak | 82.889 | t | |
| Jrk nr | Jäätmeliik | Tekkivad jäätmekogused | Käideldavad jäätmekogused, t/a | ||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Tonni põhitoodangu kohta | t/a | Kogumine | Vedu | Taaskasutamine | |||
| Toimingu kood | Kogus (t/a) | ||||||
| 1. | 13 02 05* - Mineraalõlipõhised kloorimata mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid | 1 | |||||
| 2. | 15 01 02 - Plastpakendid | 2 | |||||
| 3. | 15 02 02* - Ohtlike ainetega saastatud absorbendid, puhastuskaltsud, filtermaterjalid (sealhulgas nimistus mujal nimetamata õlifiltrid) ja kaitseriietus | 1 | |||||
| 4. | 16 06 01* - Pliiakud | 1 | |||||
| 5. | 17 09 04 - Ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 09 01*, 17 09 02* ja 17 09 03* | 500 | |||||
| 6. | 18 02 01 - Teravad ja torkivad esemed (välja arvatud koodinumbriga 18 02 02* nimetatud jäätmed) | 1 | |||||
| 7. | 18 02 08 - Ravimid, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 18 02 07*, 18 02 95*, 18 02 96*, 18 02 97* ja 18 02 98* | 1 | |||||
| 8. | 18 02 95* - Antibiootikumid | 1 | |||||
| 9. | 20 01 21* - Luminestsentslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed | 1 | |||||
| 10. | 20 03 01 - Prügi (segaolmejäätmed) | 40 | |||||
| Tegevuse liigid | Tehnilised nõuded | Keskkonnakaitsenõuded | |
|---|---|---|---|
| Kirjeldus | Rakendamine | ||
| Informeerimine | Ettevõte on kohustatud oma tegevuses juhinduma jäätmeseadusest ja sellest lähtuvatest õigusaktidest.
|
Olulistest tehtavatest muudatustest taotluses esitatud ja loas kinnitatud andmetes tuleb teatada kirjalikult loa andjale hiljemalt 14 päeva jooksul muudatuste tegemisest arvates.
|
Pidev |
| Jäätmete kogumine ja vedu
|
Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil, mis hoiab ära jäätmete sattumise keskkonda veo, sealhulgas laadimise käigus. Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, et vältida neist tulenevat ohtu tervisele ja keskkonnale, ning võimaldada nende hilisemat taaskasutamist või kõrvaldamist. Vedaja vastutab veo ohutusnõuete täitmise eest ning jäätmete toimetamise eest selleks määratud käitluskohta. Tagada vastav väljaõpe töötajale, kelle tööst sõltub oluliselt keskkonnareostustest hoidumine ja kinnitada vastutavad isikud haldusobjektidele.
|
Transpordivahendid läbinud nõutava tehnilise kontrolli.
|
Pidev |
| Jäätmete üleandmine
|
Loa omaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Loa omaja peab olema, arvestades asjaolusid, veendunud, et vastuvõtjal on jäätmeluba, mis annab õiguse üleantud jäätmete käitlemiseks. Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba vaja ei ole, peab loa omaja olema, arvestades asjaolusid, veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid.
|
Ohtlike jäätmete üleandmisel tuleb koostada ohtlike jäätmete saatekiri vastavalt keskkonnaministri 25. september 2008. a määrusele nr 41 "Ohtlike jäätmete saatekirja vorm ning saatekirja koostamise, edastamise ja registreerimise kord1".
|
Pidev
|
| Arvestus ja aruandlus
|
Tuleb pidada regulaarset arvestust oma tegevuses tekkinud, kogutud, hoitud, vaheladustatud või veetud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta. Jäätmete üle andmisel jäätmekäitlejatele, tuleb arvestust pidada ka jäätmete sihtkoha, kogumissageduse ning veomooduste kohta.
|
Ettevõtja esitab loa andjale vastavalt keskkonnaministri 15.jaanuar 2010.a määrus nr 1 "Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus ja aruande esitamise kord1" nõuete kohaselt eelneva aasta jäätmearuande ning sisestab autoriseeritud kasutajana vahetult Keskkonnateabe Keskuse hallatavasse veebipõhisesse keskkonnaregistri kliendiinfosüsteemi https://jats.keskkonnainfo.ee
|
Regulaarne |
| Tegevuse liigid | Meetme kirjeldus | Meetme rakendamine |
|---|---|---|
| Sõnniku laotamise planeerimine
|
Määratakse kindlaks (vastavalt laotusplaanile) sõnnikuga väetatavad põllud ning põllule laotatava sõnniku kogus, laotamise eelselt hinnatakse ilmastikutingimusi minimeerimaks laotamisest tuleneva haisu negatiivset mõju.
|
Enne sõnniku laotamist
|
| Seadmete tehnoloogiline kontroll
|
Teostatakse sõnniku ümberlaadimise-, transpordi- ja laotusseadmete tehnilise korrasoleku kontroll.
|
Enne sõnniku laotamist
|
| Loomade realiseerimine
|
Loomad realiseeritakse.
|
Farmi tegevuse lõpetamisel
|
| Lautade puhastamine
|
Sõnnik eemaldatakse, laudad puhastatakse
|
Farmi tegevuse lõpetamisel
|
| Sõnnikuhoidlate tühjendamine
|
Sõnnikuhoidlad veetakse tühjaks, sõnnik laotatakse ettevõtte põldudele, kui ettevõtte põldudel tootmistegevust ei toimu, sõlmitakse kokkulepped teiste põllumajandustootjatega sõnniku laotamise osas. Sõnnikuhoidlad puhastatakse.
|
Farmi tegevuse lõpetamisel
|
| Vee- ja elektriühenduse
|
Ühendatakse lahti vee- ja elektriühendus.
|
Farmi tegevuse lõpetamisel
|
| Puurkaevu üleandmine uuele omanikule või konserveerimine
|
Kui puurkaev ei lähe üle teistele veekasutajatele, puurkaev konserveeritakse päise kindla sulgemisega, veevõtuseadmed eemaldatakse kaevust ja pumbamajast. Pumbamaja lukustatakse.
|
Farmi tegevuse lõpetamisel
|
| Mehhanismide konserveerimine
|
Farmi seadmestik puhastatakse ning neist eemaldatakse keskkonnaohtlikud ühendid
|
Farmi tegevuse lõpetamisel
|
| Kemikaalide käitlus
|
Kemikaalid kogutakse kokku ning võimalusel realiseeritakse või antakse üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale
|
Farmi tegevuse lõpetamisel
|
| Söötade ja muude abimaterjalide käitlus
|
Kasutamata jäänud söödad ja abimaterjalid realiseeritakse teistele ettevõtetele või utiliseeritakse.
|
Farmi tegevuse lõpetamisel
|
| Jäätmete üleandmine
|
Jäätmed antakse üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.
|
Farmi tegevuse lõpetamisel
|
| Sissepääsu tõkestamine hoonetesse ja rajatistesse
|
Lukustatakse sissepääsud lautadesse ja abihoonetesse, aknad ja muud avavused suletakse.
|
Farmi tegevuse lõpetamisel
|
| Kasutatav kütus | Energia tootmine, MWh/a | |||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Kütuse nimetus | KN kood | Väävel % | Tuhk % | Alumine kütte- väärtus, MJ/kg või gaasi korral MJ/Nm³ | Kogus, t/a või gaasi korral, tuh m³ | Erikulu, t, m³, kWh või muud toote- ühiku kohta | Elekter | Soojus ja aur | ||||||||
| Tootmis- protsessis | Ruumide kütmiseks ja olmevee soojenda- miseks | Sise- trans- pordiks | Muu | Kokku | Oma- tarve | Müük | Kokku | Oma- tarve | Müük | Kokku | ||||||
| Diislikütus | 2710 19 47 | 0.035 | 0.01 | 150 | 1 | 151 | 0 | 0 | ||||||||
| Kerge kütteõli | 2710 20 31 | 0.10 | 0.01 | 42.87 | 50 | 50 | 0 | 535.90 | 535.90 | |||||||
| Tootmisetapid või kasutusalad | Energia tarbimine, MWh/a | ||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Elekter, MWh/a | Soojus, MWh/a | Aur, MWh/a | |||||||||
| Oma- toodang | Muu tarnija | Erikulu, MWh tooteühiku kohta | Kokku | Oma- toodang | Muu tarnija | Erikulu, MWh tooteühiku kohta | Kokku | Oma- toodang | Muu tarnija | Kokku | |
| Ühendatud taime- ja loomakasvatus (Valgustus) | 523.831 | 523.831 | 0 | 0 | |||||||
| Ühendatud taime- ja loomakasvatus (Ruumide kütmine ja olmevee soojendamine) | 0 | 535.90 | 535.90 | 0 | |||||||
| Ühendatud taime- ja loomakasvatus (Muu kasutus) | 523.831 | 523.831 | 0 | 0 | |||||||
| Lõhna allikas | Nr plaanil või kaardil | Lõhnaaine või ainete segu | Kasutatud määramis- meetodid | Määramise teostaja | Määramise tulemused (lõhna esinemissagedus ja tugevus) | Lõhna vähendamise tegevuskava olemasolu või vajaduse põhjendus |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Silohoidlad | - | Erinevate lõhnaainete segu, mis väljuvad lautade ventilatsiooniavadest, silohoidlast ja sõnnikuhoidlatest. | Organoleptiline | Adepte Ekspert OÜ KMH koostamise raames. | Farmikompleksile iseloomulik lõhn esineb pidevalt. Lõhna tugevus ei ole kahjulik.
|
Puudub lõhna vähendamise tegevuskava. Tegevuskava koostamine ei ole asjakohane, kuna lõhn ei kahjulik. Laudakompleks asub lähimatest elumajadest piisavalt kaugel (300 m).
|
| Laudad | V1; V2; V3; V4; V5; V6; V7; V8; V9. | Erinevate lõhnaainete segu, mis väljuvad lautade ventilatsiooniavadest, silohoidlast ja sõnnikuhoidlatest. | Organoleptiline ja arvutuslik (põhisaasteainete osas tulemused näha saasteainete hajumiskaartidel) | Adepte Ekspert OÜ KMH koostamise raames. | Farmikompleksile iseloomulik lõhn esineb pidevalt. Lõhna tugevus ei ole kahjulik.
|
Puudub lõhna vähendamise tegevuskava. Tegevuskava koostamine ei ole asjakohane, kuna lõhn ei kahjulik. Laudakompleks asub lähimatest elumajadest piisavalt kaugel (300 m).
|
| Sõnnikuhoidlad | V10; V11; V12 | Erinevate lõhnaainete segu, mis väljuvad lautade ventilatsiooniavadest, silohoidlast ja sõnnikuhoidlatest. | Organoleptiline ja arvutuslik (põhisaasteainete osas tulemused näha saasteainete hajumiskaartidel) | Adepte Ekspert OÜ KMH koostamise raames. | Farmikompleksile iseloomulik lõhn esineb pidevalt. Lõhna tugevus ei ole kahjulik.
|
Puudub lõhna vähendamise tegevuskava. Tegevuskava koostamine ei ole asjakohane, kuna lõhn ei kahjulik. Laudakompleks asub lähimatest elumajadest piisavalt kaugel (300 m).
|
| Meede/Tegevus | Meetme kirjeldus | Meetme rakendamise sagedus | Meetme rakendamise tähtaeg |
|---|---|---|---|
| Tootmise seire | Tootmistsüklit ja seadmete korrasolekut kontrollitakse ja jälgitakse pidevalt visuaalselt. Jälgitakse lautade mikrokliimat. Seiratakse tooraine ja abimaterjalide kulu ning teostatakse toodangu kvaliteedikontrolli.
|
Pidevalt |
|
| Jäätmetekke seire | Toimub tekkivate ja üle antavate jäätmekoguste jälgimine ja liigiti arvestuse pidamine. Jälgitakse, et kõik tekkivad jäätmed kogutakse liigiti ning selleks ettenähtud kogumismahutisse/konteinerisse. Jäätmearuande koostamine 1 kord aastas.
|
Pidevalt |
|
| Heitetekke seire | Välisõhu kaitse seaduse § 89 lg 1 p 7 alusel peab saasteluba või keskkonnakompleksluba omav paikse saasteallika käitaja hindama vähemalt üks kord aastas, kui saasteloas või keskkonnakompleksloas ei ole sätestatud teisiti, välisõhu kvaliteedi vastavust välisõhu kaitse seaduse §-de 26 ja 27 alusel inimese tervise kaitseks kehtestatud välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmisele piirväärtusele käitise tootmisterritooriumist väljaspool, kui saasteallikast eralduva saasteaine heitkogus tekitab käitise tootmisterritooriumi piiril või sellest väljaspool saasteaine arvutuslikku kontsentratsiooni, mis on vähemalt 40% saastatuse taseme ühe tunni keskmisest piirväärtusest.
|
Vastavalt vajadusele 1 kord aastas
|
|
| Heite keskkonnamõju seire | Heite keskkonnamõju seire on korraldatud visuaalse vaatlusega
|
Pidevalt
|
|
| Pinnase ja põhjavee jääkreostuse seire | Jääkreostuse seiret ei teostata.
|
Ei rakendata
|
|
| Müra- ja vibratsiooni seire | Vibratsiooniallikad ettevõttes puuduvad. Ettevõttes kasutatavate tehnoloogiaseadmetega ei ole oodata piirnorme ületava müra tekkimist tootmisterritooriumil ega ka tootmisterritooriumi piiril, mistõttu müra seiret ei teostata. (kaebuste korral toimub vastavate abinõude väljatöötamine ja rakendamine)
|
Ei rakendata
|
|
| Lõhna seire | Tootmistegevusel tekkiv lõhn ei ole häiriv ega kahjulik, mistõttu lõhna seiret mõõtmise teel ei teostata. (kaebuste korral toimub vastavate abinõude väljatöötamine ja rakendamine)
|
Ei rakendata
|
|
| Muud asjakohased meetmed | Toimub loomade joogivee kvaliteedi kontroll, sh mikrobioloogiliste (bakterioloogiliste) näitajate osas.
|
1 kord aastas
|
|
| Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess | Võimaliku avarii ohu kirjeldus | Avariide vältimiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) | Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) | Kehtestatud korra ja juhiste ülevaatamise sagedus |
|---|---|---|---|---|
| Tootmistegevus | Tööõnnetus töötajaga | Töötajatele korraldatakse ettevõtte siseselt täiendkoolitusi ja väljaõppeid. Järgitakse seadmete tootjapoolseid ohutus- ja kasutusjuhendeid ning toimub seadmete regulaarne kontroll. Töötajatele korraldatakse ka tervise- ja ohutusalast väljaõpet, kuidas erinevate seadmetega töötada ning kuidas kasutada ohutustehnikat.
|
Tootmisprotsess peatatakse kuni õnnetusse sattunud töötaja on viidud ohutusse kohta (raske tööõnnetuse puhul kutsutakse kohale kiirabi ning rakendatakse õnnetuse likvideerimise meetmeid).
|
1 kord aastas |
| Sõnniku ladustamine | Sõnnikuhoidlate ületäitumine ekstreemsete sademevete hulga tõttu või sõnnikuhoidla konstruktsiooni purunemine | Regulaarne sõnnikuhoidla täituvuse ja korrasoleku kontrollimine visuaalselt.
|
Sõnniku laialivalgumist piiratakse turba või põhuga. Hoidla purunemisel asutakse koheselt hoidlat remontima.
|
1 kord aastas |
| Loomade pidamine ja tootmistegevus | Veeavarii/üleujutus | Regulaarne tehnoloogiaseadmete hooldus ja kontroll ning igapäevane visuaalne kontroll.
|
Veeavarii korral keeratakse kinni farmi peakraan ning kutsutakse kohale mehaanik, kes likvideerib veeavarii olukorra.
|
1 kord aastas |
| Loomade jootmine | Veetrassi/veetorustiku leke | Regulaarne tehnoloogiaseadmete hooldus ja kontroll ning igapäevane visuaalne kontroll.
|
Otsitakse lekke asukoht ja kõrvaldatakse leke võimalikult kiirelt.
|
1 kord aastas |
| Loomade jootmine ja tootmistegevus (lüpsmine) | Elektrikatkestus (joogivee pumpade seiskumine ja lüpsiseadmete seiskumine) | Regulaarne tehnoloogiaseadmete hooldus ja kontroll ning igapäevane visuaalne kontroll.
|
Teavitada elektrienergia müüjat elektrikatkestusest. Tootmisprotsess peatub kuni elektrienergia taastamiseni (võimalusel 2 tunni jooksul alates teate vastuvõtmisest). Vajadusel lülitatakse sisse avariigeneraator. Loomadele veetakse vajadusel sel perioodil joogivett tsisterniga.
|
1 kord aastas |
| Loomade pidamine ja tootmistegevus | Tulekahju | Laudahoones on olemas tulekustutid nähtavates kohtades. Suure tulekahju korral kutsuda välja tuletõrje. Käitises on välja töötatud juhised võimalike õnnetuste puhul käitumiseks.
|
Loomad suunata laudahoonest välja nii kiiresti kui võimalik. Käituda vastavalt tuleohutuseeskirjale kuni tulekahju tagajärgede kõrvaldamiseni.
|
1 kord aastas |
| Tegevushälbe liik | Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess | Meede |
|---|---|---|
| Tehnoloogiaseadmete töö lõpetamine | Loomakasvatus (loomade pidamine, söötmine, jootmine, lüpsmine ning sõnnikukäitlus) | Regulaarne tehnoloogiaseadmete hooldus ja kontroll ning igapäevane visuaalne kontroll peale töö lõpetamist.
|
| Tehnoloogiaseadmete töö alustamine | Loomakasvatus (loomade pidamine, söötmine, jootmine, lüpsmine ning sõnnikukäitlus) | Järgitakse tehnoloogiaseadmete kasutusjuhendeid ja –eeskirju. Toimub regulaarne tehnoloogiaseadmete hooldus ja kontroll ning igapäevane visuaalne kontroll enne töö alustamist. Hooldus- ja kontrolltööd on aasta lõikes raamatusse kirja pandud.
|
| Puhastusseadmete rikked | Loomakasvatus (loomade pidamine, söötmine, jootmine, lüpsmine ning sõnnikukäitlus) | Puhastusseadmed puuduvad
|
| Tootmisseadmete rikked | Loomakasvatus (loomade pidamine, söötmine, jootmine, lüpsmine ning sõnnikukäitlus) | Tootmisprotsess või selle osa peatatakse kuni rikke kõrvaldamiseni. Rikke korral kutsutakse kohale mehaanik, kes likvideerib rikke võimalikult kiirelt. Lüpsiseadmete rikke korral kutsutakse kohale vajadusel ka seadmete tarnija hooldemees.
|
| Ajutised seisakud | Loomakasvatus (loomade pidamine, söötmine, jootmine, lüpsmine ning sõnnikukäitlus) | Peamisteks tootmistegevuse seisakute põhjusteks on elektrikatkestus ja veeavarii. Tootmisprotsess või selle osa peatatakse kuni põhjuste väljaselgitamiseni ning olukorra lahenduste leidmiseni. Elektrikatkestuse korral tootmisprotsess või selle osa peatub kuni elektrienergia taastamiseni (võimalusel 2 tunni jooksul alates teate vastuvõtmisest). Vajadusel lülitatakse sisse avariigeneraator. Loomadele veetakse vajadusel sel perioodil joogivett tsisterniga. Veeavarii korral keeratakse kinni farmi peakraan ning kutsutakse kohale mehaanik, kes likvideerib veeavarii olukorra.
|
| Lekked | Loomakasvatus (loomade pidamine, söötmine, jootmine, lüpsmine ning sõnnikukäitlus) | Toimub regulaarne tehnoloogiaseadmete hooldus ja kontroll ning igapäevane visuaalne kontroll lekete vältimiseks. Lekke ilmumisel otsitakse lekke asukoht ja kõrvaldatakse leke võimalikult kiirelt.
|
| Puhastustööd | Loomakasvatus (loomade pidamine, söötmine, jootmine, lüpsmine ning sõnnikukäitlus) | Tehnoloogiaseadmete puhastamine toimub hoolduse ja kontrolli käigus, mida tehakse vastava graafiku alusel regulaarselt. Laudaruume puhastatakse regulaarselt: sõnnik eemaldatakse mobiilsete seadmetega ning suunatakse läga ristkanalisse. Juhul kui levib mõni haigus, tühjendatakse laut loomadest, ruumid pestakse survepesuriga üle ning desinfitseeritakse. Loomadel desinfitseeritakse jalgu ja udaraid.
|
Tegevuse lõpetamisel ettevõte korraldab seadmete tühjendamise ning vajadusel demonteerimise ja teisaldamise. Mahutid ja hoidlad tühjendatakse (sh jäätmekonteinerid). Vajadusel ka mahutid ja hoidlad demonteeritakse ja teisaldatakse. Kõik ladustatud toormed ja abimaterjalid müüakse maha, kõrvaldatakse, antakse üle teisele ettevõttele või vastavat käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale. Ladustamisala ja ettevõtte territoorium heakorrastatakse. Elektrivarustus lülitatakse välja, veetorustikud tühjendatakse, mitte töökorras olevad seadmed käideldakse jäätmetena. Käitise tegevuse lõpetamisel ei ole ette näha jääksaaste ja jääkreostuse esinemist.