Tagasi nimekirja Keskkonnakaitseluba nr L.KKL.LÄ-184857

Versioonid Võrdle versioone

			Korraldus
01.03.2022 -			DM-119133-1
09.12.2020 - 28.02.2022			DM-101651-14
01.01.2016 - 08.12.2020			DM-100400-1
31.05.2008 - 31.12.2015

Laadi alla PDF Käesolev loa versioon on kehtetu.

Lisa
KINNITATUD

Tabel 1. Keskkonnakompleksluba

Kompleksloa registrinumber		L.KKL.LÄ-184857
1. Käitaja andmed	1.1. Ärinimi / Nimi	Muuga PM Osaühing
1. Käitaja andmed	1.2. Registrikood / Isikukood	10160744
2. Käitise andmed	2.1. Käitise nimetus	Muuga veisefarm
	2.2. Käitise aadress	Reinu, Muuga küla, Vinni vald, Lääne-Viru maakond
	2.4 Territoriaalkood¹ ja L-EST97² keskkoordinaadid	5105 X: 6555174, Y: 650439
	2.5 Käitise tegevuse algusaeg	1.09.1993
3. Tegevusala	3.1. Tegevus- ja alltegevusvaldkond	Sea-, veise- ja linnukasvatus - Veiste intensiivkasvatus käitises, kus peetakse üle 400 piimalehma või üle 533 ammlehma või üle 800 noorveise, kelleks loetakse üle kaheksa kuu vanuseid lehmmullikaid kuni poegimiseni ja üle kaheksa kuu vanuseid pulle. Kui ühes käitises kasvatatakse vähemalt kahte käesolevas punktis nimetatud veiste kategooriat,arvutatakse käitises peetavate veiste arv kokku, kasutades VV 06.06.2013 määruse nr 89 § 11 lg 1 p-s 3 toodud koefitsiente ja võrdsustatakse piimalehmade künnisvõimsusega
	3.2. Tööaeg tundides ööpäevas	24
	3.3. Tööaeg tundides aastas	8760
	3.4. Ülesseatud tootmisvõimsus	Kuni 575 lüpsilehma (neist 30 kinnislehma), 40 erivajadustega lehma, 470 mullikat, 110 vasikat (neist kuni 10 pullvasikat)
	3.5. Aastane tootmismaht
4. Loa andja andmed	4.1. Asutuse nimi	Keskkonnaamet
	4.2. Registrikood	70008658
	4.3. Aadress	Narva mnt 7a, 15172 Tallinn

Tabel 2. Käitise asukoha kirjeldus

OÜ Muuga PM tegevus toimub Lääne-Virumaal Laekvere vallas Muuga külas. Tootmisterritooriumi moodustavad järgmised kinnistud: Reinu (38101:001:0394), Herefordi (38101:002:0345), Vabriku (38101:002:0344), Reinu (38101:001:0395), Tulbi (38101:001:0397), Kõrtsimetsa (38101:001:0385), Põrmuotsa (38101:002:0330; olemas rendileping), Kulli (38101:002:0206; olemas rendileping), Kõrtsivälja (38101:002:0142; olemas rendileping) ja Hanno (38101:002:0217; olemas rendileping). Kõikide kinnistute kogupindala on ca 85 hektarit. Vabriku kinnistul asunud Muuga vorstivabrik lammutati 2014. a ja vorstivabrik on ehitisregistrist kustutatud. Ettevõtte kasutuses on kokku 1850 ha põllumaad. Sellest ettevõttele kuulub 829 ha ülejäänu on kasutusel rendilepingute alusel (1021 ha). Farmikompleksist lähimad elumajad asuvad ca 60 m ja kaugemal põhjas, ca 100 m kaugusel kirdes ja ca 200 m kaugusel idas. Teistes suundades on elamud kaugemal. Põhjasuunas ärimaa juhtfunktsiooniga Karuohaka kinnistul asuvad saun ja baar, mis loa muutmise hetkel ei tööta.
Valdavalt on farmi territoorium ümbritsetud põllumaaga, ümbruses asub ka elumajasid. Lähim loodukaitseobjekt on 200m kaugusel farmist asuv Muuga park.
Muuga PM OÜ farmidest läänes ligikaudu 500m kauguselt jookseb nitraaditundliku ala piir, farmid jäävad nitraaditundlikult alalt välja. Laekvere vald jääb Pandivere kõrgustiku kaguossa mistõttu esineb piirkonnas karstinähtusi.

Tabel 3. Käitise tegevus

Muuga PM OÜ tegutseb alates 01.09.1993, osaühing on moodustatud Laekvere kolhoosi põllumajandusreformi käigus. Osaühingu kasutuses on kokku 1850 ha põllumaad, mida kasutatakse ka tekkiva sõnniku laotamiseks. Lisaks on ettevõttel olemas viljakuivati koos teraviljahoidlaga. Kuivati võimsus on 20 tonni/h. Kuivati rekonstrueeriti 2005. aastal. Vilja jahvatamiseks omab Muuga PM Osaühing viljaveskit koos hoidlaga, kus jahvatatakse omatarbeks söödavilja 150 tonni kuus.
Veisefarmi moodustavad lüpsilaut nr 1 (kohti 395 lüpsilehmale vabapidamisel), erivajadustega loomade laut nr 2(150 kohta lüpsilehmadele vabapidamisel, 30 kinnislehma lõaspidamisel), noorloomalaut nr 3 (endine vasikalaut; 34 üksikboksi vasikatele, 4 grupisulgu kuni 100 lehmvasikale ja 10 pullvasikale), poegimislaut nr 4 (kuni 40 kohta), uus noorloomalaut nr 5 (kuni 185 mullikat vabapidamisel), uus noorloomalaut nr 6 (kuni 285 mullikat vabapidamisel).

Veisefarmi sõnnikut hoiatkse laguun-tüüpi hoidlas mahuga 12000 m3 ja rõngas-tüüpi hoidlas mahuga 5000 m3.
Tahesõnnikuhoidla koosneb kahest osast, mis on betoneeritud ja kolmest küljest ümbritsetud seintega, hoidla keskel paikneb virtsahoidla. Virtsa eraldamine toimub hoidlas põhjaplaadile antud kallete abil. Virtsahoidla sõnnikuhoidlatega külgnevad seinad on ehitatud palkidest piluseinana. Läbi pilude valgub virts tahesõnnikuhoidlast virtsahoidlasse. Sõnnikuhoidla maht on 4355 m3.
Lisaks on väiksem tahesõnnikuhoidla mahuga 338m3.

Farmis kasutatakse allapanuks saepuru ja turvast, mida hoiustatakse turbakuuris. Hoidla maht on 2800 m3.
Veisefarmi katlamaja katla võimsus on 0,14 MW, kütusena on kasutusel kerge kütteõli või eriotstarbelist diislikütust. Viljakuivati katlamajas asub põlevkiviõlil töötav katel võimsusega 1,98MW.
Veisefarmi katlamajas on katlaruumi paigaldatud 3 kütusemahutit, ühe mahuti maht on 1000 l. Viljakuivati vedelkütusemahuti asub kuivati territooriumil, korraga on mahutis võimalik hoida 25 t kütust.
Käitist varustab veega Muuga keskuse puurkaev (katastri nr 3799) ja Muuga vorstivabriku puurkaev (katastri nr 18155).
Käitise tavapärane tööaeg on 24 tundi ööpäevas. Töötajate tavapärane tööaeg on kella 8st 17ni, veisefarmis on korraldatud ööpäeva ringne valve.

Käitise ohtlikkus

Pole ohtlik

Parim võimalik tehnika ja heite vältimiseks või vähendamiseks kavandatav tehnika

Tabel 5. Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi (edaspidi KKJS), seadmete ja tehnoloogia vastavus PVT-järeldustes kirjeldatud või muule loa andja poolt määratud parimale võimalikule tehnikale (edaspidi PVT)

PVT allikad ja valitud PVT nimetused

Jrk nr	PVT allikas ja/või viide
1.	Saastuse komplekssne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses

Tootmisetapid	Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete nimetused	Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete erikulude ja heite näitajad	PVT tehnoloogilised, erikulude ja heite näitajad	PVT jrk nr(d)	Vastavusmärge
Toore ja abimaterjalide hoiustamine	Silo hoiustatakse vastavalt betoonelementidest silohoidlates. Rajatud vastavalt silomahla kogumise kaevud (mahuga 10 m3 iga hoidla kohta). Kaevud on vajadusel tühjendatavad vedelsõnniku hoidlatesse. Silohoidlad on kaetud kilega	-	Silohoidla siloga kokkupuutuvad konstruktsioonid peavad olema lekkekindlad, silo hoidmisel tekkiv silomahl tuleb suunata spetsiaalsesse hoidlasse või virtsahoidlasse või kasutada silomahla sidumiseks põhukihti paksuses, mis väldib silomahla keskkonda valgumise. Silohoidla peab olema ehitatud nii, et sademed ja pinnavesi ei valguks silohoidlasse	1	Vastab
Energia	Veisefarmi katlamajas paikneb kergel kütteõlil ja/või diislikütusel töötav katel.. Süsteemile on tehniliselt võimalik lisada puidu- või biomassikatel.	Tegemist on vesikeskküttega, kuhu on võimalik vajadusel liita ka biokütusel katel või nt päikesepaneel. Hetkel kasutatav õlikatlast tulenev välisõhusaaste tasemed jäävad allapoole kehtestatud piirväärtusi ka tootmisterritooriumi sees.	Vesikeskküttesüsteem, kuhu on võimalik juurde ühendada biomassil töötav katel või ka päikesepaneel (õige kütte valikul on tasuvus kiire). Puidu- või biomassikatla kasutamine keskküttesüsteemis soojusenergia ja sooja vee saamiseks (elektrienergia kokkuhoid võrreldes elekterküttesüsteemiga ca 95 %, kütus odav, katla maksumus on väike).	1	Vastab
Energia	Lüpsmine toimub lüpsiplatsil.	-	Lüpsiplatsi kasutamine (elektrienergia sääst võrreldes torusselüpsiga ca 25 %)	1	Vastab
Energia	Farmis kasutatakse maksimaalset loomulikku valgust. Vabapidamisega laudas on läbipaistvast materjalist eemaldatavad külgkardinad. Osa katusest on läbipaistva kattega.	-	Loomuliku valgustuse maksimaalne kasutamine. Loomuliku valgustuse kombineerimine luminofoorlampidel põhinev valgustusega. Külmlaudas võimaldab nimetatud tehnoloogia säästa veel ca 20 % elektrienergiat.	1	Vastab
Energia	Lisavalgustuse tagamiseks kasutatakse luminofoorvalgusteid.	-	Valgustuses kasutatakse luminofoorlampe (energiasääst võrreldes hõõglampidega ca 60 %).	1	Vastab
Energia	Veisefarmis on kasutusel loomulik ventilatsioon. Sundventilatsiooniga on varustatud vaid lüpsiplats ja olmeruumid. Lisaks lüpsilaudas ja rajatavas noorloomalaudas avatavad kilekardinad.	-	Loomakasvatushoones on loomuliku ventilatsiooni süsteem (elektrienergia kulu ventilatsioonile puudub). Soojustatud lautades, kus loomuliku ventilatsiooni rakendamine ei ole võimalik on PVT ka sundventilatsioon (ökonoomsed ventilaatorid, optimaalne ventilatsioonirežiim).	1	Vastab
Jäätmed	Olmejäätmed antakse üle vastavat luba omavale ettevõttele (käesoleval hetkel AS Ragn-Sells)	-	Jäätmete transport utiliseerimisele ja/või ladustamispaikadesse on tellitud kas teenustööna vastavat luba omavatelt firmadelt või organiseeritud ettevõtte siseselt	1	Vastab
Jäätmed	Ohtlikud jäätmed antakse üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlejale (käesoleval hetkel AS Ragn-Sells)	-	Jäätmete transport utiliseerimisele ja/või ladustamispaikadesse on tellitud kas teenustööna vastavat luba omavatelt firmadelt või organiseeritud ettevõtte siseselt	1	Vastab
Jäätmed	Loomsed kõrvalsaadused antakse üle AS-ile Vireen.	-	Tootmise käigus tekkivad loomsed jäätmed tuleb utiliseerida vastavalt tegevusluba omavas ettevõttes	1	Vastab
Sõnniku laotamine	Väetiste laotamisel järgitakse ajalisi ja ruumilisi piiranguid.	-	Orgaanilisi ja mineraalväetisi ei tohi laotada 1. detsembrist kuni 31. märtsini ja muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üleujutatud, või veega küllastunud maale. Allikate ja karstilehtrite ümbruses on 10 meetri ulatuses veepiirist või karstilehtrite servast keelatud kasutamine	1	Vastab
Sõnniku laotamine	Sõnniku laotamisel elamupiirkondade läheduses arvestatakse võimalusel ilmastikutingimustega ning välditakse laotamist nädalavahetusel.	-	Elamurajoonide läheduses sõnniku laotamise vältimine nädalavahetusel ning pühade ajal, samuti tuule suunaga arvestamine	1	Vastab
Sõnniku laotamine	Vedelsõnniku ja virtsa laotamiseks kasutatakse lohisvooliklaoturit. Lisaks renditakse injektorlaotur teenust (suletud lõhega). Tahesõnniku laotamiseks paisklaoturit, sõnniku mulda viimine toimub 4-6 tunni jooksul. Perspektiivsel on plaanis soetada injektorlaotur.	-	Sõnniku laotamine injekteerimise teel, lohisvoolik- ja vooliklaotus ning paisklaotus, kui muldaviimine toimub 4-6 tunni jooksul.	1	Vastab
Heitkogused	Allapanuna kasutatakse tahkesõnniku-süsteemiga lautades põhku, saepuru. Vedelsõnnikusüsteemiga laudas kasutusel spetsiaalsed kummimatid, mistõttu allapanu praktiliselt ei kasutata	-	Piisav allapanu kogus, allapanu uuendamine vastavalt vajadusele	1	Vastab
Heitkogused	Väljaheidetega saastuval alal kasutatakse siledaid ja lihtsalt puhastatavaid materjale.	-	Väljaheidetega saastuval alal siledate ja lihtsalt puhastatavate materjalide kasutamine	1	Vastab
Heitkogused	Sõnniku eemaldamine laudast toimub regulaarselt.	-	Regulaarne sõnniku eemaldamine laudast (kanalitest) hoidlasse.	1	Vastab
Heitkogused	Lautades on optimaalse suurusega söötmis- ja puhkealad ning liikumiskäigud.	-	Optimaalse pindalaga söötmis-puhkeala ja liikumiskäigud. Mida väiksem on sõnnikuga saastuv ala, seda vähem ammoniaaki lendub.	1	Vastab
Heitkogused	Puhkelatrid on optimaalse suurusega, loomade väljaheited satuvad sõnnikukäiku.	-	Optimaalse suurusega puhkelatrid. Loomade väljaheited satuvad sõnnikukäiku, asemete saastumine ja loomade määrdumine on minimaalne.	1	Vastab
Sõnnikukäitlus	Sõnnikut segatakse vahetult enne laotamist.	-	Sõnnikut segatakse ainult üks kord, vahetult enne laotamist.	1	Vastab
Sõnnikukäitlus	Rõngasmahuti tüüpi hoidla on varustatud kahekordse klapiga.	-	Betoon- ja teraselementidest hoidla väljavoolu e. tühjendusavad on varustatud kahekordse klapiga.	1	Vastab
Sõnnikukäitlus	Vedelsõnnikuhoidlad on kaetud naturaalkoorikuga. Betoonist rõngasmahuti rajamisel ehitatakse hoidla keskele tugipost, et vajadusel tulevikus rajata hoidlale peale jäik kate.	-	PVT laguun-tüüpi hoidla katmisel on: • Plastikkate. • Ujuvkate, mille materjaliks võib olla hekselpõhk, kergkruus vms saasteainete emissiooni vahendavmaterjal ka naturaalne koorik. PVT betoon- ja teraselementidest hoidla katmisel on: • Kaas, katus või tent. • Present- või plastkangas, samuti ujuvkate, mille materjaliks võib olla hekselpõhk, turvas, kergkruus, plastikgraanulid, rapsiõli või mõni muu saasteainete emissiooni vahendav materjal.	1	Vastab
Sõnnikukäitlus	Sõnnikuhoidlate seisukorra visuaalne kontroll teostatakse pärast hoidla tühjendamist vähemalt kord aastas.	-	Sõnnikuhoidla konstruktsioonide süstemaatiline kontroll ning hooldustööd, soovitavalt kord aastas.	1	Vastab
Sõnnikukäitlus	Sõnnikuhoidlate konstruktsioon on vastupidav, sõnnikhoidla on projekteeritud keskkonnanõudeid ja ehitusstandardeid arvestades.	-	Vedelsõnnikuhoidla konstruktsioonide vastupidavus mehhaaniliste, termiliste ja keemiliste mõjurite suhtes.	1	Vastab
Sõnnikukäitlus	Sõnnikuhoidlate põhi ja seinad on lekkekindlad.	-	Sõnnikuhoidla põhja ja seinte lekkekindlus	1	Vastab
Sõnnikukäitlus	Tahesõnnikuhoidlad on paigutatud käitise territooriumi keskossa ja vedelsõnnikuhoidla territooriumi lõunaossa, elamutest võimalikult kaugele.	-	Sõnnikuhoidlad paiknevad asustatud punktide (elurajoonide) suhtes optimaalselt (kaugus, valitsevate tuulte suund).	1	Vastab
Sõnnikukäitlus	Tahesõnniku ladustamiseks on rajatud betoneeritud aluse ja seintega lekkekindlad hoidlad. Hoidlad on varustatud virtsakogumisüsteemiga ja eraldi virtsahoidlaga.	-	Tahesõnniku ladustamiseks betoneeritud alusega (vajadusel seintega) lekkekindel hoidla, mis on varustatud sõnnikukihist väljavalguva uriini, virtsa ja sademetevee mahutiga.	1	Vastab
Sõnnikukäitlus	Ettevõtte vedelsõnnikuhoidlate kogumaht on 17 000 m3. Aastas tekib vedelsõnnikut arvutuslikult 19 419,5 tonni, 8 kuuga tekib sõnnikut 12 965,5 m3. Lisaks tekib 8 kuuga tehnoloogilist reovett ja olmereovett maksimaalselt 2450,37 m3. Lisaks on suunatud hoidlatesse vajadusel silomahl (kokku 65 m3) ja virts (kokku ca 117 m3). Kokku tekib 8 kuuga vedelsõnnikut, reovett, virtsa ja silomahla seega 15 597,87 m3. Ettevõtte tahesõnnikuhoidlate maht on 4692 m3. 8 kuuga tekib 585 m3 tahesõnnikut. Sõnnikuhoidlate maht on piisav 8 kuu sõnniku mahutamiseks. Tahesõnnikuhoidlal virtsakaevud 300 m3 ja 20 m3. Täitumisel tühjendatavad vedelsõnnikuhoidlatesse.	-	Sõnnikuhoidlad mahutavad vähemalt 8 kuu sõnniku.	1	Vastab
Sõnnikukäitlus	Tahesõnniku eemaldamiseks kasutatavad traktorid on tehniliselt korras, samuti kasutatavad skreeperseadmed ja lattkraabid.	-	Sõnnikueemaldussüsteemide tehniline korrasolek	1	Vastab
Sõnnikukäitlus	Vabapidamislauda puhkeasemed on optimaalse pikkusega. Sõnnik lükatakse trossiga veetavate tiibskreeperite abil lauda keskel paiknevasse ristkanalisse, kust see suunatakse edasi pumbakaevu.	-	Vabapidamislaudas optimaalse pikkusega asemed. Skreeperseadmed söötmis-puhkealal. Restpõrand liikumiskäikudes. Valg- või uhtkanalite süsteem.	1	Vastab
Sõnnikukäitlus	Erivajadustega laudas on asemed optimaalse pikkusega, väljaheited satuvad sõnnikukanalisse. Lõaspidamisasemete taha paigaldatakse lattkraap, mis lükkab tekkinud sõnniku ristkanalisse, kust see valgub sõnnikupumplasse. Sõnnik pumbatakse sõnnikuhoidlasse olemasoleva sõnniku alla.	-	Lõaspidamislaudas optimaalse pikkusega asemed. Lattkraapkonveier koos sõnnikupressuriga.	1	Vastab
Lüpsmine ja lüpsiseadmed	Lüpsmine toimub lüpsiplatsil, piima transport toimub suletud torustikus.	-	Piima jõudmine udarast jahutisse ilma laudaõhuga kokkupuuteta (piima kvaliteet).	1	Vastab
Lüpsmine ja lüpsiseadmed	Lüpsisüsteemis on stabiilne vaakumsurve.	-	Optimaalse tasemega stabiilne vaakum lüpsisüsteemis (loomade heaolu, piima kvaliteet).	1	Vastab
Lüpsmine ja lüpsiseadmed	Lüpsisüsteemi pesu toimub automaatselt, kasutatav veekogus on optimeeritud.	-	Lüpsisüsteemi pesu optimaalsel režiimil (piima kvaliteet, ökonoomne vee kasutamine).	1	Vastab
Jootmine	Jootmisseadmed on paigutatud nii, et välditud on nende saastumine ning allapanu niiskumine joogiveega.	-	Jootmisseadmed on paigaldatud nii, et saastumine sööda- ja allapanujääkidega on minimaalne. Samuti on välistatud allapanu niiskumine joogiveega.	1	Vastab
Jootmine	Jootmisseadmed hoitakse tehniliselt korras, seadmete korrasolu jälgivad töötajad igapäevaselt.	-	Jootmisseadmed on tehniliselt korras (mitte lekkivad).	1	Vastab
Jootmine	Kõigil loomadel on pidavalt puhas vesi ees, lehmadel on ninajooturid, vasikatel nivoojooturid ja uues noorloomalaudas mullikatel grupijooturid. Karjamaal on joogivesi loomadele pidevalt kättesaadav.	-	Joogivesi on loomadele alati vabalt kättesaadav (k.a. karjamaal)	1	Vastab
Pidamine	Haigete loomade jaoks erivajadustega laudas (laut nr 2) eraldi asemed, ravi individuaalne, lüps eraldi.	-	Peab olema võimalus haigete või haiguskahtlaste loomade eraldamiseks piimakarjast	1	Vastab
Pidamine	Lüpsilehmade, mullikate ja vasikate vabapidamine puhkelahtrites, individuaal- või grupisulgudes. Kinnislehmade osaline lõaspidamine.	-	Loomade heaolust tulenevalt on vabapidamine PVT, samuti vasikate lõas mittepidamine	1	Vastab
Söötmine	Sööda segamiseks kasutatakse spetsiaalset söödamikserit, mis tagab sööda ühtlase kvaliteedi.	-	Täisratsioonilise segasööda söötmisel söötade segamise ühtlikkus	1	Vastab
Söötmine	Farmis on loomad eraldatud vastavalt vanusele, piimatoodangule ja laktatsioonistaadiumile. Vabapidamislaudas on 4 rühma.	-	Täisratsioonilise segasööda söötmisel loomade grupeerimine toodangu või laktatsioonifaasi alusel (vähemalt 4 rühma).	1	Vastab
Söötmine	Veisefarmis kasutatakse 12 erinevat söödasegu vastavalt loomade vanusele, piimatoodangule ja laktatsioonistaadiumile.	-	Ratsioon on koostatud vastavalt looma (loomarühma) füsioloogilisele tarbele (söötmisnormidele)	1	Vastab
Söötmine	Ratsioonis kasutatakse kvaliteetseid söötasid, sööda tarnijatega sõlmitakse pikaajalised lepingud. Sööda valmistamiseks analüüsitakse 1 kord kuus põhisööda silo, kus määrarakse selle toiteväärtused. Antud analüüsi põhjal arvutatakse Agrovarustus OÜ poolt söödaratsioonid vastavalt toodangu mahule.	-	Ratsioonis kasutatakse kvaliteetseid ning laboratoorselt analüüsitud söötasid	1	Vastab
Juhtimine/ hea põllumajandustava	Ettevõttel on olemas vedel- ja tahesõnniku laotusplaanid.	-	Väetiste sh sõnniku laotamisplaanide koostamine ja järgimine.	1	Vastab
Juhtimine/ hea põllumajandustava	Materjale tarnitakse ettevõttesse vastavalt vajadusele, nii et oleks tagatud käitise sujuv töö. Jäätmeid veetakse ära regulaarselt vastavalt kehtivatele lepingutele, läga veetakse ära kaks korda aastas.	-	Tegevuste süsteemne planeerimine, näiteks sisendite hankimine, toodangu ja jäätmete äravedu jne.	1	Vastab
Juhtimine/ hea põllumajandustava	Farmis paiknevate seadmete hooldamine toimub vastavalt valmistaja poolt antud hooldusjuhenditele.	-	Rajatiste remondi- ja tehnika hoolduskavade väljatöötamine, tagamaks nende pideva töökorras oleku.	1	Vastab
Juhtimine/ hea põllumajandustava	Ettevõttel on olemas tuleohutusjuhend	-	Tegevuskavade väljatöötamine hädaolukordadeks (soovimatu saaste teke).	1	Vastab
Juhtimine/ hea põllumajandustava	Ettevõttes peetakse arvestus sööda tarbimise ja väärinduse, vee ja energia tarbimise ning jäätmetekke ja lägatekke üle.	-	Ressursside (energia, vesi, loomasöödad),tekkivate jäätmete ning kasutavate mineraal- ja orgaaniliste väetiste täpne arvestus.	1	Vastab
Juhtimine/ hea põllumajandustava	Ettevõtte töötajate täiendõpe toimub regulaarselt.	-	Põllumajandusettevõtte töötajate täiendõpe- ja koolitusvajaduse määratlemine. Regulaarse täiendõppe korraldamine.	1	Vastab

Tabel 6. Tegevuskava parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamiseks

Tootmisetapid	PVT rakendamise meetmed	PVT rakendamise investeeringud	PVT rakendamise tähtaeg
Veiste pidamine	Uue kaasaegse vabapidamisel noorlooma lautade ehitamine endisesse sigalakompleksi	-	31.12.2016

Tabel 7. Heite ja jäätme tekke vältimise või vähendamise ning pinnase kaitse meetmed ja kavandatav tehnika

Meede/Tegevus	Meetme kirjeldus	Meetme rakendamiseks kavandatav tehnika	PVT vastavusmärge	Võimaluse korral andmed meetme tasuvuse kohta	Rakendamise periood
Muud asjakohased meetmed	Töötajad on teadlikud keskkonnakaitsemeetmetest	Töötajate juhendamine ja koolitus vastavalt vajadusele	Vastab	-	Pidevalt
Lõhna vältimine või vähendamine	Lõhna lendumise vähendamine sõnnikuhoidlatest	Sõnnikuhoidlate täitmine toimub alt. Vedelsõnnikuhoidlad on kaetud naturaalse koorikuga.	Vastab	-	Pidevalt
Lõhna vältimine või vähendamine	Lõhna lendumise vähendamine lautadest	Sõnniku eemaldamine toimub regulaarselt ja piisava sagedusega.	Vastab	-	Pidevalt
Lõhna vältimine või vähendamine	Lõhna lendumise vähendamine sõnniku laotamisel.	Sõnniku laotamiseks kasutatakse lohisvooliklaotureid. Teenusena ostetakse sisse injektorlaoturit.	Vastab	-	Pidevalt
Pinna- ja põhjavee kaitse	Lägahoidlate lekkekindluse kontroll	Visuaalne lägahoidlate lekkekindluse kontroll igakordselt pärast tühjendamist. Vähemalt kord kuus seirekaevude kontrollimine.	Vastab	-	Pidevalt
Pinna- ja põhjavee kaitse	Sõnnikuhoidlate ja lautade isoleerimine pinnasest.	Farmihooned on renoveeritud ning põrandad lekkekindlad. Sõnnikuhoidlatena kasutatakse lekkekindlaid hoidlaid.	Vastab	-	Pidevalt
Pinna- ja põhjavee kaitse	Sõnniku laotamine vastavalt laotusplaanile.	Sõnniku laotamiseks on koostatud laotusplaan.	Vastab	-	Pidevalt
Pinnase kaitse	Kütusemahutite ja sõnnikuhoidlate isoleerimine pinnasest.	Veisefarmi katlamaja kütusemahutid paiknevad betoonpõrandaga ruumis, sõnnikuhoidlad on lekkekindlad.	Vastab	-	Pidevalt
Reovee tekke vähendamine	Tehnoloogilise vee kulu minimeerimine.	Lüpsiseadmete pesemine toimub automaatselt, veekulu on optimeeritud. Lautade ja seadmete pesemiseks kasutatakse survepesureid.	Vastab	-	Pidevalt
Jäätmete kõrvaldamine	Jäätmed antakse vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.	Ettevõttel on jäätmeveoleping.	Vastab	-	Pidevalt
Jäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamine	Materjalide taaskasutusse suunamine	Ettevõttes kogutakse eraldi pakendijäätmed, mis suunatakse taaskasutusse.	Vastab	-	Pidevalt
Energia ja kütuse kasutamise vähendamine	Kütusekulu optimeerimine	Energia ja kütuse tõhusaks kasutamiseks töötavad katelde põletid temperatuuriandurite abil, samuti mõõdetakse hapnikusisaldust, mis võimaldab optimeerida kütusekulu ja tagab selle, et katlad ei pea kogu aja töötama täisvõimsusel.	Vastab	-	Pidevalt
Energia ja kütuse kasutamise vähendamine	Energiakulu pidev jälgimine	Käitise energiakulu erinevates tootmisüksustes jälgitakse pidevalt elektriarvestite abil.	Vastab	-	Pidevalt
Energia ja kütuse kasutamise vähendamine	Energiakulu optimeerimine	Loomakasvatushoonetes kasutatakse loomulikku ventilatsiooni. Sundventilatsiooni kasutatakse lüpsikojas. Valgustuses kasutatakse luminofoorlampe. Lüpsmiseks on kasutusel lüpsiplats.	Vastab	-	Pidevalt
Energia ja kütuse kasutamise vähendamine	Farmi töös tekkiva soojuse rakendamine vee ja õhu eelsoojendamiseks.	Piima jahutamisel tekkivat soojust kasutatakse loomade joogivee eelsoojendamiseks. Lüpsikoja ventilatsiooniõhu soojendamiseks kasutatakse piimaruumis ja mootoriruumis tekkivat sooja õhku.	Vastab	-	Pidevalt
Välisõhu saaste vältimine või vähendamine	Saasteainete lendumise vähendamine sõnnikuhoidlatest	Sõnnikuhoidlad on kaetud naturaalse koorikuga	Vastab	-	Pidevalt
Välisõhu saaste vältimine või vähendamine	Saasteainete (sh ammoniaagi) lendumise vähendamine lautadest, kasutades PVT-le vastavaid sõnnikueemaldussüsteeme.	Veiselaudas on kasutusel PVT-le vastav vedel- ja tahesõnniku eemaldamise süsteem. Sigalas on kasutusel monoliitpõrandad.	Vastab	-	Pidevalt
Vee säästlik kasutamine	Veekulu pidev jälgimine.	Veemõõturid pumplates ja farmides veekulu kontrollimiseks.	Vastab	-	Pidevalt
Vee säästlik kasutamine	Veesäästlike seadmete kasutamine	Lüpsiseadmete pesu toimub automaatselt, veekogus on optimaalne. Jooteseadmed hoitakse tehniliselt korras, survepesurid veekulu vähendamiseks.	Vastab	-	Pidevalt
Pooltoodete säästlik kasutamine	-	Pooltooteid käitises ei kasutata	PVT ei määratle	-	-
Abimaterjalide säästlik kasutamine	Abimaterjalide ülekulu vältimine.	Pidev abimaterjalide kulu jälgimine võimaldab tuvastada ülekulu.	Vastab	-	Pidevalt
Abimaterjalide säästlik kasutamine	Allapanu optimaalne kasutamine.	Loomade asemed veiselaudas on optimaalse pikkusega, mis väldib allapanu reostumist väljaheitega. Allapanu kasutamise vajadust hindavad farmi töötajad.	Vastab	-	Pidevalt
Kemikaalide säästlik kasutamine	Seadmete pesemiseks kasutatavad kemikaalikogused on optimaalsed.	Kemikaalide doseerimine toimub automaatselt.	Vastab	-	Pidevalt
Toorme säästlik kasutamine	Normeeritud söötmine - lähtuvalt loomade vajadustest erinevate optimaalse koostisega söödasegude kasutamine.	Veiste söödasegud koostatakse vastavalt loomade vanusele, piimatoodangule ja laktatsioonistaadiumile. Ettevõttes on kasutusel 12 erinevat söödasegu veistele.	Vastab	-	Pidevalt

Toorme, abimaterjalide, pooltoodete või kemikaalide säilitamine ja kasutamine

Tabel 8. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid mittesisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted

Toore, abimaterjal või pooltoode			Säilitamine				Kasutamine
Liik	KN kaubakood	Nimetus	Säilitamisviis, mahuti tüüp	Nr plaanil või kaardil	Maksimaalne üheaegselt hoitav		Alltegevusvaldkond või tehnoloogiaprotsess	Kogus			Erikulu, t, m³, kWh või muud tooteühiku kohta
Liik	KN kaubakood	Nimetus	Säilitamisviis, mahuti tüüp	Nr plaanil või kaardil	Kogus	Ühik	Alltegevusvaldkond või tehnoloogiaprotsess	Kokku	Ühik	Jääb tootesse, %	Erikulu, t, m³, kWh või muud tooteühiku kohta
Toore		Energiasööt	plastpakend	3	1	t	Söötmine	20	t/a
Toore	23064100	Rapsikook	puistes	3	25	t	Söötmine	500	t/a
Toore	12149090	Silo	silohoidlad	1,8	2 500	t	Söötmine	8 000	t/a
Toore		Mineraalsööt	plastpakend	3	2.50	t	Söötmine	30	t/a
Toore	12130000	Söödapõhk	hoidlas	4	510	t	Söötmine	610	t/a
Toore	10039000	Konservvili	hoidlas	3	10	t	Söötmine	700	t/a
Toore	10039000	Viljajahu	viljahoidla	3	70	t	Söötmine	1 800	t/a
Abimaterjalid	38089490	Kuivdesovahend (nt Nova X-Dry)	kilepakend	5	1	t	Loomade tervishoid	2	t/a
Abimaterjalid	12130000	Põhk	hoidlas	2	500	t	Allapanu	1 000	t/a
Abimaterjalid	34022020	Udarapuhastuspaber	plastpakend/papp	5	0.10	t	Lüpsmine	1.20	t/a
Abimaterjalid	44013930	Saepuru	hoidlas	2	1 000	m³	Allapanu	1 000	m³/a
Abimaterjalid	34022020	Desoaine jala spray	plastkanister	5	0.025	m³	Loomade tervishoid	0.10	m³/a

Tabel 9. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid sisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted

Toore, abimaterjal või pooltoode			Säilitamine				Kasutamine				Ohtlik aine
Liik	KN kaubakood	Nimetus	Säilitamisviis, mahuti tüüp	Nr plaanil või kaardil	Maksimaalne üheaegselt hoitav		Tootmisprotsess	Kogus	Ühik	Erikulu, t, m³, kWh või muud tooteühiku kohta	Nimetus	CAS, EINECS või ELINCS nr	Ohukategooria	Sisaldus toormes, abimaterjalis, pooltootes, %
Liik	KN kaubakood	Nimetus	Säilitamisviis, mahuti tüüp	Nr plaanil või kaardil	Kogus	Ühik	Tootmisprotsess	Kogus	Ühik	Erikulu, t, m³, kWh või muud tooteühiku kohta	Nimetus	CAS, EINECS või ELINCS nr	Ohukategooria	Sisaldus toormes, abimaterjalis, pooltootes, %
Abimaterjalid	34022020	Lüpsijärgne deso (Nova Dip Barriere)	Originaalpakend (kanister)	5	0.20	m³	Lüpsmine	2	m³/a		Piimhape	79-33-4	Ärritav	5
Abimaterjalid	34022020	Desova-hend (nt Kenopure	Originaalpakend (kanister)	5	0.05	m³	Lüpsmine	0.20	m³/a		Piimhape	79-33-4	Ärritav	10
Abimaterjalid	34022020	Desova-hend (nt Kenopure	Originaalpakend (kanister)	5	0.05	m³	Lüpsmine	0.20	m³/a		Na-C12-C14 alküülsulfaat (naatriumlaurüüleetersulfaat)	68891-38-3	Ärritav	10
Abimaterjalid	34022020	Nisadesovahend (nt Dermaline)	Originaalpakend	5	0.025	m³	Lüpsmine	0.20	m³/a		Triklosaan	3380-34-5	Xi; N	1
Abimaterjalid	34022020	Nisadesovahend (nt Dermaline)	Originaalpakend	5	0.025	m³	Lüpsmine	0.20	m³/a		Glütseriin (Glütserool)	56-81-5		5
Abimaterjalid	34022020	Põrandate puhastusvahend (nt Kovex Foam Base)	Originaalpakend (kanister)	5	0.04	m³		0.40	m³/a		Na-C12-C14 alküülsulfaat (naatriumlaurüüleetersulfaat)	68891-38-3	Xi	5
											Peräädikhape (stabiliseeritud)	79-21-0	O; C; Xn; N	5
											Vesinikperoksiid (>60% vesilahus)	7722-84-1	C; Xn	8
											Äädikhape (Etaanhape)	64-19-7	Sööbiv	90
Abimaterjalid	34022020	Puhastusvahend (nt Kovex Foam Activator)	Originaalpakend (kanister)	5	0.04	m³		0.40	m³/a		Na-C12-C14 alküülsulfaat (naatriumlaurüüleetersulfaat)	68891-38-3	Ärritav	20
Abimaterjalid	34022020	Platsipesu-vahend (nt Foam 32T)	Originaalpakend (kanister)	5	0.022	m³		0.20	m³/a		Naatriumhüdroksiid	1310-73-2	Sööbiv	5
Abimaterjalid	34022020	Platsipesu-vahend (nt Foam 32T)	Originaalpakend (kanister)	5	0.022	m³		0.20	m³/a		Kaaliumhüdroksiid	1310-58-3	C; Xn	30
Abimaterjalid	34022020	Platsipesu-vahend (nt Foam 17)	Originaalpakend (kanister)	5	0.022	m³		0.044	m³/a		Fosforhape	7664-38-2	Sööbiv	30
Abimaterjalid	34022020	Aluseline pesuvahend (nt DeLaval Alkali)	Originaalpakend (kanister)	5	0.025	m³	Lüpsiseadmete pesu	0.80	m³/a		Naatriumdikloroiso-tsüanuraatdihüdraat	51580-86-0	Xn; N	15
											Naatriumkarbonaat	497-19-8	Ärritav	30
											Dinaatriummetasilikaat	6834-92-0	Sööbiv	15
											Kloor	7782-50-5		5
Abimaterjalid	34022020	Happeline pesuva-hend (nt CIDMAX)	Originaalpakend (kanister)	5	0.025	m³	Lüpsiseadmete pesu	0.115	m³/a		Väävelhape	7664-93-9	Sööbiv	10
Abimaterjalid		Diiselkütus	Ei säilitata koha peal				Masinatele, traktoritele	25	t/a		Diislikütus	68334-30-5	Kahjulik	100
Abimaterjalid		Põlevkiviõli	Kütusemahuti	K-2	25	t	Soojusenergia tootmiseks viljakuivatis	90	t/a		Põlevkiviõli	68308-34-9	F; T	100
Abimaterjalid		Kerge kütteõli või diiselkütus	Kütusemahuti	K-1	3	m³	Soojusener-gia tootmine	12	t/a		Diislikütus	68334-30-5	Kahjulik	100
Abimaterjalid		Kerge kütteõli või diiselkütus	Kütusemahuti	K-1	3	m³	Soojusener-gia tootmine	12	t/a		Kerge kütteõli (Kütteõli nr 2)	68476-30-2	Kahjulik	100
Abimaterjalid	34022020	Happeline pesuva-hend (nt Acid 50, pulber)	Originaalpakend	5	0.01	m³	Lüpsisead-mete pesu	0.60	m³/a		Naatriumvesiniksulfaat	7681-38-1	Ärritav	30
											Sulfamiinhape	5329-14-6	Ärritav	30
											Väävelhape	7664-93-9	Keskkonnaohtlik	15
											Fosforhape	7664-38-2	Keskkonnaohtlik	30
Abimaterjalid	34022020	Aluseline pesuva-hend (nt Ultra)	Originaalpakend (kanister)	5	0.06	m³	Lüpsisead-mete pesu	0.10	m³/a		Naatriumhüpoklorit (lahus, aktiivset kloori <10%)	7681-52-9	C; N	15
Abimaterjalid	34022020	Aluseline pesuva-hend (nt Ultra)	Originaalpakend (kanister)	5	0.06	m³	Lüpsisead-mete pesu	0.10	m³/a		Kaaliumhüdroksiid	1310-58-3	Sööbiv	15

Tabel 10. Toodetud ohtlikke aineid sisaldava segu või toote säilitamine

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 11. Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kirjeldus

Mahuti			Mahutis sisalduva kemikaali, toorme nimetus	Mahuti tehniline järelevalve ja hooldus			Mahuti või hoidla paiknemise kirjeldus (asendiplaan sobivas mõõtkavas)
Tüüp	Maht	Kasutusele võtmise kuupäev	Mahutis sisalduva kemikaali, toorme nimetus	Kontrollimise sagedus, eelmise kontrollimise kuupäev	Andmed tehnilise järelevalve kohta	Andmed hoolduse kohta	Nr. plaanil või kaardil	Kaugus reovee äravoolu-torustikust	Kaugus vee-kogudest	Kaugus puur-kaevudest
Kanister (originaalpakend)	0.05 m3	-	Desovahend (Kenopure)		-	-	5	130 m	600 m	180 m
Kanister (originaalpakend)	0.025 m3	-	Nisadesovahend (Dermaline)		-	-	5	130 m	600 m	180 m
Kanister (originaalpakend)	0.04 m3	-	Põrandate puhastusvahend (Kovex Foam Base)		-	-	5	130 m	600 m	180 m
Kanister (originaalpakend)	0.04 m3	-	Puhastusvahend (Kovex Foam Activator)		-	-	5	130 m	600 m	180 m
Kanister (originaalpakend)	0.022 m3	-	Platsipesu Foam 32T		-	-	5	130 m	600 m	180 m
Kanister (originaalpakend)	0.022 m3	-	Platsipesu foam 17		-	-	5	130 m	600 m	180 m
Paberkott (originaalpakend)	0.025 m3	-	Aluseline pesuvahend (DeLaval Alkali)		-	-	5	130 m	600 m	180 m
Kanister (originaalpakend)	0.06 m3	-	Aluseline pesuvahend (Ultra)		-	-	5	130 m	600 m	180 m
Ämber (originaalpakend)	0.01 m3	-	Happeline pesuvahend (Acid 50, pulber)		-	-	5	130 m	600 m	180 m
Kanister (originaalpakend)	0.025 m3	-	Happeline pesuvahend (CIDMAX)		-	-	5	130 m	600 m	180 m
Ravimikapp	-	-	Vaktsiinid		-	-	6	130 m	600 m	180 m
Metallmahuti	30 m3	-	Põlevkiviõli		-	-	K-2	160 m	1200 m	130 m
Plastamahuti (3 tk)	1 m3	-	Diiselkütus või kerge kütteõli		-	-	K-1	130 m	600 m	180 m

Tabel 11.1 Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kaitsemeetmed

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Käitise veekasutust ja veeheidet käsitlevad andmed

Tabel 12. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 13. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa

Veehaarde jrk nr

13.1 Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus

Muuga (3799)

13.2 Veehaarde või puurkaevu grupi kood

POH0000142

13.3 Puurkaevu katastri number

3799

13.4 Puurkaevu passi number

13.5 Puurkaevu L-Est koordinaadid

X: 6555297, Y: 650593

13.6 Põhjaveekihi nimi ja kood

Siluri-Ordoviitsiumi (S-O)

13.7 Põhjaveekogumi nimetus

Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas

13.8 Puurkaevude grupp

13.9 Lubatud veevõtt (m3)

Vee kasutusala	Perioodi algus	Perioodi lõpp	Aastas	I kvartal	II kvartal	III kvartal	IV kvartal	Ööpäevas	Sekundis
Veevõtt	2016		67 000	16 750	16 750	16 750	16 750	184

Veehaarde jrk nr

13.1 Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus

Muuga (18155)

13.2 Veehaarde või puurkaevu grupi kood

POH0000144

13.3 Puurkaevu katastri number

18155

13.4 Puurkaevu passi number

13.5 Puurkaevu L-Est koordinaadid

X: 6555143, Y: 650816

13.6 Põhjaveekihi nimi ja kood

Siluri-Ordoviitsiumi (S-O)

13.7 Põhjaveekogumi nimetus

Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas

13.8 Puurkaevude grupp

13.9 Lubatud veevõtt (m3)

Vee kasutusala	Perioodi algus	Perioodi lõpp	Aastas	I kvartal	II kvartal	III kvartal	IV kvartal	Ööpäevas	Sekundis
Veevõtt	2017		3 000	750	750	750	750	9

Tabel 14. Võetava vee koguse ja seire nõuded

14.1 Veearvestuse pidamine

Puurkaevudest võetava vee arvestust pidada taadeldud veemõõtjate alusel, fikseerides veevõtu päevikus veemõõtjate näidud ja võetud vee kogused kuude lõikes kuu alguses (või lõpus).

14.2 Põhjaveetaseme mõõtmine

Mõõta staatilist veetaset puurkaevudes sagedusega vähemalt üks viie aasta jooksul. Tulemuste esitamisel ära näidata veetaseme mõõtepunkti absoluutkõrgus. Tulemused edastada Keskkonnaametile.

14.3 Proovivõtunõuded

Töötavatest puurkaevudest tuleb võtta proovid vastavalt keskkonnaministri 6. mai 2002 määruses nr 30 "Proovivõtumeetodid" toodud nõuetele.

14.4 Analüüsinõuded

Analüüsid teostada vastavalt keskkonnaministri määruses nr 57 " Nõuded vee füüsikalis-keemiliste ja keemiliste parameetrite uuringuid teostavale katselaborile, nende uuringute raames tehtavatele analüüsidele ja katselabori tegevuse kvaliteedi tagamisele ning analüüsi referentmeetodid1" toodud nõuetele. Kasutusel olevatest puurkaevudest kontrollida põhjavee kvaliteeti laboratoorselt vähemalt 1 kord kolme aasta jooksul. Sotsiaalministri 02.01.2003. a määruses nr 1 "Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded" toodud näitajatest määrata proovidest järgmised näitajad: üldraud, nitraat, nitrit, ammoonium, kloriidid, sulfaadid, hägusus, elektrijuhtivus, fluoriid, lõhn, mangaan, naatrium, vesinikioonide kontsentratsioon, pH, värvus ja oksüdeeritavus. Mikrobioloogilistest näitajatest määrata: coli-laadsete, enterokokide, Escherichia coli, kolooniate arv 22 ºC.

Proovivõtukoha nimetus	Proovivõtukoha koordinaadid (L-Est)	Seire
		Proovi võtmise sagedus	Seiratavad näitajad
		Proovi võtmise sagedus	Seiratavad näitajad	Seiratavad ained
Vabriku kinnistu (endise Muuga vorstivabriku) puurkaev	X: 6555143, Y: 650816 X: 6555143, Y: 650816	Üks kord kolme aasta jooksul	Coli-laadsed bakterid, Enterokokid, Escherichia coli, Fluoriid, Hägusus, Kolooniate arv 22 °C, Lõhn, Oksüdeeritavus, Vesinikioonide kontsentratsioon	Ammoonium (NH4+)
				Elektrijuhtivus
				Kloriid (CL)
				Mangaan (Mn)
				Naatrium (Na+)
				Nitraat (NO3-)
				Nitrit (NO2-)
				Vesinikioonide kontsentratsioon (pH)
				Raud 2-valentne (Fe2+)
				Sulfaat (SO42-)
				Värvus
Muuga keskuse puurkaev	X: 6555297, Y: 650593 X: 6555297, Y: 650593	Üks kord kolme aasta jooksul	Coli-laadsed bakterid, Enterokokid, Escherichia coli, Fluoriid, Hägusus, Kolooniate arv 22 °C, Lõhn, Oksüdeeritavus, Vesinikioonide kontsentratsioon	Ammoonium (NH4+)
				Elektrijuhtivus
				Kloriid (CL)
				Mangaan (Mn)
				Naatrium (Na+)
				Nitraat (NO3-)
				Nitrit (NO2-)
				Vesinikioonide kontsentratsioon (pH)
				Raud 2-valentne (Fe2+)
				Sulfaat (SO42-)
				Värvus

14.6 Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks

Tabel 15. Heitvee väljalaskmed sh avariilaskmed ning sademevee väljalaskme ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 15.1 Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 15.2 Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 15¹ Ajutise iseloomuga tegevused

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 16. Äkkheide vette

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 18. Väljalaskme seire nõuded

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 19. Suubla seire nõuded

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Käitise välisõhu saastamist käsitlevad andmed

Tabel 20. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud aastased heitkogused

Saasteaine
CAS nr	Nimetus	Heitkogus
CAS nr	Nimetus	Lubatud heitkogus	Kogus	Ühik
124-38-9	Süsinikdioksiid		326.334	t
VOC-com	Lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel		0.005	t
PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed		0.401	t
10102-44-0	Lämmastikdioksiid		0.577	t
7446-09-5	Vääveldioksiid		1.848	t
630-08-0	Süsinikmonooksiid		0.401	t
7664-41-7	Ammoniaak		29.427	t
10024-97-2(p)	Dilämmastikoksiid (põllumajandus)		0.213	t
74-82-8	Metaan		115.999	t
7440-66-6	Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks		0.001	t

Märkused

Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDD/PCDF on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

Tabel 21. Välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud hetkelised heitkogused (g/s) heiteallikate kaupa (väljavõte LHK-projektist)

Heiteallikas		Saasteaine
Nr plaanil või kaardil	Nimetus	CAS nr	Nimetus	Hetkeline heitkogus, g/s (täpsus 0,001)
Nr plaanil või kaardil	Nimetus	CAS nr	Nimetus	Hetkeline heitkogus, g/s (täpsus 0,001)
V-24....V-34	Uus noorloomalaut nr 5	74-82-8	Metaan	0.221
V-24....V-34	Uus noorloomalaut nr 5	7664-41-7	Ammoniaak	0.018
V-16	Erivajadustega loomade laut nr 2	74-82-8	Metaan	0.731
V-16	Erivajadustega loomade laut nr 2	7664-41-7	Ammoniaak	0.061
K-2	Viljakuivati katlamaja	7440-66-6	Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks	0.001
		10102-44-0	Lämmastikdioksiid	0.315
		630-08-0	Süsinikmonooksiid	0.21
		VOC-com	Lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel	0.002
		PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	0.21
		7446-09-5	Vääveldioksiid	1.079
K-1	Veisefarmi katlamaja	7440-66-6	Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks	0
		VOC-com	Lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel	0
		PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	0.015
		7446-09-5	Vääveldioksiid	0.014
		630-08-0	Süsinikmonooksiid	0.015
		10102-44-0	Lämmastikdioksiid	0.015
TS-3	Tahesõnnikuhoidla nr 3	10024-97-2(p)	Dilämmastikoksiid (põllumajandus)	0.001
		74-82-8	Metaan	0.007
		7664-41-7	Ammoniaak	0.022
TS-2	Tahesõnnikuhoidla nr 2	10024-97-2(p)	Dilämmastikoksiid (põllumajandus)	0.001
		74-82-8	Metaan	0.001
		7664-41-7	Ammoniaak	0.018
TS-1	Tahesõnnikuhoidla nr 1	10024-97-2(p)	Dilämmastikoksiid (põllumajandus)	0.001
		74-82-8	Metaan	0.001
		7664-41-7	Ammoniaak	0.02
Rõngas 1	Vedelsõnnikuhoidla-rõngas nr 1	10024-97-2(p)	Dilämmastikoksiid (põllumajandus)	0.001
		74-82-8	Metaan	0.079
		7664-41-7	Ammoniaak	0.072
Laguun 1	Vedelsõnnikuhoidla-laguun nr 1	10024-97-2(p)	Dilämmastikoksiid (põllumajandus)	0.003
		74-82-8	Metaan	0.383
		7664-41-7	Ammoniaak	0.526
V-35....V-45	Uus noorloomalaut nr 6	74-82-8	Metaan	0.479
V-35....V-45	Uus noorloomalaut nr 6	7664-41-7	Ammoniaak	0.039
V-17...V-20	Noorloomade laut nr 3	74-82-8	Metaan	0.107
V-17...V-20	Noorloomade laut nr 3	7664-41-7	Ammoniaak	0.005
V-1...V-15	Lüpsilaut nr 1	74-82-8	Metaan	1.603
V-1...V-15	Lüpsilaut nr 1	7664-41-7	Ammoniaak	0.144
V-21...V-23	Poegimislaut nr 4	74-82-8	Metaan	0.067
V-21...V-23	Poegimislaut nr 4	7664-41-7	Ammoniaak	0.007

Tabel 22. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 23. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava ja muud eritingimused

Kirjeldus	Seiresagedus	Seire tähtaeg
Teostada uued saasteainete arvutused ja hajuvusarvutused protsesside või ventilatsiooni parameetrite muutumisel ning uute seadmete kasutusele võtmise korral; samuti materjalide aastakäibe suurenemisel, mis põhjustab saasteainete heitkoguste suurenemist 10% võrra.
Pidada dokumentaalselt tõestatud arvestust saasteallikatega seotud andmete üle (kütuse kulu, materjali kulu, seadmete töötunnid jne).
Saasteallika valdaja peab tagama, et tema valduses olevast saasteallikast välisõhku eralduvate saasteainete kogused ei ületaks saasteainele kehtestatud lubatud heitkogust ja ei põhjustaks tootmisterritooriumist väljaspool välisõhu saastatuse taseme piirväärtuse ületamist (VÕKS § 89 lg 1 p 1).
Saasteallika valdaja muutumisest on endisel valdajal kohustus teatada Keskkonnaametile 14 tööpäeva jooksul alates valduse ülemineku päevast (VÕKS § 85 lg 4).
Kõigist kavandatavatest toorme või tehnoloogia muudatustest, mis suurendavad saasteainete heitkoguseid üle saasteloaga lubatud piiri või halvendavad oluliselt nende hajumistingimusi, tuleb teatada muudatuste rakendamisele eelnevalt Keskkonnaametit ja kohalikku omavalitsust (VÕKS § 85 lg 4).

Tabel 23¹. Kütuse, jäätme- või koospõletamisel välisõhku väljutatavate saasteainete heite piirväärtused (edaspidi HPV) ning lubatud heitkogused

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Käitise jäätmehooldust käsitlevad andmed

Tabel 24. Tekkivate ja käideldavate jäätmete liigid ja kogused

Jrk nr	Jäätmeliik	Tekkivad jäätmekogused		Käideldavad jäätmekogused, t/a
		Tonni põhitoodangu kohta	t/a	Kogumine	Vedu	Taaskasutamine
		Tonni põhitoodangu kohta	t/a	Kogumine	Vedu	Toimingu kood	Kogus (t/a)
1.	02 01 10 - Metallijäätmed		5
2.	13 02 08* - Muud mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid		4
3.	15 01 01 - Paber- ja kartongpakendid		2
4.	15 01 02 - Plastpakendid		2
5.	15 01 10* - Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastatud pakendid		1
6.	15 02 02* - Ohtlike ainetega saastatud absorbendid, puhastuskaltsud, filtermaterjalid (sealhulgas nimistus mujal nimetamata õlifiltrid) ja kaitseriietus		0.50
7.	16 06 01* - Pliiakud		1
8.	18 02 02* - Jäätmed, mida peab nakkuse vältimiseks koguma ja kõrvaldama erinõuete kohaselt		0.05
9.	20 01 21* - Luminestsentslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed		0.10
10.	20 03 01 - Prügi (segaolmejäätmed)		10

Tabel 25. Kõrvaldatavate jäätmete kogused

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 26. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 27. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded

Tegevuse liigid	Tehnilised nõuded	Keskkonnakaitsenõuded
Tegevuse liigid	Tehnilised nõuded	Kirjeldus	Rakendamine
Jäätmete üleandmine	Tekkinud jäätmed tuleb üle anda vastava jäätmeliigi käitlusõigust omavale isikule või ettevõttele. Jäätmete üleandmisel veenduda/kontrollida, et jäätmete vastuvõtja omab konkreetse jäätmeliigi käitlemiseks vajalikku tehnikat ning tegevuseks õigust andvat jäätmeluba.	-	Pidevalt
Jäätmete kogumine ja hoiustamine	Loa omaja on kohustatud kuni jäätmete üleandmiseni tema valduses tekkinud tava- ja ohtlikke jäätmeid käitlema vastavalt kehtestatud nõuetele. Kõik jäätmed tuleb koguda liigiti ning hoida eraldi ruumides, konteinerites, mahutites, anumates. Ohtlike jäätmeid tuleb koguda ja hoida asjakohasel viisil, et oleks välditud neist tulenev oht tervisele ja keskkonnale ning oleks võimaldatud nende hilisem taaskasutamine või kõrvaldamine vastavat tegevusluba omava ettevõtte poolt. Jäätmete kogumisvahendid peavad olema märgistaud kogutava jäätmeliigi nimega.	Vältida ohtlike jäätmete segunemist tavajäätmetega või segamist omavahel. Jäätmed anda üle vastavat õigust omavale isikule.	Pidevalt
Jäätmete transport	Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil, mis hoiab ära jäätmete sattumise keskkonda veo sh laadimise käigus. Transpordivahendid, millega jäätmeid veetakse, peavad olema läbinud nõutava tehnilise kontrolli.	Tegevusega ei tohi kaasneda keskkonnahäiringud. Segaolme- ning ohtlike jäätmete vedu ei ole lubatud, nimetatud jäätmed tuleb edasiseks käitlemiseks üle anda vastavat tegevusluba omavale isikule/ettevõttele.	Igakordsel jäätmete transportimisel

Tabel 28. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhooldus

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 29. Keskkonnaseirenõuded

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 31. Jäätmete kõrvaldamiskoht (-kohad), kuhu jäätmed veetakse, kui jäätmeluba on antud jäätmeveoks

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 32. Prügila või jäätmehoidla liik

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 33. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 34. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 35. Prügila või jäätmehoidla kasutamise ja järelevalve nõuded

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 36. Prügila või jäätmehoidla seirenõuded

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 37. Jäätmepõletustehase või jäätmete koospõletustehase kogujõudlus

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 38. Põletatavate ohtlike jäätmete kütteväärtus ja massivood ajaühikus

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 40. Saasteainete lubatud sisaldus jäätmetes

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Kütuse kasutamine, energia tootmine ja tarbimine

Tabel 41. Kütuse kasutamine ja energia tootmine kütuseliikide kaupa

Kasutatav kütus											Energia tootmine, MWh/a
Kütuse nimetus	KN kood	Väävel %	Tuhk %	Alumine kütte- väärtus, MJ/kg või gaasi korral MJ/Nm³	Kogus, t/a või gaasi korral, tuh m³					Erikulu, t, m³, kWh või muud toote- ühiku kohta	Elekter			Soojus ja aur
Kütuse nimetus	KN kood	Väävel %	Tuhk %	Alumine kütte- väärtus, MJ/kg või gaasi korral MJ/Nm³	Tootmis- protsessis	Ruumide kütmiseks ja olmevee soojenda- miseks	Sise- trans- pordiks	Muu	Kokku	Erikulu, t, m³, kWh või muud toote- ühiku kohta	Oma- tarve	Müük	Kokku	Oma- tarve	Müük	Kokku
Kerge kütteõli	27101963	0.20	0.01	42		12			12				0	140		140
Põlevkiviõli (kerge fraktsioon)	27101961	1	0.02	39	90				90				0	976.15		976.15
Diislikütus	2710194136	0.035	0.01	43			25		25				0			0

Tabel 42. Energia tarbimine tootmisetappide või kasutusalade kaupa

Tootmisetapid või kasutusalad	Energia tarbimine, MWh/a
	Elekter, MWh/a				Soojus, MWh/a				Aur, MWh/a
	Oma- toodang	Muu tarnija	Erikulu, MWh tooteühiku kohta	Kokku	Oma- toodang	Muu tarnija	Erikulu, MWh tooteühiku kohta	Kokku	Oma- toodang	Muu tarnija	Kokku
Loomade pidamine Muu kasutus				0	976.15			976.15			0
Loomade pidamine Muu kasutus		17		17				0			0
Loomade pidamine Veetöötlusseadmed		56		56				0			0
Loomade pidamine Ruumide kütmine ja olmevee soojendamine		267		267	140			140			0
Loomade pidamine Muu kasutus		24		24				0			0
Loomade pidamine Kokku		500		500				0			0
Loomade pidamine Valgustus		82		82				0			0
Loomade pidamine Jahutus ja külmutus		21		21				0			0
Loomade pidamine Muu kasutus		33		33				0			0

Vibratsioon ning välisõhus leviv lõhn ja müra

Tabel 44. Lõhna esinemine välisõhus

Lõhna allikas	Nr plaanil või kaardil	Lõhnaaine või ainete segu	Kasutatud määramis- meetodid	Määramise teostaja	Määramise tulemused (lõhna esinemissagedus ja tugevus)	Lõhna vähendamise tegevuskava olemasolu või vajaduse põhjendus
Sõnniku laotamine	-	Sõnnikust lenduvad ühendid	-	-	-	-
Veiselauda tahesõnnikuhoidla	-	Sõnnikust lenduvad ühendid.	-	-	-	-
Veiselauda vedelsõnnikuhoidla	-	Sõnnikust lenduvad ühendid	-	-	-	-
Veiselaudad	-	Sõnnikust lenduvad ühendid	-	-	-	-

Tabel 45.1 Vibratsioon

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 45.2 Välisõhus leviv müra

Müra allikas	Müra allika L-EST97 koordinaadid	Müra tase tootmisterritoorimi piiril	Müra vähendamise kava või vajaduse puudumise põhjendus	Päevane tase (07:00 - 23:00)	Öine tase (23:00 - 07:00)
Kogu territoorium		50	Loomadele piisavas koguses sööda andmine. Kasutatakse korras tehnikat (traktorid, söödasegistid, -jaoturid).	olemasolevatel aladel III kategooria	olemasolevatel aladel III kategooria

Omaseire

Tabel 47 Pinnase ja põhjavee saastatuse seire

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 49. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed

Meede/Tegevus	Meetme kirjeldus	Meetme rakendamise sagedus
Heitetekke seire	Välisõhu kaitse seaduse § 89 lg 1 p 7 alusel peab saasteluba või keskkonnakompleksluba omav paikse saasteallika käitaja hindama vähemalt üks kord aastas, kui saasteloas või keskkonnakompleksloas ei ole sätestatud teisiti, välisõhu kvaliteedi vastavust välisõhu kaitse seaduse §-de 26 ja 27 alusel inimese tervise kaitseks kehtestatud välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmisele piirväärtusele käitise tootmisterritooriumist väljaspool, kui saasteallikast eralduva saasteaine heitkogus tekitab käitise tootmisterritooriumi piiril või sellest väljaspool saasteaine arvutuslikku kontsentratsiooni, mis on vähemalt 40% saastatuse taseme ühe tunni keskmisest piirväärtusest.	Vastavalt vajadusele 1 kord aastas
Jäätmetekke seire	Tekkivate jäätmekoguste üle arvestuse pidamine	Pidevalt
Lõhna seire	Töötajate ja elanikkonna kaebused	Pidevalt, kaebuste korral vastavate abinõude rakendamine
Heite keskkonnamõju seire	Laotusplaanidelt keskkonda viidud ainete koguste jälgimine	Laotusplaanide analüüsimine pideva arvepidamise näol
Müra- ja vibratsiooni seire	Töötajate ja elanikkonna kaebused	Pidevalt, kaebuste korral vastavate abinõude rakendamine
Tootmise seire	Toodangu ja sööda tarbimise jälgimine ning registreerimine. Visuaalne seire kõrvalekallete tuvastamiseks	Pidevalt

Tabel 50. Omaseire hinnang ja lisaandmed

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 51. Avariide tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus)

Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess	Võimaliku avarii ohu kirjeldus	Avariide vältimiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus)	Kehtestatud korra ja juhiste ülevaatamise sagedus
Loomade söötmine ja sõnniku koristamine	Masinate ja seadmete rikked	Tehnoloogiliste seadmete hooldus vastavalt hooldusjuhenditele.	Vastavalt vajadusele
Käitise üldine tegevus	Veesüsteemi leke	Veeseadmeid kontrollitakse visuaalselt pidevalt, et ennetada suuremate tikete teket või tuvastada see varajases staadiumis. Lekke korral suletakse peakraan ja korraldatakse rikke kõrvaldamine ning toimitakse vastavalt valdkonna juhi korraldustele.	Vastavalt vajadusele
Loomade pidamine	Tulekahju	Töötajatele tutvustatakse tuleohutusnõudeid ning juhendatakse käituma tuleohu korral.	Vastavalt vajadusele
Loomade pidamine	Loomade haiguspuhang	Lauda töötajate poolt toimub pidev loomade jälgimine, et avastada võimalikult varakult loomade haigestumine. Haigestumise vältimiseks on täidetud kõik veterinaaria nõuded. Haiguspuhangu korral kutsutakse koheselt veterinaar-velsker ja järgitakse tema juhiseid.	Vastavalt vajadusele
Loomade pidamine	Elektrikatkestus	Elektriseadmed ja juhtmestik on rajatud vastavalt kehtivatele normidele ning nende korrasoleku üle toimub pidev visuaalne kontroll.	Vastavalt vajadusele
Sõnniku hoidmine	Lokaalne sõnnikureostus	Sõnnikureostuste vältimiseks on vedel- ja tahesõnnikuhoidlad rajatud piisava mahuga (välditakse ületäitumist). Pärast iga tühjendust kontrollitakse mahutite seisukorda. Õnnetuse korral reostus likvideeritakse viivitamatult ning käitutakse vastavalt valdkonna juhi juhistele.	Vastavalt vajadusele

Tabel 53. Tegevushälbed

Tegevushälbe liik	Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess	Meede
Lekked	Sõnnikuhoidlad	Võimalike lekete avastamiseks kontrollitakse hoidlate seisundit peale igat tühjendamist vähemalt kord aastas. Ületäitumise vältimiseks jälgitakse hoidlate täitumist.
Ajutised seisakud	Elektrikatkestus või veeavarii	Peamisteks tootmistegevuse seisakute põhjusteks on elektrikatkestus ja veeavarii. Tootmisprotsess või selle osa peatatakse kuni põhjuste väljaselgitamiseni ning olukorra lahenduste leidmiseni. Elektrikatkestuse korral tootmisprotsess või selle osa peatub kuni elektrienergia taastamiseni (võimalusel 2 tunni jooksul alates teate vastuvõtmisest). Vajadusel laenutatakse avariigeneraator. Loomadele veetakse vajadusel sel perioodil joogivett tsisterniga. Veeavarii korral keeratakse kinni farmi peakraan ning kutsutakse kohale mehaanik, kes likvideerib veeavarii olukorra.
Tehnoloogiaseadmete töö lõpetamine	Kõik tehnoloogiaprotsessid	Tehnoloogiaseadmete töö lõpetamisel lähtutakse tootja poolt antud ohutusjuhenditest ja keskkonnakaitsenõuetest.
Tehnoloogiaseadmete töö alustamine	Kõik tehnoloogiaprotsessid	Tehnoloogiaseadmete töö alustamisel lähtutakse tootja poolt antud ohutusjuhenditest ja keskkonnakaitsenõuetest.
Tootmisseadmete rikked	Lägaeemaldussüsteem	Seadmed parandatakse esimesel võimalusel.
Tootmisseadmete rikked	Söötmine ja jootmine	Seadmed parandatakse esimesel võimalusel, vajadusel toimub söötmine ja jootmine käsitsi.
Puhastustööd	Loomapidamishooned	Lüpsilaudas toimub lüpsiseadmete ja torustiku puhastamine iga päev vastavate puhastusvahenditega. Veiselautades ja vasikalautades puhastatakse asemeid kord kuus desinfitseeriva ainega ja kui lüpsilehmad on suvel karjamaal, tehakse laudas survepesu koos desinfitseeriva ainega.
Puhastusseadmete rikked	Käitisel puuduvad puhastusseadmed	-
Tootmisseadmete rikked	Lüpsiseadmed	Seadmed parandatakse esimesel võimalusel.

Tabel 54. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolde meetmed

Farmi likvideerimise ajal ja pärast tegevuse lõpetamist kasutusele võetavate
keskkonnamõju vältimise või vähendamise meetmed:
• Lautades olevad veised realiseeritakse (loomad müüakse).
• Laudad ja hoidlad tühjendatakse sõnnikust ning puhastatakse, sõnnik käideldakse
vastavalt nõuetele, tagades seeläbi jääkreostuse tekke vältimise.
• Laudad puhastatakse muudest abimaterjalidest.
• Söödahoidlad tühjendatakse (söödad müüakse).
• Jahutusseadmed müüakse, seadmete demonteerimine peab toimuma vastava
spetsialisti järelevalve all.
• Muu farmis kasutusel olev tehnika (nt lüpsiseadmed, mobiilsed seadmed) müüakse või
võetakse kasutusele teistes käitise osades.
• Ravimid ja muud kemikaalid müüakse.
• Veetorustik tühjendatakse.
• Käitise territooriumil selle sulgemise ajal olevad jäätmed antakse üle vastavat litsentsi
omavale jäätmekäitlejale.
• Kõik loomapidamishooned ja muud ehitised ning rajatised suletakse kõrvaliste isikute
ja loomade juurdepääsu vältimiseks.
• Tagatakse territooriumil kõrvaliste isikute viibimise vältimine kuni käitise likvideerimiseni või üleandmiseni järgmisele omanikule.
• Farmihoonete lammutamisel ohtlike jäätmete tekkimisel tagatakse nende eraldi
kogumine ning tava- ja ohtlike jäätmete nõuetekohane käitlemine.

Tabel 55. Sisu üldarusaadav lühikokkuvõte

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 56. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 57. Loa andjale loa nõuete täitmist kontrollida võimaldavate käitise andmete esitamise viis, sagedus ja ulatus

Käitajale rakenduvad kõik asjakohased õigusaktides sätestatud otsekohalduvad nõuded. Olulisemad keskkonnaalased kohustused käitajale on toodud loa andja kodulehel.

Andmete liik	Andmete sisu	Andmete esitamise sagedus	Kohustuse algamise viis	Kohustuse algamise kpv
Põhjavee analüüsid	Vastavalt kompleksloa tabelis nr 14 toodud nõuetele	Kord kolme aasta jooksul	Määratud kuupäev	01.01.2017

Tabel 58. Kompleksloa lisad

Nimetus	Manus
Lähteolukorra aruanne	Lisa 1: Muuga farmi lähteolukorra aruanne.pdf
Lenduvate heitkoguste projekt 2015	Lisa 2: Muuga_PM_OÜ_LHK_2015.pdf

Klienditoe tööaeg:
E-R 09:00-16:00
Väljaspool tööaega vastab telefonile automaatvastaja.
Aastaaruandluse info leiad siit

tel: 662 5999
e-post: [email protected]

Keskkonnaamet
Roheline 64, 80010 Pärnu
KEMIT