Aastaaruannete kaudu kogutakse üleriigiliselt vajalikku keskkonnaalast informatsiooni. Kogutud andmete alusel valmib Eesti keskkonnaseisundi ülevaade ning koostatakse rahvusvahelisi ning siseriiklikke aruandeid ja teabematerjale. Alates 2020 saavad kõik keskkonnakaitseloa omanikud oma jäätme-, veekasutuse ja välisõhu saastamisega seotud aruandeid esitada keskkonnalubade infosüsteemis KOTKAS.
- KOTKAS infosüsteemi esmakordsel sisenemisel tuleb esmalt juhatuse liikme(te)l sõlmida kasutusleping. Selleks siseneda liikme(te)l ID-kaardi või mobiil-ID-ga keskkonda, valida sealt ettevõtte nimi, kelle seadusjärgse esindajana (esindusõigusi kontrollitakse äriregistrist) toimetada soovitakse ning allkirjastada infosüsteemi kasutamise tingimuste nõusolek (kasutusleping). Kasutuslepingu sõlmimist küsib süsteem automaatselt pärast rolli valiku tegemist.
- Pärast kasutuslepingu sõlmimist on võimalik asuda aastaaruannet esitama.
- Kui juhatuse liige soovib volitada teist isikut edaspidi toimetama infosüsteemis, tuleb koostada vastav volitus. Selleks klõpsata TÖÖLAUD > Volitused või ka Halda volitusi > Lisa uus volitus. Volitus(t)e lisamise järgselt on võimalik asuda volitatud isikul aastaaruannet esitama.
- Aastaaruannet saab esitada plokis AASTAARUANDED > Lisa uus aastaaruanne > aruande liik.
JÄÄTMEARUANNE
Jäätmearuanne tuleb esitada hiljemalt 31. jaanuariks.
Jäätmearuande esitavad isikud, kellele on väljastatud:
- jäätmekäitleja registreering
- keskkonnaluba jäätmete käitlemiseks (endise nimega jäätmeluba)
- keskkonnakompleksluba
Jäätmearuannet ei pea esitama jäätmete edasimüüjana ja/või vahendajana tegutsemiseks väljastatud registreeringu omajad.
Jäätmearuannet saab esitada kahel viisil:
- sisesta jäätmearuanne otse KOTKAS infosüsteemi või
- sisesta jäätmearuanne MS Exceli impordivormiga KOTKAS infosüsteemi.
Jäätmearuanne esitatakse iga tegevuskoha kohta eraldi. Jäätmete koguja või vedaja, kellel ei ole püsivat tegevuskohta, esitab aruande iga maakonna kohta eraldi.
Juhul kui aruandeaastal jäätmekäitlusalast tegevust ei toimunud, tuleb KOTKAS infosüsteemi kaudu esitada nullaruanne ehk täita ainult tiitelleht ja seejärel kinnitada aruanne.
Jäätmeveo aruandes tuleb kajastada ainult nende jäätmete saamist ja edasi andmist, mille valdajaks saadi. Kui üldse jäätmevaldajaks ei saadud, siis tuleb esitada nullaruanne. Jäätmevedaja on jäätmevaldaja juhul, kui võtab jäätmed lepingu alusel oma valdusesse. Kui vedaja teostab ainult transpordi teenust ja viib jäätmeid üleandja poolt määratud käitluskohta, siis vedaja ei ole jäätmevaldaja.
Abimaterjalid
VEEKASUTUSE ARUANNE
Keskkonnakaitseluba omav vee erikasutaja peab esitama keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kaudu põhja- ja pinnavee võtmisega ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimisega, meres süvendamisega seotud tegevuse aruande. Veekasutuse aastaaruanne tuleb Keskkonnaametile esitada järgneva aasta 15. veebruariks.
Ühe loa kohta esitatakse üks aruanne. Kui aruandeaastal kehtis loast mitu verisooni (st toimus loa muutmine), siis esitatakse aruanne viimase kehtinud perioodi kohta. Aruande vormil on osad andmed eeltäidetud. Eeltäidetud andmed pärinevad loalt ja kvartaalselt esitatavatelt deklaratsioonidelt. Palju aruande täitmist abistavat teksti on toodud tabelite sisse ning infomullidena andmeväljade kõrvale.
Abimaterjalid
VÄLISÕHU SAASTAMISEGA SEOTUD TEGEVUSE ARUANNE
Keskkonnakaitseloa või keskkonnakompleksloa omaja esitab aruande keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS aruandeaastale järgneva aasta 31. jaanuariks.
Paikse heiteallika käitaja registreeringut omav käitaja esitab aruande keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS iga kolmanda kalendriaasta kohta sellele aastale järgneva aasta 31. jaanuariks. Järgmine paikse heiteallika käitaja aruande esitamise tähtaeg on 31. jaanuar 2024. Seejärel esitatakse aruanne igal kolmanda kalendriaasta kohta sellele järgneval aastal olenemata paikse heiteallika käitaja registreerimise kuupäevast.
Aruannete koostamiseks vajalike andmete kogumisel kasutab heiteallika käitaja kogu olemasolevat teavet, mis sisaldab arvutusi, eksperthinnanguid, mõõtmistulemusi, andmeid eriheidete, materiaalse bilansi ja kaudse seire kohta ning arvutusi, mis on kooskõlas riigisiseste või rahvusvaheliselt heaks kiidetud meetoditega. Aruandes esitatakse andmed iga saasteaine heitkoguse kohta eraldi.
Abimaterjalid
